Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 96 artiklit

aaŕ aari `aari 1. (tuuleveski) tiib 2. (võimasina) laba võimaśsinal oĺli aaris‿seeh, neĺli `aari, aarik‿käve seeh `riśti Se| Vrd haaŕ

ala ~ alaʔ 1. alla, allapoole üt́stõõsõ ala (järgemööda) käve latsõk‿kaŕah Se; hopõń hiit́ `auto ala Se; sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se; lat́s pahasi ärʔ ni lät́s aida ala vai kõlgusõ ala Se Kos; mehe˛esä võt́t kiŕbidsä ahost, pańd ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi ala Se Kos; tä jäi `autu alaʔ Se; kardoka panõt `vahtsõlt `ki̬i̬mä, muna `sisse, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, muido paɫass perä ala (läheb kõrbema) Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu Se| Vrd `alla 2. alles, alale täl oĺl jo nii `väikene toṕs ikõnõ, om viiś`kraḿmi, a säält vaia juvvaʔ, vaia perä ka vi̬i̬l ala jättäʔ Se

alastõ alasti vanast käve vanas‿sita alastõ, nok‿kääväʔ riśtiinemiseʔ Se; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos

`alla alla, allapoole; omale kohale (alaosas) [ma] kaḱi linna ja pisi ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; raudlu̬u̬m om ülest pant, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se; [nad] `veiet‿tahar‿riśtteie mano, ti̬i̬ pääle, [kõndimisvõimetu] latsõ pańni `maahha, mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõ kińniʔ, loiva jumalasõ̭nakõist, sai mu latsõkõsõl jaɫa `aɫɫak‿kõrragaʔ Se Va| Vrd ala

asõ asõma ~ asõmõ asõnd 1. koht, asupaik vanas‿sitak‿kävej‿jaanitulõl tuha asõmal Se; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis) Se Kos 2. magamislavats, -koht hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ `päähhä Se; ütel `tüt´rigul oĺl asõ `seńdseh, tu̬u̬l oĺl säńg joʔ Se Kos; inne ku jo vakk lät́s takah, siss inne lät́si noorõʔ, inne vakka säit‿tu̬u̬ noorigõ asõma arʔ Se Kos

hällütäm(m)ä hällütäʔ hällütäss hällüt́ hällitama, kiigutama vanast last hällütedi, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se

iǵä iä iḱä 1. eluaeg; teatud eluperiood nip‿paĺlo oĺl [mul] hüvvä, ku uma mihega noorõtsõh iäh `eĺli Se; massas‿ sada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se; är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos; vanast [ma] käve iä üte `sukmańnigaʔ Se 2. vanus

ilm2 ilma `ilma 1. maailm; maapealne elu no ommaj‿jo kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ (sündinud) nu̬u̬p‿`põrsaʔ Se Kov; käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku (õpetussõnad rasedale) Se V; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah (teispoolsuses) kedägi häbendellemä Se Kos 2. inimesed, rahvas pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ [kingitusi] `andaʔ Se; sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ, siss õ̭ks ilm eläss Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos

`istma `istuʔ istuss `istõ 1. istuma ega `istuh tulõ õim‿midägiʔ Se; ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se; istutass pääle nigagu perse ärp‿`pit́süss `istuh Se Kos; mi̬i̬ʔ lotoda siih, nu̬u̬ŕ istuss, tu̬u̬l om iḱäv Se Kos; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; mõ̭ni säidse katõsa `aaśtakka joʔ ku [ta] istuss tüŕmümajah Se Kos; muntkõrra `kungut kah `maahha, ku pińgiotsakõsõ pääl istut Se; pu̬u̬ĺpühä õdago [ma] lät́si jälk‿kohegit‿`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P 2. ühisketrusest osa võtma maḱki (minagi) oĺli sääl Truba küläh `riśtämäpu̬u̬l oĺli `istmah, `tuĺti `perrä ja võt́i voḱi kaʔ, `ket́rsi sääl Se; `tüt́rigu õ̭nnõ käve `istmah Se; ku `istma `mińti, siss `võeti vadsakot́t ja piimäliud kah [kaasa] Se

jah jaatussõna: jah sõ̭ss sai tu̬u̬ vatsk, laǵa jah, ümärgune Se S; `ratsala hobõsõga käve [kosilane kosjas] jah tu̬u̬l`aiga vi̬i̬l Se S

jalg jala `jalga 1. kehaosa: jalg vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; `tahtu us kińni j‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; üte jala otsah (ühel jalal) [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; tä kõ̭gõ kapõŕd jalost, saa õs `ḱavvuʔ Se; [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagak‿kõ̭iḱ oĺlij‿jalav‿veridseʔ Se Kos; [tüdrukud] `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kumardasin maani) Se; oĺl sääne mu̬u̬d, kosilasõlõ mano ja kumardi kolm kõrd `jalga Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arp‿pessedüʔ Se Pod; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos 2. pilutamisvõte 3. alumine kandev osa, alus 4. pikkusmõõt: ca 30 cm

jälʔ ~ jalʔ jälle `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi jalk‿kadajaossaʔ Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se Kos

jäŕv järve `järve järv käve ma `Suurdõ `järve `püüdmä [kalu] kinnastõgaʔ Se

kands1 kandsu `kandsu 1. konts, roots, tüügas [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagak‿kõ̭iḱ oĺlij‿jalav‿veridseʔ Se Kos 2. leivakannikas ku ahost `võeti `vällä leeväʔ, siss [ma] muŕri iks noid `kandsa Se Kos 3. vare(med)

kari1 kaŕa `kaŕja kari ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo Se Kos; ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; vanast `ḱauti `mõtsu piteh kaŕa- gaʔ Se Kos; vanast kõ̭iḱ kari käve külä ütte Se Kos; ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se; kaŕalatsõm‿mõõdi umma `vaŕjo, ku viiś jalatäüt sai, oĺl vaia kari kodo aiaʔ Se; `kaŕja ka [ma] lät́si, söögikene oĺl mul iks `paprõga `karmanigah Se Kos

kasima kaśsiʔ kasi kasõ 1. kasima, puhtaks tegema; (ära) koristama `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; [ta] tuĺl kodo, siss naaśs jälp‿`pi̬i̬li vällä kasima, `kanga `pi̬i̬li Se 2. vilja koristama 3. (ära) minema

kat́si kaks, kahekaupa no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si (üks lehm ja kaks) Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, koolimaia olõ õs, päivi kat́si (kaks päeva) kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; inne t́surap‿pańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se

kink1 kingo `kinko küngas, kink nimät‿tast samast kingo päält võt́iʔ Se; meil oĺl häll kingo pääl Se; paĺlo rahvast käve `väegaʔ, kaes‿siin oĺl üt́s ots, sääl kingoh oĺl tõõnõ ots Se

kinnass `kinda kinnast käve ma `Suurdõ `järve `püüdmä [kalu] kinnastõgaʔ Se; hiidetäss üle matusõ noid `kińdit, poisalõ andasõk‿`kindaʔ käe`vaɫgõst (matmiskombestikust) Se; timä niɫg kirbu arʔ ja ki̬i̬t kirbu nahast ruvva vai tege `kinda päḱäʔ Se

kivi kivi kiv́vi 1. kivi `katla `pańti uja `vi̬i̬rde kivve pääle, uja veereh havvutõdi `püüki Se; `lauta [ta] kudi, pańd tu̬u̬ kivi lauda müürü `sisse Se; liinah kivigi kaĺg jala all Se Kos; imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse, kivi sõmõrakõisi (harja valmistamisest) Se Kov; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. käsikivi või veski jahvatav kiviketas `veelkal oĺl ka koɫo nigu kivi man Se 3. (vesi)veski uja veereh oĺl kivi, tu̬u̬ jahvat́ kõ̭kkõ Se; üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve Se

klaśs klaśsi `klaśsi klass ku ma koolih käve, siss neĺli `klaśsi `oĺlgi Se

kooli- kooliga seotud, kooli juurde kuuluv üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, koolimaia olõ õs Se Kos; vanast lat́sil kooli `suńd ust olõ õs, koolimaia olõ õs olõmahkiʔ Se Kos; mi̬i̬ oĺli otsanik‿koolimaja kõrval Se; üt́s koolioppaja vana Siḱk oĺl Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ, kup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts

kośaʔ pl `kośjo `kośjo, sg g kośa 1. kosjad poiśs `küüsse muk‿käest et kinga mit‿tulõmi `kośjullõ Se; hobõnõ katõ käpä pääle käve üless ku `kośjole tuĺl Se Pod; kas ilmak‿keĺlildä siss `määntse kośaʔ Se; mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõl‿linadsõ ṕuksikõsõ jalah, linanõ `hammõkõnõ säläh, üt́s putõĺ`viina kah puuh Se; innek‿`ḱauti kośah, sõ̭ss `peeti nu̬u̬s‿suurõv‿viinaʔ (kihlused) Se; kośaesä oĺl kah üteh, kut‿tuĺliva `kośjullõ Se 2. kosjaviin kośaj‿jõiva arʔ ja jäi nii`saandõ tu̬u̬ asi Se

kruńt kruńdi `kruńti piiristatud maatükk, krunt maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä, siss kruńdi pääl mak‿käve kuuś`aaśtakka kaŕah Se

kua2 kua kuvva 1. kes kual olõ õs `lat́si, siss sääl oĺl puhadeĺnä Se; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se 2. mis, milline, missugune; kumb kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ (teineteisele) `ütle es Se Kos; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos; kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, ni köhe, siss `vi̬i̬di `sanna Se P; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga Se; mat‿tiiä, kuvva`mu̬u̬du (kuidas, mismoodi) paṕp seenesnät pidä Se 3. keegi mi̬i̬k‿`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos; ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei ark‿ka voorikõsõ `viina Se Kos 4. mingi ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos

ku̬u̬ĺ kooli `ku̬u̬li kool vanast es piäk‿`ku̬u̬li minemä Se; ḱau es ma koolih Se; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos

kõrrast kordamööda; järjestikku tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass, `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri ka tsäŕgitäss mulgukõsõ kõrrast täüś Se Kov; tõõsõk‿kaŕusõ oĺlik‿kaŕah kõrrast, päivilde Se; siss oĺl pääkaŕuss ja kolk‿kaŕusõ abilist, nu̬u̬ʔ oĺlit‿talla pite, kõrrast kävek‿kaŕah Se Kos; pilluti lina (linapeod) maha kõrrast, `võeti `köütest vallalõ ja siputõdi nii laḱka kaari `mu̬u̬du Se

kõrro 1. korrast, kordamisi inne jüri`päivä `ḱauti jo kõrro kaŕah inne `vaɫgõt Se; pääkaŕussõllõ `maśti paɫk ja käve kõrru `sü̬ü̬mä [taludes] Se 2. (kordamööda) vastastikku poisik‿kõrro `kaŕksiʔ, vastatside üt́s tõõsõlõ Se; kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs‿`sisse kõrro karati Se; vanast `ḱauti kõrro kulä·ńjähe Se

kõvastõ 1. vastupidavalt, kindlalt paŕgiga saa ain‿nik‿kõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V; mul `väega neok‿käeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ Se Kos 3. valjusti; suure häälega `piḱne `väegak‿kõvastõ käve Se Kos; no nik‿kõvastõ olõ õip‿`piḱne kolahhutnuk‿ku nüüd Se 4. kiiresti hopõń lät́s kõvastõ i̬i̬h minemä, `poiskõnõ jovva as kińnip‿pitäʔ Se 5. jõukalt 6. väga (palju)

käpp käpä käppä käpp; jalg, käsi hobõnõ katõ käpä pääle käve üless ku `kośjole tuĺl Se Pod

`käümä `kävvüʔ käü ~ käüse käve ~ `ḱauma `ḱavvuʔ ḱau 1. astuma, kõndima; (kuskil mingil eesmärgil) käima ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V 2. imperatiivis: minema kasima 3. oma asendit või kohta muutma, liikuma vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 4. sõitma Mõla puśsi`u̬u̬tustõ ḱau puśs, a kavvõmbahe ḱau uiʔ Se 5. kerkima (tainas); käärima (õlu) seppä `pańti, siss `laśti `ḱauma kohetuss inne Se; pliini kohetuss `laśti sepägak‿ `ḱauma Se 6. kulgema, suunduma 7. müristama piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se 8. muud lasõk‿`ḱavvuʔ (tee kiiresti), tu̬u̬t‿tälle kõ̭iḱ kraaḿ, mis vaia Se Kos; paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ (tegelenud) Se Kos

külä külä küllä 1. väiksem maa-asula: küla kat́s nädälit oĺl tuli (tulistamine) külä pääl Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L; meil oĺl küläüt́ine maa Se Kos; vanast oĺl Trubal suuŕ külä, kõ̭iḱ kari käve külä ütte (külakarja) Se Kos; mi̬i̬k‿külä oĺl rahulik külä Se Kos 2. (hrl sisekohakäändeis) külaskäik, küllaminek oo, tu̬u̬ [piimaliud] õ̭nnõ `vi̬i̬di `küllä kośtist Se S 3. külarahvas külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahagaʔ ja leevägaʔ Se; vanast oĺlin‿nu̬u̬p‿piiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos

`kütmä küttäʔ kütt küt́t kütä kütma üt́s peremi̬i̬śs jäi rehe mano `kütmä, tõõsõl‿lät́si `nurmõ Se; tuĺl pu̬u̬ĺpühä, [me] küt́is‿sanna, käves‿sannah Se; `ait́umma sanna`küt́jäle Se V; timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; `kütke sann, veege repäń `sanna Se; ma `tehnsi kõ̭iḱ sanna`küt́jäʔ ja vi̬i̬`tu̬u̬jaʔ ja halo`tu̬u̬jaʔ, kõ̭iḱ `tehnsi läbi Se Kos

`laṕsmiisi jalgu lohistades tu̬u̬ poiśs kõ̭gõ käve `laṕsmiisi Se

`luidsakõnõ dem < luits `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; tsaiu seeh lät́sik‿kruusap‿`pehmest, vi̬i̬ [ma] jõi päält ärʔ, siss ku taheʔ oĺliʔ, siss sokõ `luidsakõsõga arʔ Se; sõ̭ss tei lepä ossast `luidsakõisi Se Kos

`masma `massaʔ mass `massõ massa 1. maksma, rahas tasuma mup‿peremi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos; massas‿ sada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se; massa õ̭nnõ, küls‿siss paṕp ka mälehtäss `ku̬u̬ĺjit Se; pääkaŕussõllõ `maśti paɫk ja käve kõrru `sü̬ü̬mä [taludes] Se 2. väärt olema mis `kaĺlip ku umal‿latsõʔ, liin massa ail‿`lat́si Se 3. vaja olema ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos 4. kehtima, jõus olema

maśsin maśsina maśsinat 1. igasugune masin (täpsustamata) ti̬i̬ pääl maśsina `ju̬u̬skvaʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ (rhvl) Se Kos 3. põllumajandusmasin vanast, ku käśsigap‿`peśti, sõ̭ss hukka as `olgõ, maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ Se Kos; maśsina nurmõ pääl `räütvä joʔ rüä ärʔ Se; linnu kakuti käsitsillaʔ, sõ̭ss olõ õs maśsinit Se Sa; ku [ma] kolgõ rehe man kat́s maśsina (linamasina) täüt linno ärʔ, kääni ärʔ, oĺl kuŕst Se 4. õmblusmasin 5. liha-, hakkmasin no lastasõl‿läbi maśsina ärʔ, jaahtlihat‿tetäseʔ Se

`moĺtva `moĺtva `moĺtvat palve, palvus vanast `taĺsipühi `aigu käve paṕp `moĺtvagaʔ Se Kos

mulk mulgu`mulku auk; avaus kariʔ omman‿nu̬u̬ʔ, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿ `sisse Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ, pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; `tõrdul oĺl sääne mulk vai haań`pańti, siss śaalt `laśti alt tu̬u̬d `taari Se; hobõsõ ravval om kümme `mulku Se; proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ Se; sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; `poiskõsõl oĺliv‿ viśsravva all, lät́s iä `lõikamise `mulku ja uppu arʔ Se V

`murdlõma murrõldaʔ `murdlõss murrõĺ korduvalt murdma paṕp kõ̭õ̭ käve tarrõ piteh, murrõĺ `sõŕmi Se Kos

neli ~ neĺli nelä `nellä ~ `neĺjä neli ku ma koolih käve, siss neĺli `klaśsi `oĺlgi Se; `aaśtaga nelä vana lat́s Se Kos; õgal ütel neli viiś eläjät jak‿kõ̭iḱ kävek‿kokko Se; [pulmalised] tuĺlin‿nelä jaɫgrattaga i̬i̬h ja viiśtõi·śskümme hobõst ka oĺl mu sajah Se Kos; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se

no noh no noorõst käve [ma] iks jaɫagap‿Petserehe Se| Vrd noh

noorõst noorena no noorõst käve [ma] iks jaɫagap‿Petserehe Se Kos; illośs oĺli ma noorõst Se; esä `ku̬u̬li noorõst arʔ Se; ku `siuhkõ sa noorõst oĺliʔ, a no olt `hanku jäänüʔ Se

nõdõrm nõdõrma ~ nõdõrmõ nõdõrmat ~ nõdõrmõt 1. hällivibu raudlu̬u̬m om ülest pant, vanast last hällütedi, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se 2. abivahend terade uhmris surumisel teŕri surbuti, sõ̭ss tet́ti nõdõrmõgat‿tu̬u̬ `peḱli, `peḱligas‿surbuti Se

`nüsmä `nüssäʔ nüss nüśs nüssä lüpsma ku `piḱne ḱau, siss `lehmä `nüsmä mingu uiʔ Se Kos; lehmäʔ jäik‿ka `iltsõst `nüssäʔ Se; inne `päivä käve pääkaŕuss jok‿küllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa, ai `lehmi `nüsmä `naisi Se Kos

oppama opadaʔ oppass opaśs õpetama mullõ opaśs uma imä ja ma eśs ka opõ, küläst saa eiʔ oppajat Se; sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve Se Kos; lat́silõ [me] opassiʔ: ar‿tit‿tulgu ui õdagu, õdagu vanah‿haɫvas‿`sõitvaʔ Se Kos; kuiss ti̬i̬ ni turagu olt, ma oppa teile Se A

`oŕjama oŕataʔ `oŕjass oŕaśs kellegi heaks teenima; (võõrale) rasket tööd tegema käve ma `Suurdõ `järve `püüdmä [kalu] kinnastõgaʔ, süküśs `aigu `oŕssi hinnäst Se

ots otsa `otsa 1. millegi algus- või lõpposa ma pańni kokko tu̬u̬ rüv́vi ja rai `kirvõga otsa `maahha Se; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se; määness tu̬u̬ säńg oĺl vanast, kutsuti kaśsipińk, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk Se; mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; tu̬u̬d `kaeti, ku `põrna `vällä `naati `võtma, kas edepoolõ ots om pad́õb vai tagapoolõ ots (sea põrnast ilmaennustamisel) Se Kos; paĺlo rahvast käve `väegaʔ, kaes‿siin oĺl üt́s ots, sääl kingoh oĺl tõõnõ ots Se 2. otsasaamine, lõpp; surm mak‿kai kasetidõ pääl, sääl olõ õs `rahval `otsa (laulupeost) Se 3. laup, otsmik üt́s tark oĺl Petserih, `kaaŕtidõga kai, käe pääle kai ja otsa pääle kai Se Pop; ku jaanipävä hummogult `mõtsa `aeti `kaŕja, mõ̭ni tõmmaśs lehmäle tõrvaga vai `täütäga otsa pääle riśti Se Kos 4. väike olend, nolk

paik2 paiga `paika lapp, riide, naha või muu tükk tsuvval `kundsa võt́t mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se; [ma] lät́si `kaŕ- ja, võt́i paari `tsu̬u̬gõ, esä lõigaśs paigak‿ka ala Se

palk palga `palka töötasu, palk mi̬i̬śs ka oĺl sääne kehväne, tu̬u̬ ka jovva õs määnest `paɫka võttaʔ Se; külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahaga ja leevägaʔ Se; pääkaŕussõllõ `maśti paɫk ja käve kõrru `sü̬ü̬mä [taludes] Se

paṕp paṕi paṕpi apostliku õigeusu vaimulik paṕp tulõ seenesnät pidämä Se; paṕp käve talla pite kaʔ kõ̭gõ pühäsegaʔ Se Kos; a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ, a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos; mi̬i̬p‿pu̬u̬l kõ̭õ̭ pappõ raviti Se Kos

pargõ salgana kuuvalunõ ü̬ü̬ oĺl `väega valluss, sõ̭ss käve nimä pargõ, a no olõ õi nännüki sussõ Se

perä/`ri̬i̬kene dem < peräregi üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve Se; [ma] pańni mõsu perä`ri̬i̬kese pääle ja kisi süvä lumõga jäl `mäele Se

`petmä pettäʔ pett pet́t petä tüssama, petma, valetama pettäk‿ka võit, petän‿nigu takah tüllü tulõ õiʔ Se Kos; kohopiim `pańti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬piim, a lat́silõ kõ̭õ̭ peteti et seo om häräpiim Se; paaba`rõipõʔ, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; illośs pereh oĺl, tu̬u̬d ma eip‿petä eik‿kitäʔ Se; [ta] käve petteh, tu̬u̬ `mõistsõ `väega pettäʔ Se

`piḱne `piḱse `piḱset äike, pikne piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se; näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt (lööb) `sisse Se; `piḱne `väegak‿ kõvastõ käve, `piḱne lei talo paɫama Se Kos; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; ku `piḱne ḱau, `viskat‿t́siŕp käest `maalõ, tä `tõmbass `piḱse mano Se Kos

`puhkama1 puhadaʔ `puhkass puhaśs 1. puhkama vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve, `istõ `ri̬i̬kese pääle `puhkama ni sinnäj‿`jäiginäʔ Se; vaia hiĺlokõidsi `ḱavvuʔ, las no latsõk‿ ka `puhkasõʔ Se Kos; [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos 2. surnud olema

`puhkma `puhkuʔ puhk puhḱ ~ `puhkõ puhu puhuma kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse Se Kos; inne `päivä (päikesetõusu) käve pääkaŕuss jok‿küllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa Se Kos; pääkaŕuss käve trupa `puhkõh läbi külä Se Kos; paaba `puhkõ koorõ pääle, kotoh [ma] koorõga määre, siss nakass jalg süttümmä Se

pusk pusu `pusku valupiste kõ̭õ̭ mul rinnuh pusk ni `oɫga lei jop‿pusu Se; kõ̭iḱ aig [ta] käve käsi `rõ̭ndu pääl, `süämeh iks pusk, `süämeh pusk Se

putaŕ pudara pudarat Peipsi lodi paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ (rhvl) Se Kos; vanast olõ õs lennukit ja luhi`laiva, sõ̭ss `üĺti pudaraʔ Se Kos

pu̬u̬ĺ2 poolõ pu̬u̬lt 1. pool tervikust [ta] ańd toṕsi `kohv́i ja lõigaśs pooɫõ `siĺki ja leeväpaɫa Se; ma ośti sõ̭sarõmehe käest poolõ maia Se P; sügüse siss `vi̬i̬di kõ̭õ̭ pu̬u̬ĺ lammast puhadeĺnähe Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ (rhvl) Se Kos; vanast `üĺti, et taaŕ um pu̬u̬ĺ `lehmä Se Sa; kuńok oĺl sääne poolõ`aŕssina piuʔ puu Se; `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; meheimä üteĺ, ku egäüt́s nikavva `tehnäss, siss saa õip‿poolõni öönis‿sannast `vällä Se Kos 2. määruslikes ühendeis: keskkoht, keskpaik 3. kaheks jaotatava nähtuse, maa-ala jne üks osa, külg üte poolõ pääl oĺl `vinläne, tõõsõ poolõ pääl oĺl śaks Se Kos; täl tu̬u̬ kura poolõ päält oĺl `hälbüss löönüʔ Se V; käsikivi oĺl: üt́s kivi oĺl all, sinnä oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬ĺ oĺl pääl Se La; `määntseʔ vanigõʔ pääh, `määntseʔ `ehtek‿kaalah oĺli vanast kõrvulitsil, üteh poolõh `mõŕsal kat́s, tõõsõh poolõh kat́s Se Kos; aho i̬i̬h oĺl üteh poolõh t́sopp ni tõõsõh poolõh t́sopp, kohe [ma] noid hüt́si `tõmpsi Se Kos; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos; tõõsõ poolõ päält oĺl `oidunu põdõ̭ŕ üle seo poolõ pääle Se

päiv päävä `päivä 1. (kalendri)päev; tööpäev timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa järrä pääle Se; kup‿paĺlo om jummaĺ `andnup‿`päivi, nipaĺlo elät Se Kos; egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se; pääkaŕuss oĺl egapäivi kaŕalinõ Se; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si (kahe päeva kaupa) kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos 2. päike kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se; inne `päivä (päikesetõusu) käve pää- kaŕuss jok‿küllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa Se Kos

pää/kaŕuss tähtsaim karjus, peakarjus inne `päivä käve pääkaŕuss jok‿küllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa, ai `lehmi `nüsmä `naisi Se Kos; pääkaŕuss oĺl egapäivi kaŕalinõ Se Kos; pääkaŕuss ka iks oĺl, oĺl vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́ Se Kos; külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahaga ja leevägaʔ Se; siss oĺl pääkaŕuss ja kolk‿kaŕusõ abilist Se Kos; pääkaŕussõllõ `maśti paɫk ja käve kõrru `sü̬ü̬mä [taludes] Se

pääl ~ ṕaal 1. (asendatav adessiivilõpuga) peal, pealispinnal; pealpool hobõsil kuldkelläk‿kah kõ̭iḱ pääl Se; uja ṕaal oĺl siɫd Se Kos; lubata õs kivi pääl saistaʔ Se; suurõbakõsõ latsõ oĺli maa põrmadu pääl Se; kalav‿`viśtäse śaal orrõ ṕaal Se Kos; ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; pöörä pääl `veeti kangast, piḱkä kangast saa aiv‿vitäki saina pääl Se; poraviki `kuiv́ssiʔ raadi pääl Se; ku nimäl‿lääväʔ ärʔ, siss saʔ heĺoda reṕi pääl pudsajat Se; kõ̭iḱ aig [ta] käve käsi `rõ̭ndu pääl Se; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se 2. viitab kohale, kus ollakse või midagi toimub tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se; ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvän‿ni juvvaʔ Se Kos 3. väljendab ajalist seost `hospodikõnõ, [ma olen] katõsakümmend säidse, `katsass pääl! Se 4. viitab tööle, tegevusele poig om lauda man ü̬ü̬vaht́, taa käü vahi pääl Se 5. viitab sellele, kellel miski on kohustuseks vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos

pühäne pühädse ~ pühäse pühäst pühapilt, ikoon paṕp käve tu̬u̬ pühäsega küllä piteh Se; üt́s pühäne käve küllä pite ja rahvass kaʔ Se Kos; `mõtlõk‿ka ku kavvõndast üle tu̬u̬ mäe hiit́ miiniga tu̬u̬ Iĺjä pühäse Se Kos; vanast `vi̬i̬di nu̬u̬p‿pühäsek‿kõ̭iḱ t́sassona mano Se; pühädse rät́t `pańti pühädse pääle Se Ts

`püüdmä `püüdäʔ püüd püüd́ ~ `püüdse püvvä 1. kätte saada üritama või kätte saama, kinni võtma 2. saagiks saama, kalastama egä üt́s lät́s eräkult `püüdmä kallo Se Pod; käve ma `Suurdõ `järve `püüdmä [kalu] kinnastõgaʔ Se; timahavva oĺl kaɫɫa `väega `kõvva kiä püv́vivä Se V 3. pingutama; proovima, katsuma

raud/-lu̬u̬m raudkang; raudvarb raudlu̬u̬m om ülest pant, vanast last hällütedi, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se

ravitsama ravidaʔ ravitsass ravit́s ~ ravitsõma ravidaʔ ravitsõss ravit́s 1. söötma noorik `väega naid t́siku pidä ja `põŕssiid ravitsass Se; mis no viga elläʔ, olõ õih‿hobõsõ ravitsamist Se; `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; innevanast saadirahvast raviti, no ravita aiʔ, ravitass siss, ku kerigu mant tulõvaʔ Se; siss inäp pińni ravidsa aik‿ku susi kaŕa man Se; kolm `vu̬u̬ri käve ma tedä õga päivi ravitsõma Se 2. ravima

`ri̬i̬kene dem < regi| (väike) kelk üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve, `istõ `riikõsõ pääle `puhkama ni sinnäj‿`jäiginaʔ Se

`riśti risti(suunas) võimaśsinal oĺliʔ aaris‿seeh, aarik‿käve seeh `riśti Se; mi̬i̬ imäle tet́ti `riśtiju̬u̬nt (ristipidi triipudega) `uńdrik Se; muni poĺdatass arʔ, lätt tu̬u̬ sõ̭na siss `riśti vai `piuta Se

riśti/inemine kristlane hot́s koɫmõst päävästki rekistee·ri ärʔ, sõ̭ss olt (oled) õ̭ks riśtiinemine Se Kos; vanast käve vanas‿sita alastõ, nok‿käävä riśtiinemiseʔ Se

`ru̬u̬bõllõma roobõldaʔ `ru̬u̬bõllõss `ru̬u̬bõlli ringi aelema, ringi hulkuma timä käve, `ru̬u̬bõlli soid pite Se

rõ̭nd rõ̭nna `rõ̭nda rind; rindkere; rinnaesine vanast `ańti õ̭ks `rõ̭nda latsõlõ katõni `aaśtaganiʔ Se; mõ̭nõl oĺl tett rõ̭nna ette ka vi̬i̬l pilo Se; kõ̭iḱ aig [ta] käve käsi `rõ̭ndu pääl, `süämeh iks pusk, `süämeh pusk Se; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos| Vrd rind

saaŕ saarõ saart metsasalu, -tukk; sagar; saarepuu kut‿tulõvas‿saarõʔ, siss `käänke ärs‿`saardõ Se Kos; ku katõst saarõst `vällä tult (tuled), siss annaʔ tu̬u̬ munakõnõ ars‿sõ̭sara kätte Se Kos; saarõh mitu `päivä [nad] kävek‿käveʔ Se

seeh (asendatav inessiivilõpuga) sees, seespool no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se; lat́sil oĺl rajaʔ pääh, sääl loomak‿ka seeh Se; ku üt́s niit́ kakõśs ärʔ, saa õi nii jakadak‿kui vaja, ni sõ̭sarik seeh `omgi Se; võimaśsinal oĺliʔ aaris‿ seeh, aarik‿käve seeh `riśti Se| Vrd siseh

`sukmańn `sukmańni `sukmań̀ni setu naiste (tumesinine või must) kalevist pidulik pihikseelik vanast [ma] käve iä üte `sukmańnigaʔ Se; kiä oĺl rikass, tu̬u̬l oĺl kaɫõvanõ `sukmańn Se; `sukmańn oĺl villanõ, siidi oĺliʔ all Se; `sukmańni oĺlim‿mustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; rikkal oĺl `sukmańn, `vaesõl oĺl õ̭ks kitasnikaʔ Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; `sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ, rüüd́ vai `sukmańn Se

su̬u̬ su̬u̬ su̬u̬d soo timä käve, `ru̬u̬bõlli soid pite Se; `tütrukõnõ jäi siss latsõga salasihe, kui sal‿latsõ võtat sinnäs‿`su̬u̬hhu vi̬i̬ `sisse Se Kos

suvi suvõ suvvõ suvi timä suvõ käve kaŕah Se; niid́siviiso oĺli paiukoorõst, noid `peeti jo suvõl õ̭nnõ Se; keväjä pańd huśs ärʔ, ni inemisekene kõ̭iḱ suvi `põśsi Se; võso `raoti `maalõ ja tu̬u̬ võso `kuivi ars‿suvõgaʔ Se L

sõŕm sõrmõ `sõrmõ sõrm sõrmõk‿ku puutõlvaʔ, painu uiʔ Se; esä võt́t umast sõrmõst sõrmusõ Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss`tsuśksi sõrmõ keevä vi̬i̬ ja kardokidõ `sisse Se; är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh, kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos; saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ Se; sõ̭ss sõrmusõkõsõ `sõrmõ lat́silõ, tu̬u̬ nii lat́silõ nigu auasi Se S; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕmilõ (rhvl) Se Kos; paṕp kõ̭õ̭ käve tarrõ piteh, murrõĺ `sõŕmi Se Kos

süḱüss ~ süḱüśs sügüse süḱüst sügis sügüse poolõ, sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi Se Kos; käve ma `Suurdõ `järve `püüdmä [kalu] kinnastõgaʔ, süḱüśs `aigu `oŕssi hinnäst Se

talo talo tallo talu üt́s hulguss `eĺli śaal naidõ talla pu̬u̬l Se A; ütel talolgi olõ õs hainamaad lähebäl Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve Se Kos; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst, tu̬u̬ om talo, ku kõ̭iḱ tetäss umah kotoh Se Kos; kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et kõ̭gõ habõldi Se L; tulgõʔ iks `maia madaluisi, tulgõt‿`tassa mi̬i̬t‿talolõ (rhvl) Se

`taĺsi/pühi pl jõulu(püha)d `pangõ ti̬i̬t‿tähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi Se Kos; `taĺsipühi ka `peetäss kolp‿`päivä, kaĺliss pühi Se S; `taĺsipühi `paastu oĺl kuuś nädälit Se Kos; vanast `taĺsipühi `aigu käve paṕp `moĺtvagaʔ Se Kos; `taĺsipühi hummogu oĺl sääne kõrd: hummogult `tuĺti jok‿kell kat́s ülest Se; kut‿`taĺsipühi `keśkmätse pühi [sa] makadõ, sõ̭ss makat `aaśtaga õ̭nnõ kõ̭õ̭ arʔ Se Kos; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos

tat́t tat́i tat́ti puravik hainalonõ ka śaal tat́i aɫɫ Se Kos; suvõl [ma] käve tat́ih, tat́i piirak ka oĺl `väega hüä Se; huśs õ̭ngõrdõlli säält tat́i juurõ alt `vällä Se

truba truba trupa karjapasun pääkaŕuss käve trupa `puhkõh läbi külä Se; inne `päivä käve pääkaŕuss jok‿küllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa Se Kos; tu̬u̬ oĺl vasinõ vai karranõ truba Se

tsu̬u̬g tsuvva `tsu̬u̬ga pastel tsuvvaʔ oĺlis‿suvõl Se Kos; ma ti̬i̬ iks tsõõrikidõ nõ̭nnuga tsuvvaʔ nu̬u̬ sünnüse noorikilõ ka `jalga Se Kos; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; maḱki (minagi) käve kuuś`aaśtakka kaŕah, olõ õs `tsu̬u̬ga õs Se Kos; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos; [ma] pańni lakad́sij‿`jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk `vällä, a tsuvva seest joosõ õiʔ Se

tuhk tuha `tuhka tuhk tuha vesi om `niɫbõ Se; lepä puust saa tuhk `vaɫgõ Se Kos; tuhk om seto si̬i̬p Se Kos; `rõivap‿`pańti `püüki, `pańti kõrd `rõivit, siss `pańti jäl tuhk Se; `ri̬i̬di om patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; koogugat‿`tõmpsi [ma] iks ärʔ suurõ jao `tuhka Se Kos; vanas‿sitak‿kävej‿jaanitulõl tuha asõmal Se; lepäst ja kõost sai hüä `vaɫgõ tuhk Se Kos; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos

tu̬u̬ ~ tu tu̬u̬ ~ tollõ tu̬u̬d ~ toda too (kaugemal, varemtoimunud) määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; mat‿taha not‿ tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah kedägi häbendellemä Se Kos; laṕigup‿pütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs‿`sisse, tollõga `tu̬u̬di `viina Se; `ratsala hobõsõga käve [kosilane kosjas] jah tu̬u̬l`aiga vi̬i̬l Se S; no ommaj‿jok‿kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; mak‿kak‿`kaŕksi tu̬u̬d`mu̬u̬du, ku `tüt́rik oĺli Se

tähekene dem < täht́| 1. taevatäht 2. kirjatäht neĺli `talvõ koolih [ma] käve, vanõmb veli iks opaśs tähekeisi Se Kos

vana/sitt kurat, vanapagan vanas‿sitak‿kävej‿jaanitulõl tuha asõmal Se; vanast käve vanas‿sita alastõ, nok‿käävä riśtiinemiseʔ Se; vanasita poig tõi käńgäʔ Se Kos; siss [sa] saat jälʔ ti̬i̬ pääle ja päset vanostsitust vallalõ Se Kos; vanasitt `riśti `peĺgäss Se Kos; edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah Se Kos; kell kat́stõi·śskümme `ü̬ü̬se, siss ommaki vanas‿sitaʔ jalal Se Kos

vanast vanasti vanast oĺlip‿pähnädse livvaʔ, väŕmidüj‿ ja liĺlip‿pääl Se Sa; vanast `üĺti: `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; vanast käve tińdimeheʔ Se Kos; a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ Se Kos

või/maśsin võimasin võimaśsinal oĺliʔ aaris‿seeh, aarik‿käve seeh `riśti Se

`võtma võttaʔ võtt võt́t võta 1. enda kätte (suhu jne) või kättesaadavusse toimetama, haarama pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; `võtkõ noh, roobahhutkõ `peiu [marju] Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; ku sat‿tõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos 2. selga või jalga panema 3. (kinni) püüdma, tabama, kätte saama 4. kellegi kasutusse, omandusse või hoolde toimetama või suunama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; selle võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se; a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; tütäŕ oĺl kodo`võt́ja ja [mees] tuĺl taha kodoväüss Se; võt́imi puuda `jauhha `võlgo Se; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuḱsiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos; milless võõdõtass naańe? Se Kos; võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u meid ̬ kasvat́ Se Pop; [tal] oĺl Petserehe võõdõt (üüritud) `koŕtin, siss oĺl Petserih ü̬ü̬d ärʔ Se; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ`vasta `võtmise i̬i̬st [raha], õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se 5. midagi (kiiresti) toimetama, tegema (hakkama) üt́s inemine võt́t laulu i̬i̬h, sõ̭ss tõõsõʔ jäl `üt́li takah ja joosi `tsõ̭õ̭ri`pü̬ü̬rä Se Sa; üt́s läśknaańõ oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ võt́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos 6. eemaldama, kõrvaldama imä `ośjuga nühe päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se Sa; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Peliko v́va, sääl vanainemine määnegis‿ sõ̭not́ ja sai paŕõmb ja `vi̬i̬lgi sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov 7. üles tõstma ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek‿`külbäp‿põld arʔ Se 8. millekski muutma või tegema 9. hävitama, rikkuma 10. mõju avaldama, toimima; suutma näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (sai pikselöögi) Se; tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ (ei saanud aru) Se 11. jooma ma inäp no võta õiʔ `viina, `nõrkuśs tulõ pääle Se 12. teenima, (raha) saama mi̬i̬śs ka oĺl sääne kehväne, tu̬u̬ ka jovva õs määnest `paɫka võttaʔ (ei suutnud palju teenida) Se 13. omaks võtma vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põrssid umast (hakkas poegi vihkama) Se Kos 14. kirumisvormelis 15. muud no `võetass kõ̭õ̭ verd, tetäss vere`vatsku Se Kos; tsuvval `kundsa võt́t (hõõrus) mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa Se

õ̭nnõ vaid, ainult tüt́rigu õ̭nnõ käve `istmah Se; üt́s maʔ õ̭nnõ olõ jäänüʔ, kõ̭iḱ omma ärk‿kooluʔ Se; no jo tiugatass õ̭nnõ et olõ õip‿`paastu Se Kos| Vrd inne2

õs 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) meil olõ õs pini elo kaʔ Se Pop; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu pääle Se Va| Vrd as, es, is, us, äs, üs 2. mitte maḱki (minagi) käve kuuś`aaśtakka kaŕah, olõ õs `tsuuga õs Se Kos| Vrd as, es, is

üless ~ ülest 1. üles(poole); kõrge(ma)le ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest (õhku) Se Kos; raudlu̬u̬m om ülest pant, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari ja näüdäśs, et `ṕuksõ olõ õiʔ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 2. ärkvele; jalule [hummogult `varra `tuĺti üless Se Kos; imä tuĺl säńgü `vi̬i̬rde hummogult kell kolʔ ai ülest Se Kos 3. suureks, täiskasvanuks kat́s last `kaśvi ülest Se Kos

üt́s/tõõsõ üt́stõist üksteise a tõistkõrra hobõsõʔ üt́s tõõsõlõ purõvaʔ, siss saa ais‿sikadaʔ Se Kos; latsõʔ habõʔ üt́s tõõsõ i̬i̬st tu̬u̬d t́sia kamarat Se; üt́stõõsõ ala (järgemööda) käve latsõk‿kaŕ ah Se; poisik‿kõrro `kaŕ ksiʔ, vastatside üt́s tõõsõlõ Se; kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺjo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod; tuĺl nooril tülü, määnegi sõ̭na asõ, jäl vaia üt́stõõsõlõ kukadaʔ Se; noorõm‿mehel‿lät́si üt́stõõsõlõ poonitamma, üt́stõõsõlõ `poḱsõ arʔ ja `vaĺmiss Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se

ütte2 ühte, kokku vanast oĺl Trubal suuŕ külä, kõ̭iḱ kari käve külä ütte (külakarja) Se Kos

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur