Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 65 artiklit

abi abi aṕi abi ma oĺli velel kõ̭õ̭ abih `niitmäh Se L; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se

`aestak `aestaga `aestakka aasta säidse `aestakka [ta] oĺl kuniga poolgah Se; oĺl hämmeʔ `aestagaʔ Se Sa; timä oĺl sõ̭ah säidse `aestakka Se L| Vrd `aaśtak

au avvu `avvu 1. austus, kuulsus, au Mańnil olõ õs rikka `avvu Se; jumalalõ au, es mi̬i̬t‿tiiä tu̬u̬d tüllü Se L; tu̬u̬ oĺl au, ku paĺlo `lehmi oĺl Se; riśtämmäss mineḱ oĺl suuŕ au Se 2. autunne; neitsilikkus häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se

et ~ õt et (sidesõna põimlauses) 1. aluslauses 2. öeldistäitelauses elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ üless Se 3. täiendlauses a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 4. sihitislauses; kaudses või siirdkõnes paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse, siss `üĺti et arʔ om `lindva löönüʔ Se L; kõ̭iḱ `üt́li paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos 5. viisilauses 6. kvantumilauses paaba `aŕstsõ (jala) nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos; nip‿paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; tuhaga sai rõõvass nii puhass et rägisi Se 7. otstarbelauses päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 8. põhjuslauses [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos

`haardum(m)a `haardudaʔ haaruss `haardu jätkuma eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv‿`vällä Se L

habõlõma habõldaʔ habõlõss habõĺ sõnelema, tülitsema a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos

halu halu hallu valu(tunne) puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; kes vanast pümmesoolikut `tiidse, `ku̬u̬li ni `ku̬u̬li, halu ni halu Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis‿ sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov| Vrd valu1

hauǵ havvõ `haugõ havi, haug `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts; massaʔ omma havvõl `väega hüäʔ Se Pod; havvõ sooligu kaabitsat väidsega ärʔ, keedät ärʔ ja süvväss havvõ sooligu arʔ Se Pod; üt´s külämi̬i̬śs jo rihidsä man ja kaess, kas mi̬i̬ʔ rihitsäh om määnest `haugõ Se; hauǵ sinksahhut́ sääl rihidsä siseh Se

`hilkam(m)a hilgadaʔ `hilkass hilgaśs hiilgama, läikima kuniga poolgah hobõsõ `hiĺksivaʔ Se L

hopõń ~ hobõnõ hobõsõ hobõst hobune meil oĺl hüä hobõnõ, t́akk hobõnõ Se Sa; hobõsil kuldkelläk‿kah kõ̭iḱ pääl, kulladsõ ravvak‿kõ̭iḱ jalah Se; hopõń lei pakko Se Kos; virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal iho säläh Se Kos; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru, ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak‿`keĺliga sõidõti Se Ts; esäl oĺl üts vana hobõsõpalakõnõ Se L; latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja

häbehhüseʔ pl häbehhüste häbehhüisi naise välimised suguelundid, häbemed eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L

jummaĺ jumala jumalat 1. jumal mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; jumalalõ au, es mi̬i̬t‿tiiä tu̬u̬d tüllü Se L; jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se 2. ikoon inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu, tu̬u̬ kutsutass urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se 3. hüüatustes; kivinenud väljendites ku `sanna `mińti, sõ̭ss `üĺti: jummaĺ seḱkä sannakõnõ, ku sannast `tuĺti, `üĺti: jummaĺ avida. ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ. ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitaguj‿jummaĺ Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ kup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos

`jäämä jäiäʔ jääss jäi 1. kuskil või teatud seisundis püsima; teatud seisundisse sattuma, muutuma, saama kiä `jõiõʔ ja kuĺadiʔ, nu̬u̬j‿jäiʔ kodo Se; eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv‿`vällä Se L; sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa `jääde hät́ti Se; lammass võt́t umav‿viɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr; `lambaʔ, noid tiiäʔ es `kiäkik‿kos jäiʔ Se; `tihka ait‿`tü̬ü̬hhü minnäʔ, ku [sa] `iltsest jäädeʔ Se 2. alles jääma, säilima ainult sann, taa oĺl jäänüʔ Se Kos

kaarnits kaarnidsa kaarnitsat mahumõõt ja mõõdunõu: (3,8 l) kalamehek‿käveʔ, neil oĺl sääne ravvanõ kaarnidsakõnõ, kõ̭iḱ kut́si kaarnits Se Sa

`kaema kaiaʔ kaess kai 1. vaatama üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop; timä `õkvak‿kuk‿kiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬s‿ sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; paṕil poig ja tütäŕ lät́sis‿siss `iɫma `kaema Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgip‿paṕi jaost Se Kos; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P 2. valvama suuŕ kari om, mak‿ka neid `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri jovva õik‿`kõ̭iki ärk‿kaiaʔ Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 3. külastama 4. hankima, otsima

kavvõmbakõistõ kaugemale eih‿ haaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv‿`vällä Se L

`ketram(m)a kedradaʔ `ketrass kedraśs 1. ketrama na kõ̭iḱ sääl `ketraseʔ Se Va; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L 2. vahetpidamata ühest kohast teise liikuma

ku ~ kuʔ 1. (ajaliselt) kui ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 2. (tingiv) kui [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se 3. (võrdlev) kui, nagu, otsekui ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov 4. väljendab määra või ulatust timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se| Vrd kui 5. osutab tegevuse või heli intensiivsust sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kah, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 6. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se| Vrd kui 7. sidesõna: kui ka kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõ ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se| Vrd kui

kulla ~ kuĺla armas, pai kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L; kullal‿latsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se Kos; ma olõ kõ̭kkõ nännük‿kuĺla tütäŕ Se Kos

kunigass kuniga kunigat kuningas timä oĺl säidse `aaśtakka kuniga poolgah Se; mul jalaʔ oĺlin‿nigu kuniga kasuga seeh noidõ villakidõgaʔ Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; kuniga poolgah hobõsõ `hiĺksivaʔ Se L; sõ̭saŕ lät́s kunigapujalõ arn‿naaśest Se Kos; tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ ni tu̬u̬ kunigatütäŕ sai toolõ velele naaśõst Se Kos; tõõsõs‿sõ̭sarõk‿kõ̭iḱ raaso kakuti `kat́skiʔ, nimäp‿pinitivä kunigapuja naist Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasik‿kunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha ait‿taha aiʔ Se Kos; tiiä äin‿naid kunigit tehnädäk‿kui taa hüä elo üle Se Kos

kõ̭gõ1 1. pidevalt, alati, ikka a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 2. täiesti, täielikult| Vrd kõ̭õ̭13. (väljendab ülivõrret) kõige koŕv (seljakorv) `pańti `höste ja kõ̭gõ paŕõmbit `hainu `täüś Se; kusõkaɫa om kõ̭gõ magusap Se 4. väga, päris, täiesti| Vrd kõ̭kõ, kõ̭õ̭1

kõ̭igildõ igati, igat moodi nüüd om kõ̭igildõ `keŕgep elläʔ Se; jaɫaʔ om tuimaʔ ja külmäʔ, ma kõ̭igildõ peesüdä Se L

käŕrin kärinä kärinät kärin a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L

külä külä küllä 1. väiksem maa-asula: küla kat́s nädälit oĺl tuli (tulistamine) külä pääl Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L; meil oĺl küläüt́ine maa Se Kos; vanast oĺl Trubal suuŕ külä, kõ̭iḱ kari käve külä ütte (külakarja) Se Kos; mi̬i̬k‿külä oĺl rahulik külä Se Kos 2. (hrl sisekohakäändeis) külaskäik, küllaminek oo, tu̬u̬ [piimaliud] õ̭nnõ `vi̬i̬di `küllä kośtist Se S 3. külarahvas külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahagaʔ ja leevägaʔ Se; vanast oĺlin‿nu̬u̬p‿piiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos

latsõkõnõ dem < lat́s tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ʔ tetäʔ om Se Kos; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L

`laulma lauldaʔ laul lauĺ laula 1. laulma (inimene) vanast `ḱauti sagõhhõhe kokko, `väega laulõti kaʔ Se; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält Se Kos; inne lihavõõdõt säidse nädälit määnestki `laulu laulõta õs Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; mul veli ka mõiśt lauldaʔ Se Kos; [ma] ketso võt́i `üśk ä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L; mis‿ti röögide `ü̬ü̬se, a mi jäl `nimme lauliʔ Se; tu̬u̬ sa hüä kaŕ uss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; timä lauĺka kerigu `rahva seeh nigu kumisi Se; rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi Se 2. häält tegema, häälitsema (lind, putukas) rit́siga `laulvaʔ Se 3. undama, pilli ajama

`lindva `lindva `lindvat rabandus, lendva puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse, siss `üĺti et ar om `lindva löönüʔ Se L

läbemä läbedäʔ läpess läbesi kärsima, maldama no läbetä eik‿kütsäʔ `leibä Se; kiä läpess, tu̬u̬ tulõ `puhtilõ, kiä läpe eiʔ, tu̬u̬ tulõk‿ka õiʔ Se; vanast läbetä äs `viina juvvaʔ, vanast ostõti maid Se; eläjiid kap‿piät et läpe eim‿`maadaʔ Se; [ma] es läpek‿`ku̬u̬li minnäʔ, `suńdust olõ õs nii kes sis läbesi minnäʔ Se L

`lü̬ü̬mä lüvväʔ lü̬ü̬ lei ~ `leie 1. lööki, hoopi andma või saama saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ, `lü̬ü̬mist tä es lü̬ü̬ Se; mint‿tiiä, kes `akna hukka lei Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; tuĺlil‿lehmäk‿kodo, sõ̭ss kõ̭igil `palmõʔ sälä pääl, joonõʔ, `poiskõsil oĺl lü̬ü̬d lehmäle Se 2. löömisega külge või alla kinnitama, kokku klopsima sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se 3. püüli tegema (veski seadmetes raputatakse jahu läbi õhukesest riidest pükstetaolise koti) meil `mińti `Vahtsõl̀iina `püüdlit `lü̬ü̬mä Se 4. terariistaga töötlema löögel‿leheseʔ (raiuge lehtsed oksad) ja mi̬i̬p‿panõ hainarual‿leheste pääle Se 5. löögiga heli tekitama kõ̭iḱ järisess, kuk‿`keĺliga `lü̬ü̬di Se 6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema; mängima, taguma `naakõ `määtsikkä `lü̬ü̬mä Se; mi̬i̬l‿ lei kumanit̀sa sügüselt Se; piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh (pani jala muusikarütmis liikuma), ku polkat mäńgiti Se; imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos 7. hooga liikudes paiskuma 8. kuhugi pistma, `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se 9. järsku uude seisundisse viima, mingisuguseks muutma, midagi tekitama piḱk (rästik) pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; agu `piḱne kärähhüt´ inne, nii lei aida paɫama Se Kos 10. järsku muutuma, kellekski hakkama, mingisse uude seisundisse üle minema; järsku ilmuma, tekkima hopõńlei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; paĺloss tä elläs‿`saaki is, lei tiisikuistõ, `ku̬u̬li arʔ Se; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse, siĺmä `sisse lei eläjäʔ Se; `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos

mat́t mat́i mat́ti vilja mahumõõt: 2-6 toopi (1 toop = 1,2-1,3 l) tuɫõ õil‿leib leśatõh, tuɫõ õim‿mat́t `maatõh Se Kos

mia ~ miä mink midä ~ mitä (partitiiv langeb kokku sõnaga mis) 1. mis tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle (mistõttu) noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se; mia oṕit, oṕit hinele Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se; latsõl‿lasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suuga mia (nii palju kui) larmaśs Se; vanõmba panõ õs `ku̬u̬li ja mingass (millega siis) tu̬u̬ oĺl `pandaʔ Se L; mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; a mul olõ õik‿ krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos; rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; mul om `papriid kah, mingat‿tuld läüdädäʔ Se; vanast oĺlis‿`sääntsep‿`puitsõp‿`peeĺkaʔ, `minkat‿teŕri visati Se; vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele, olõ õs `säŕki `minkast kutaʔ ni tetäʔ Se; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütä: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos| Vrd mis 2. kes 3. miski ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ Se Pod; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se| Vrd `miäkiʔ 4. suvalisust väljendavas ühendis miataht

minemä minnäʔ lätt lät́s lää 1. (eemaldudes) edasi liikuma, kuhugi (midagi tegema) suunduma a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; `läämi siss heĺoma vai? Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgil‿lät́simi Se La; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; no jääss mul paĺlo `samma minemäldäʔ Se Kos; ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se 2. lahkuma, eri suundades eemalduma, kuhugi mujale siirduma, sattuma; (öeldisverbi tugevdavalt) ära esä pańd `tütre üsäga rat́tilõ ja saat́ minemä Se; jummaĺ hoiat‿`tu̬u̬hhu tõppõ ka minemäst Se; mehidse `eht́väʔ minemä minnäʔ Se Sa; min‿sü̬ü̬m‿`maŕju ku saĺlidõʔ Se; lät́sij‿jo latsõk‿kohe kavvõmbahe Se; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se; meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos 3. kaduma; loojuma kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se 4. oma seisundit, olekut, alluvust jne muutma; senisest erinevaks muutuma minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; latsõl‿lääväj‿jo suurõst Se Kos; lät́si aoʔ `tõistõ Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se 5. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama Nigula `puuśli ette oĺl jäänül‿ laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; lät́si siss mi̬i̬m‿`mõtsa minemä Se Kos 6. edenema, arenema kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se 7. tekkima, sugenema 8. mahtuma laṕigup‿pütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs‿`sisse Se; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, sinnäl‿lää es `pańgigiʔ Se Sa 9. mööduma, kuluma ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 10. teatud suunas kulgema 11. (ebaselgust, teadmatust väljendavas ühendis) mine tea mint‿tiiäk‿kes tälle T´siberih opaśs tu̬u̬ `nõidusõ arʔ Se

muidogiʔ ~ muidokiʔ muidugi ku suuŕ si̬i̬ń oĺl, siss muidogi [ma] arp‿poodi iks Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L

müŕrin mürinä mürinät mürin a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L

nakkama ~ nakama `naadaʔ ~ nakadaʔ nakass ~ nakkass nakaśs ~ naaśs hakkama `naakõ varahhappa hummogu `kaŕ ja `mõtsa ajama Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utat maad, naka ai midä kasuma Se Sa; `naksi ma halhoo·si `tü̬ü̬hhü `ḱauma Se Kos; vanass läät, ei naka imp nägemä, naka imp `kuuldma, kõ̭iḱ tulõva hädäk‿kokko Se; mis siss saa, ku jälʔ `naatass takah ajama Se Kos; eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L

niit́2 niidü `niitü (looduslik) heinamaa koh oĺliv‿vesidse niidü hainamaaʔ, [ma] pańni lakad́siʔ `jaɫga Se; suuŕ niit́ oĺl vaaluh Se; `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; otsani mõtsa seeh oĺl suuŕ niidüpaɫa Se

palakõnõ dem < pala kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos; ma olõ vana inemise paɫakõnõ, kiä jo surmaga `võɫgnik Se Kr; esäl oĺl üt́s vana hobõsõpalakõnõ Se L; [ma] tuĺlip‿paɫakõsõ (veidi, pisut) maad arʔ, siss `seie Se

`perrä 1. (ruumiliselt) taga(pool), järele, taha havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se V; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos; kõvõra jalaga t́sura laśk iks pu̬u̬ĺtõist pu̬u̬ĺtõist takast `perrä (lonkajast) Se 2. (ajaliselt) hiljem, pärast(poole) imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se 3. kõrvale 4. järgi, alusel, vastavalt; eeskujul põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se 5. alles, säilinud 6. osutab hangitavale objektile mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos; koh oĺl nulganaanõ jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 7. väljendab heakskiitu haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos 8. osutab kontrollimisele või väljaselgitamisele omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L

perä/kõrra viimati, lõpuks a peräkõrra nakaśs `ju̬u̬ma Se; [peiedel] `kut́jat võõdõtass kõ̭gõ innõ, a `kiisla tuvvass peräkõrra vi̬i̬l Se; eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L

poolk poolga `poolka polk esä oĺl sõ̭ah, säidse `aaśtakka oĺl kuniga poolgah Se; kuniga poolgah hobõsõ `hiĺksivaʔ Se L

praaśnik praaśnigu ~ praaśniga `praaśnikku ~ `praaśnikka õigeusuliste külapüha, pidu sügüse oĺl üt́s praaśniga päiv, kutsutass viiśeńa Se; kapst`maaŕapäiv om keväjäne praaśnik Se; koh praaśnika oĺlivaʔ, tuĺlivap‿paṕik‿`küllä Se L

puĺlikõnõ dem < puĺl puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L

`suńduss `suńdusõ `suńdust kohustus, sund [ma] es läpek‿ `ku̬u̬li minnäʔ, `suńdust olõ õs nii Se L

suvi suvõ suvvõ suvi timä suvõ käve kaŕah Se; niid́siviiso oĺli paiukoorõst, noid `peeti jo suvõl õ̭nnõ Se; keväjä pańd huśs ärʔ, ni inemisekene kõ̭iḱ suvi `põśsi Se; võso `raoti `maalõ ja tu̬u̬ võso `kuivi ars‿suvõgaʔ Se L

sääne `sääntse säänest selline `sääntse mot́sila oĺlik‿kaibõduʔ, lina mot́silaʔ Se; teeda oĺl `väega kuri, mehe˛esä, aga imä oĺl ka sama sääne Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se; timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside `kraamõgaʔ Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et, kõ̭gõ habõldi Se L; mõ̭ni mõista as kutak‿`kiŕjä, tu̬u̬ kudigi `sääntser‿rasuraigaʔ Se; lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ Se Kov; säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ, `sääntsele kaŕussõllõ olõ õis‿süvväki midä `andaʔ Se Kos

talo talo tallo talu üt́s hulguss `eĺli śaal naidõ talla pu̬u̬l Se A; ütel talolgi olõ õs hainamaad lähebäl Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve Se Kos; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst, tu̬u̬ om talo, ku kõ̭iḱ tetäss umah kotoh Se Kos; kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et kõ̭gõ habõldi Se L; tulgõʔ iks `maia madaluisi, tulgõt‿`tassa mi̬i̬t‿talolõ (rhvl) Se

taĺvinõ taĺvidsõ taĺvist talvine taĺvinõ vasigakõnõ oĺl Se L

`tapma tappaʔ tapp taṕp tapa 1. tapma, surmama no om kat́s inemist, siss ka tapõtass suuŕ t́siga `maahha Se Kos; hopõń oĺl üte puu kõrval, saiś, oĺl jäänüt‿`tapmaldaʔ Se Kos; t́sias‿sügüselt kõ̭õ̭ tapõtasõʔ Se Kos; siss [nad] võt́iva rehe parrõ, siss `naksiva timmä `mütmä, taṕiva arʔ siss Se; `tütre mul mi̬i̬śs taṕp ärʔ Se Tr; kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V; `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; tu̬u̬ avaĺd arʔ, et ilmaśalda [ma] taṕi sõ̭saramehe arʔ Se; kaśs om kõva (visa) tappaʔ, kaśsil eil‿lää niipia hińg `vällä Se 2. füüsiliselt või vaimselt kurnama [ma] taṕi är hinnäst tu̬u̬ `tü̬ü̬gaʔ Se Pod

`ti̬i̬ńmä `ti̬i̬niʔ ti̬i̬ń`ti̬i̬ńe ~ `ti̬i̬nse teeni (elatist) teenima; ametis olema parhilla kerikoh kah olõki‿i `poiśsi `ti̬i̬ńmäh Se; tõõsõʔ sõ̭sarõt‿teeneväʔ võõrast Se L

tooross ~ toorośs toorossa toorossat kirikuteener nok‿ka om toorośs kerikoh Se; koh praaśnika oĺlivaʔ, tuĺlivap‿paṕik‿`küllä, siss pidi tooross ka üteh oɫõma, muud anda as, ku vadsakõnõ, `pańti kot́ti, tooross pidi vadsa kot́ti `kandma Se L; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L; tooross and paṕilõ kadinitsa kätte Se

tuim tuima `tuima tuim, tundetu jaɫaʔ om tuimaʔ ja külmäʔ, niäp‿peesü üiʔ ark‿kah Se L

tülü tülü tüllü tüli, riid maʔ eit‿tüḱüt‿tülü pääle Se Kos; peräst lät́simi mehegat‿`tüllü Se La; jumalalõ au, es mi̬i̬t‿tiiä tu̬u̬d tüllü Se L; mõ̭nõh paigah `mińti `tüllü ka vi̬i̬l Se; pettäk‿ ka võit, petän‿nigu takah tüllü tulõ õiʔ Se Kos; tuĺl nooril tülü, määnegi sõ̭na asõ Se

vadsa/kot́t kott, millesse karask pandud koh praaśnika oĺlivaʔ, tuĺlivap‿pa ṕik‿`küllä, muud anda as, ku vadsakõnõ, `pańti kot́ti, tooross pidi vadsa kot́ti `kandma Se L; ku `istma `mińti, siss `võeti vadsakot́t ja piimäliud kah Se

vanõmb vanõmba vanõmbat 1. kirikuteener omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 2. pl vanemad [ma] es läpe `ku̬u̬li minnäʔ, `suńdust olõ õs ja vanõmba panõ õs Se L; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕd tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; mi̬i̬v‿vanõmba ju̬u̬ us, mi̬i̬v‿vanõmba suidsuda as Se Kos

vasigakõnõ dem < vasik taĺvinõ vasigakõnõ oĺl, jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L

võso võso võsso võsa võso `raoti `maalõ ja tu̬u̬ võso `kuivi ars‿suvõgaʔ Se L

`võtma võttaʔ võtt võt́t võta 1. enda kätte (suhu jne) või kättesaadavusse toimetama, haarama pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; `võtkõ noh, roobahhutkõ `peiu [marju] Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; ku sat‿tõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos 2. selga või jalga panema 3. (kinni) püüdma, tabama, kätte saama 4. kellegi kasutusse, omandusse või hoolde toimetama või suunama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; selle võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se; a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; tütäŕ oĺl kodo`võt́ja ja [mees] tuĺl taha kodoväüss Se; võt́imi puuda `jauhha `võlgo Se; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuḱsiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos; milless võõdõtass naańe? Se Kos; võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u meid ̬ kasvat́ Se Pop; [tal] oĺl Petserehe võõdõt (üüritud) `koŕtin, siss oĺl Petserih ü̬ü̬d ärʔ Se; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ`vasta `võtmise i̬i̬st [raha], õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se 5. midagi (kiiresti) toimetama, tegema (hakkama) üt́s inemine võt́t laulu i̬i̬h, sõ̭ss tõõsõʔ jäl `üt́li takah ja joosi `tsõ̭õ̭ri`pü̬ü̬rä Se Sa; üt́s läśknaańõ oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ võt́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos 6. eemaldama, kõrvaldama imä `ośjuga nühe päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se Sa; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Peliko v́va, sääl vanainemine määnegis‿ sõ̭not́ ja sai paŕõmb ja `vi̬i̬lgi sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov 7. üles tõstma ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek‿`külbäp‿põld arʔ Se 8. millekski muutma või tegema 9. hävitama, rikkuma 10. mõju avaldama, toimima; suutma näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (sai pikselöögi) Se; tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ (ei saanud aru) Se 11. jooma ma inäp no võta õiʔ `viina, `nõrkuśs tulõ pääle Se 12. teenima, (raha) saama mi̬i̬śs ka oĺl sääne kehväne, tu̬u̬ ka jovva õs määnest `paɫka võttaʔ (ei suutnud palju teenida) Se 13. omaks võtma vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põrssid umast (hakkas poegi vihkama) Se Kos 14. kirumisvormelis 15. muud no `võetass kõ̭õ̭ verd, tetäss vere`vatsku Se Kos; tsuvval `kundsa võt́t (hõõrus) mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa Se

võõrass ~ võõraśs `võ̭õ̭ra võõrast 1. tundmatu, võõras; teisele kuuluv vanast oĺlin‿nu̬u̬p‿piiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos 2. tundmatu inimene; mitte oma pere liige; külaline tõõsõʔ sõ̭sarõt‿teeneväʔ võõrast Se L; lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ Se; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se

`vällä 1. (seest) välja; väljapoole; kodust ära; õue eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv‿`vällä (nähtavale) Se L; a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; pu̬u̬t́ kivitarõst `aeti `vällä ja puutarõst ka `aeti meid `vällä Se Kos 2. väljendab tegevuse lõpetatust: ära

väristämä väristäʔ väristäss väriśt väristama puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L

västäŕ `västrä västärd västar, ahing `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L

üleväh 1. üleval; kõrge(ma)l meil [ikoon] noḱkit‿tarõh nulgah üleväh Se Kos 2. ärkvel, jalul ketso [ma] võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L 3. muud mat‿`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh (aidatakse majanduslikult) Se Pop; suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ, talvõl olõ õs üleväh (üles pandud) Se

üśk üsä `üśkä süli, üsk ütel naaśel latsõkõsõ [pikne] taṕp ärʔ `üśkä Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgil‿lät́simi Se La; viiś last imäle mahass arʔ `üśk ä, a viiele latsõlõ immä maha aiʔ `üśkä Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä (setu pulmakommetest) Se

ütte/ kokko kokku [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L

ü̬ü̬ ü̬ü̬ ü̬ü̬d öö [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L; [tal] oĺl Petserehe võõdõt `koŕtin, siss oĺl Petserih ü̬ü̬d ärʔ, tulõ õs kodo Se; kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se; meheimä üteĺ, ku egäüt́s nikavva `tehnäss, siss saa õip‿poolõni öönis‿sannast `vällä Se Kos

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur