Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
`lahki ~ `lahkiʔ lõhki, puruks siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ, kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh, muido lätt leib `lahkiʔ Se; `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ, ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka nõ̭naluu `lahkiʔ Se Kos; suuŕ meri oĺl i̬i̬h, vanajuudaśs laḱk, laḱk, laḱk nikagu lät́s `lahki Se; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki Se
luu luu luud 1. kont, luu vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; `kõ̭iki luiõga [ma] sei nu̬u̬k‿kusõs‿`sisse Se Kos; käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśs o `vasta ah́o `nulka, nõ̭naluu `lahkiʔ Se Kos 2. linaluu ku linap‿`pehme olõ õs, siss lää es luuk‿külest Se
nõ̭na nõ̭na nõ̭nna 1. (inimese, looma) nina imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; t́sia nõ̭nna `ańti lat́silõ, et sõ̭ss nakasõʔ `höste kirotamma Se; imä pańd puuviɫɫak‿kusõga nõ̭na pääle ja ki̬i̬t́ tu̬u̬d ru̬u̬ht Se Kos; ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üin‿nõ̭nna `käüssehe (rhvl) Se; `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka, nõ̭naluu `lahkiʔ Se Kos; rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se 2. millegi esiletungiv ots viiso kuta kopõ̭l oĺl, nõ̭na kõ̭iḱ tsõõrik Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭kolt‿t́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se 3. muud sääl (pommitamise ajal) tohi is nõ̭nnagi `vällä tsusadaʔ Se Kos
päsemä pästäʔ päsess `päśsi lahti pääsema `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka Se Kos; `tüt́rik vü̬ü̬ `päitest teḱk riśti, süläśs vi̬i̬l `päitehe, hiit́ sõlmõ ja vanast sitast `päśsi vaɫɫalõ Se Kos
vallalõ 1. lahti, valla; vabaks `lambak‿kaḱik‿ ket́iv‿vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov; `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; ku lina `häste oĺl är `aigunuʔ [pärast leotamist], siss võt́t `hinde vallalõ Se 2. kõhulahtisusest
`vasta 1. (asendilt) otse vastas, kohakuti 2. vahetusse kokkupuutesse; pihta, külge `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka Se Kos; t́sura lei kiŕbidsäga ust `vasta Se J 3. osutab liikumist mingis suunas ku `ku̬u̬ĺjaga mindäss ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste `ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; esä sõ̭ss astuss ti̬i̬d piteh, puttu kaśs `vasta Se Kos 4. väljendab vastumeelsust, vastuseisu või vastupanu 5. vältimiseks, tõrjeks; raviks, toeks sajah oĺl truuśka, kiä `mõistsõ lukõʔ (sõnuda) nõia `vasta Se Kos 6. osutab pakutava võtmist oma valdusse ku `Maaŕa `vasta võta aiʔ, siss ḱulʔ lähä pää pääle vette vai kabla `otsa (poon enda üles) Se 7. (vahetult) enne `vasta `vihma [ma] oĺli iks väsünüʔ Se 8. (millegagi või kellegagi) võrreldes, võrreldav kae määne oĺl siss elo `vasta setä ello Se Kos; ku `uhkõhe ḱaudass no `vasta vanna `aigu Se Kos 9. kellegi poole pöördudes; kellelegi reageerides vastuseks ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnista jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos 10. tõttu, pärast a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos
Täienda sõnaraamatut
