Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 97 artiklit

ajama aiaʔ aja ai ~ `aiõ 1. tagant kihutama, kuhugi liikuma sundima latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja 2. läbi torkama, uuristama kariʔ omman‿nu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿`sisse Se; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos 3. (habet, karva jne) eemaldama no aiass t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V 4. kuhugi seadma, külge kinnitama väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes‿`sisse, noid kutsutigi aasaʔ, `aeti kablaʔ Se 5. lükkama, tõukama imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse (jutt harja valmistamisest) Se Kov 6. toppima, lükkima, pistma `aeti olõk‿kot́is‿`sisse Se; eüss `aeti `laeni täüś [ahet] Se; havvõʔ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts 7. selga või jalga panema, seljast või jalast võtma ku vihmanõ ilm oĺl, `aeti ärmäk `kaskalõ pääle Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä, ai `vaɫgõ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos 8. masinat, tööriista käsitsema [käsikivil] üt́s kivi oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬l oĺl pääl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäk‿kivile pääle pant, sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl [käsikivi] siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La 9. teatud seisundisse viima, mingisuguseks muutma `lat́si kõ̭õ̭ `aeti lauluga ülest Se; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se 10. rääkima, kõnelema veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se

hain haina `haina 1. (kasvav) rohi; taim sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksi ja lauli, śaal kol `aaśtakka kasu es hain Se Kos; timä (uss) aja keväjält keśe, jätt kohe haina pääle, ku tu̬u̬d kesse kiä näḱk, siss kõ̭iḱ haina mant `koŕssi arʔ Se 2. niitmiseks määratud rohi; talvine loomasööt, hein no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P; mehe˛ esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos 3. heinategu mul mi̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal Se Kov; ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ Se; pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; haina `aigu iks oĺliv‿viisoʔ Se

hain/alosõ/tõbi närvihaigus lapsel (kui ema kohkus, nähes ussi raseduse ajal) ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommas‿sõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ, oĺl hainalosõ tõbi `kaonuʔ Se

halu halu hallu valu(tunne) puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; kes vanast pümmesoolikut `tiidse, `ku̬u̬li ni `ku̬u̬li, halu ni halu Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis‿ sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov| Vrd valu1

hand hanna `handa 1. (elusolendi) saba, händ [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; tõ̭nisspääväl ku peremi̬i̬śs sü̬ü̬ t́sia `handa, sõ̭ss kasusõ suurõk‿kesvä pääʔ Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; oĺl nõgõ̭ĺ lehmä hanna seeh Se 2. riietuseseme alumine (seljatagune) osa sarahvańni hand oĺl virdsanõ Se; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari Se 3. tarberiista (taga) osa, vars, käepide `ku̬u̬tõga [ma] lei keśvil hanna arʔ Se; noh, hüäʔ hannaʔ oĺli jo keśvil peräh, `sääntseʔ Se 5. rida, rivi 6. sabas, järel

haŕasõkõnõ dem < haŕaśs imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse, kivi sõmõrakõisi (harja valmistamisest) Se Kov

haŕokõnõ1 dem < haŕo haŕokõsõ veeväm‿munnõ jat‿t́sipak‿kanakõsõ sööväk‿ka arʔ Se Sa; haŕokõnõ ta sü̬ü̬ üiʔ, ta nutsutass vere arʔ ja [kana] `vaĺmist Se Kov

huśs huśsi `huśsi uss, huśs pańd arʔ jala Se Kov; huśs ai kat́s `nõkla suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaes‿śoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se; sivvuhädä om ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless, ülest kaess ja ki̬i̬lt aja `vällä, jah, nigu huśs Se

`höste 1. hästi, ilusti; korralikult mia [ma] ti̬i̬, ni kõ̭iḱ om `höste Se; ti̬i̬v‿`väega `höste elädeʔ Se; latsõʔ, `katkõt‿ti̬i̬h‿`höste kińniʔ, ti̬i̬ olgõs‿säńgüh Se Kos; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se; eik‿kuulõʔ ei näeʔ ni `höste ku näi Se Kos; mup‿peremi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos| Vrd `häste, `hüäste 2. palju kruuss um `höste vähäp ku tuuɫ Se

höö hirmutushüüd ma rüüsähhüdi naĺla viluss höö: sõ̭ss ku mõtst́siga lät́s `mõtsa nigu tuulõgaʔ Se Kov

i̬i̬st 1. ruumiliselt eest, eestpoolt; eespoolselt alalt, esiküljelt kual päśsi hopõń vallalõ i̬i̬st (rakkest) Se 2. ajaliselt enne, eelnevalt imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se Kos; määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se 3. asemel, asendajana lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ, tu̬u̬ um kaśsi i̬i̬st Se Kov; mat‿ taha not‿tu̬u̬d, ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P 4. vastu, väärtuses; võrra; tasuks kerikost `vi̬i̬di sinnäs‿süvväʔ, kerigu raha i̬i̬st ostõti [vanadekodusse] Se Kos; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ `vasta `võtmise i̬i̬st, õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri liina i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos 5. käest, tegevus- või mõjusfäärist eemale latsõʔ habõʔ üt́s tõõsõ i̬i̬st tu̬u̬d t́sia kamarat Se; kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos

illośs ilosa ilosat ilus, meeldiv; korralik illośs oĺli ma noorõst, ilma illośs oĺli maʔ Se; illośs pereh oĺl, tu̬u̬d ma eip‿petä eik‿kitäʔ Se; lasits um sääne iĺlośs, `vaɫgõkõnõ Se Kov; tuĺl jo timä śaalt `põrgost, sai ti̬i̬ pääle, oĺl iɫm iɫɫośs jap‿päiv `paistu Se Kos; näiol um kõrik kõrraline, suviviɫɫost `seĺgist, voonaviɫɫost ilosist (rhvl) Se Kos; makõ helü, illośs helü Se Podg; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak‿`keĺliga sõidõti Se Ts

ilm2 ilma `ilma 1. maailm; maapealne elu no ommaj‿jo kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ (sündinud) nu̬u̬p‿`põrsaʔ Se Kov; käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku (õpetussõnad rasedale) Se V; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah (teispoolsuses) kedägi häbendellemä Se Kos 2. inimesed, rahvas pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ [kingitusi] `andaʔ Se; sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ, siss õ̭ks ilm eläss Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos

ilostõ ilusasti; korralikult imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja köüt́ ilostõ kińniʔ [harja tegemisel] Se Kov

iḿmiss ~ iḿmiśs iḿmise iḿmist emis susi kakaśs iḿmisel kõtu puruss Se Kov; meil kolʔ iḿmist Se Kos; iḿmist või‿i tappa, ku ta `pahru `otsõ, siss hukkat liha arʔ Se

inne1 1. enne; varem inne lihavõõdõt säidse nädälit määnestki `laulu laulõta as Se 2. vanasti inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; siss atõti nu̬u̬k‿kandsuʔ inne üless, selle et sinnät‿`tüv́vi jäi muni pää (käsitsi rukkipeksust) Se Kos

jalg jala `jalga 1. kehaosa: jalg vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; `tahtu us kińni j‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; üte jala otsah (ühel jalal) [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; tä kõ̭gõ kapõŕd jalost, saa õs `ḱavvuʔ Se; [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagak‿kõ̭iḱ oĺlij‿jalav‿veridseʔ Se Kos; [tüdrukud] `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kumardasin maani) Se; oĺl sääne mu̬u̬d, kosilasõlõ mano ja kumardi kolm kõrd `jalga Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arp‿pessedüʔ Se Pod; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos 2. pilutamisvõte 3. alumine kandev osa, alus 4. pikkusmõõt: ca 30 cm

joʔ 1. (ajaliselt) juba om mul tu̬u̬ hädä olnuj‿joʔ Se; hummogult [ma] ai kaŕa `mõtsa, õdagult kodo`aeti, oĺl pääväkene jo jumalih Se 2. ju, muidugi leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah, noid mehe sugulaisi [pulma] Se

kablakõnõ dem < kabõ̭ĺ imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ (harja valmistamisest) Se Kov

kabõ̭ĺ kabla `kapla pael, nöör; köis ku `Maaŕa `vasta võta aiʔ, siss ḱulʔ lähä pää pääle vette vai kabla `otsa (poon enda üles) Se; kańebi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä (tööjalatsite valmistamisest) Se Kos; pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõʔ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; viie kablaga härmävidäja kiri (koemuster) Se Kos

kakkama kakadaʔ kakkass kakaśs rebima susi kakaśs iḿmissel kõtu puruss Se Kov

`kakma kakkuʔ kakk kaḱk kaku 1. katkuma, rebima; kitkuma `tahtu us kińnij‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; linnu kakuti käsitsillaʔ Se Sa; `lambak‿kaḱik‿ ket́iv‿vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov; maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; [ma] kaḱi linna ja pisi ka ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; tõõsõs‿sõ̭sarõk‿kõ̭iḱ raaso kakuti `kat́skiʔ Se; neol‿latsõ`rõipõk‿kas‿sukugik‿kuulõ õiʔ, `õkva iɫodu, kõ̭iḱ kääväk‿külä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos; lakad́sik‿kaḱi [ma] ruttu arʔ, paiukoorõst vai lõhmusõkoorõkõsõst lakad́siʔ Se 2. kiiresti jooksma, liduma kaḱi mi säält minekit mant arʔ Se

kaśs kaśsi `kaśsi kass lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ, tu̬u̬ um kaśsi i̬i̬st Se Kov; kaśs om kõva `tappaʔ, kaśsil eil‿lää niipia hińg `vällä Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V

katai kadaja kadajat ütek‿kadajamaŕa oĺlik‿keväjält, `ümbre juunikuu Se Kos; kadajamaŕost sai ka `väiga hüä taaŕ Se Kos; `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi kadajaossaʔ Se; kadaja maik om `väega hüä [lihasuitsutamisel] Se Kov

ket́t ket́i ket́ti kett `lambak‿ kaḱik‿ ket́iv‿vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov

`kiskma `kiskuʔ kisk kiśk kisu 1. tõmbama, tirima, sikutama kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; haik kisk inne suud ammulõ Se; [ma] pańni mõsu perä`ri̬i̬kese pääle ja kisi süvä lumõga jäl `mäele Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass Se Kov; kooguga `tõmpsi [ma] tuha `vällä, kruuśs oĺl otsah, muido saa õi hüt́si `vällä `kiskuʔ Se Kos 2. kitkuma

kivi kivi kiv́vi 1. kivi `katla `pańti uja `vi̬i̬rde kivve pääle, uja veereh havvutõdi `püüki Se; `lauta [ta] kudi, pańd tu̬u̬ kivi lauda müürü `sisse Se; liinah kivigi kaĺg jala all Se Kos; imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse, kivi sõmõrakõisi (harja valmistamisest) Se Kov; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. käsikivi või veski jahvatav kiviketas `veelkal oĺl ka koɫo nigu kivi man Se 3. (vesi)veski uja veereh oĺl kivi, tu̬u̬ jahvat́ kõ̭kkõ Se; üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve Se

kodo2 koju `lambak‿kaḱik‿ ket́iv‿ vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov; kiä `jõiõʔ ja kuĺadiʔ, nu̬u̬j‿jäiʔ kodo Se; kut‿tuldass kerigu mant `matmast kodo, siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se; vanarahvass kõ̭nõli, et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se

ku ~ kuʔ 1. (ajaliselt) kui ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 2. (tingiv) kui [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se 3. (võrdlev) kui, nagu, otsekui ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov 4. väljendab määra või ulatust timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se| Vrd kui 5. osutab tegevuse või heli intensiivsust sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kah, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 6. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se| Vrd kui 7. sidesõna: kui ka kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõ ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se| Vrd kui

`kuivama kuivadaʔ `kuivass kuivaśs 1. kuivama 2. kuivatama leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; talvõl ku hää ommak‿kuivadu poraviki ruvvast vai piirakust Se; lat́igaʔ ka kuivatasõʔ, `kuivama piät kaʔ `ḿarko pite (targalt) Se; kadonuʔ velenaańe tu̬u̬ kuivatuisi `kruussõga jõi tsäid Se; kruusap‿`pańti kuivaduʔ (kuivatatult) piirakulõ Se; seenekeisi iks saa õik‿kuivadaʔ, poravikki [ma] inne `kuiv́ssi Se

`kutsma `kutsuʔ kuts kut́s kutsu 1. (kuhugi, midagi tegema) kutsuma; hüüdma kiä lähembäl, kutsutass sõ̭nagaʔ [matusele], iks kõ̭iḱ hõim kokko Se; kutsutu us, siss `tiidnü üs tuɫɫakiʔ Se; pu̬u̬ĺpühä [ma] küt́i sanna, jäl lät́si kut́si `sanna Se; `ratsala hobõstõga käveʔ, tu̬u̬ kosilasõ veli kaʔ, sugulaisi `kutsmah Se; noid ka ravitass, õdagutsõlõ lavvalõ kõ̭iḱ kutsutasõʔ Se 2. nimetama puinõ kopõ̭luss oĺl, mi̬i̬k‿ kut́si iks kopõ̭l, viisa kutak‿kopõ̭l Se Kos; inne kutsuta as hainakõlgust, ku muʔ vanaimä `eĺli, kutsuti tu̬u̬d ambaŕ Se Kos; punadsõ peediʔ, kuŕgiʔ, tińdiʔ ja `taari valõti pääle, kutsuti sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ Se Kov; velenaaśõk‿`kutsvaʔ kälüʔ, üte vele naańõ ja tõsõ vele naańõ Se; `eestläse `ütlese süĺt, a meil ommaj‿jaahtlihak‿kutsutasõʔ Se; `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv Se; kalamehek‿käveʔ, neil oĺl sääne ravvanõ kaarnidsakõnõ, kõ̭iḱ kut́si kaarnits Se Sa; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu pääle Se Va

ku̬u̬ŕ koorõ ku̬u̬rt 1. väliskest ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos; leevä [ma] vaĺadi ärʔ, ilesti ärʔ, siss sai leeväl illośs ku̬u̬ŕ Se; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt, egä `aaśtaga aja koorõ Se V; noid [ma] murra as `maahha kardoka `iärmekeisi, siss [kartuli] koorõ istudi `maahha Se; ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov; kõoleheste ja sibulakoordõgat‿tet́ti (värviti mune) suvistõpühiss Se 2. koorik, kärn ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se 3. (piima) koor ku̬u̬rt [ma] võt́i üteh, paaba `puhkõ koorõ pääle, kotoh koorõga määre, siss nakass jalg süttümmä Se; võimaśsinal oĺli aaris‿seeh, neĺli `aari ja lei ruttu kokko koorõ Se

kõrrast kordamööda; järjestikku tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass, `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri ka tsäŕgitäss mulgukõsõ kõrrast täüś Se Kov; tõõsõk‿kaŕusõ oĺlik‿kaŕah kõrrast, päivilde Se; siss oĺl pääkaŕuss ja kolk‿kaŕusõ abilist, nu̬u̬ʔ oĺlit‿talla pite, kõrrast kävek‿kaŕah Se Kos; pilluti lina (linapeod) maha kõrrast, `võeti `köütest vallalõ ja siputõdi nii laḱka kaari `mu̬u̬du Se

kõtt kõtu kõttu kõht inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; `põrsa oĺliv‿vi̬i̬l kõtu seeh ja susi kakaśs iḿmisel kõtu puruss Se Kov; muɫɫõgi [ta] näüdäśs, kui om lõigat kõtt ni võõdõti latsõloomakõnõ `vällä Se; küüdse`väŕmmisest saa õik‿kõtutäüt Se Kos

körts kördsü `körtsü korts, krooge `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov

`köütmä `köütäʔ köüt köüt́ köüdä siduma, köitma `mõŕsa imä köüt́ kosilasõlõ vü̬ü̬ `pihta Se Kos; imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ (jutt harja valmistamisest) Se Kov; ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; ku sajaʔ oĺliʔ, siss suuŕ keɫɫ oĺl köüdet `vehmre `küĺge Se

lammass `lamba lammast lammas `lambak‿kaḱik‿ket́iv‿vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov; lammast iks tapõti sügüse Se; nigu linna rabati `lamba`nahka, nahk `pańti präälka pääle, lina rabajaga rabati siss Se; `lambal ommav‿`väikokõsõ rauhaʔ Se Kos; kapuda oĺlip‿piḱäʔ, `ɫamba viɫɫast Se Kos; mis oĺl `lamba hiigat‿tu̬u̬ vill ku̬u̬h, tu̬u̬d `villa `võidsõ [sa] `hoitaʔ viiś`aaśtakka Se Kos; egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se

lasits lasidsa lasitsat nirk lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ, tu̬u̬ um kaśsi i̬i̬st Se Kov

leib leevä `leibä 1. leib ahoh kõrvati tu̬u̬ [linnase] leib vi̬i̬l ärʔ Se Kos; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; pido `aigo leeväpaɫap‿`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp‿`põimsõ seeniss ku sai Se; leib su̬u̬l `pańti lavva pääle, lavvarät́t aɫa Se; siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ, kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh, muido lätt leib `lahkiʔ Se; `ru̬u̬dli `pańti taari`tõrdulõ ala, `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, siss `pańti [linnase] leib ja vesi pääle, leib `pańti tüḱä Se; leevä [ma] vaĺadi ärʔ, ilesti ärʔ, siss sai leeväl illośs ku̬u̬ŕ Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos 2. vili ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; pangõ käŕbigus‿`salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist (õhku) Se; tuɫõ õil‿leib leśatõh, tuɫõ õim‿mat́t `maatõh Se Kos; annamis‿sullõ munõ puudakõsõ `leibä kah, `leibä meil om Se Kos; `leibä oĺl mitu aidatäüt Se; külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahaga ja leevägaʔ Se

`lähkesel lähedal meil oĺl külä `lähkesel Se Kov

maik maigu `maiku maitse kadaja maik om `väega hüä [lihasuitsutamisel] Se Kov

mulgukõnõ dem < mulk tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass, `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri ka tsäŕgitäss mulgukõsõ kõrrast täüś Se Kov

määne ~ määness `määndse ~ `määntse määnest 1. milline, missugune `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om, määness om Se; määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; mis no olõsi viga käsitü̬ü̬d tetäʔ, `määntsess (millised siis) no tuɫõʔ ommaʔ, a `määntsess vanast oĺlit‿tuɫõʔ Se Kos 2. mingi, mingisugune meil oĺl külä `lähkesel ja sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ Se Kov; poisal oĺl ärmäk kattaʔ vai määne kasugatüḱk kattaʔ Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntse `sääntse peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg, panda as määnest loṕpi Se 3. umbes, ligi määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; tu̬u̬ `väikene ruumikõnõ, määne viiś voḱki [sees] Se S

naĺla/viluss naljaviluks, nalja pärast ma rüüsähhüdi naĺl a viluss höö sõ̭ss ku mõtst́siga lät́s `mõtsa nigu tuulõgaʔ Se Kov

nutsutama nutsutaʔ nutsutass nutsut́ imema, lutsutama haŕokõnõ, ta sü̬ü̬ üiʔ, ta nutsutass vere arʔ ja [kana] `vaĺmist Se Kov; ma lasi püdälä `suuhhõ `pandaʔ, nii nutsut́ verd täüś nigu üt́s pulk Se Kos

nõgõ̭ĺ nõgla `nõkla 1. (metall)nõel päternit pidi kudama nigu sukka nõgludõ nõglagaʔ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti nõ̭gõĺ `rinda ja nõglat́s ka `perrä Se; kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõ̭ĺ oĺl Se; [tööjalatsite tegemisel] `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov; ku [ma] päternit koi, siss tei lina keerusõʔ, sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov 2. okas; oga; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; sõ̭saŕ visaśs pedäjä `nõklu `maahha, sai suuŕ mõts Se 3. nõeljas moodustis huśs ai kat́s `nõkla (kaheharulise keele) suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaes‿śoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se

nõ̭na nõ̭na nõ̭nna 1. (inimese, looma) nina imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; t́sia nõ̭nna `ańti lat́silõ, et sõ̭ss nakasõʔ `höste kirotamma Se; imä pańd puuviɫɫak‿kusõga nõ̭na pääle ja ki̬i̬t́ tu̬u̬d ru̬u̬ht Se Kos; ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üin‿nõ̭nna `käüssehe (rhvl) Se; `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka, nõ̭naluu `lahkiʔ Se Kos; rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se 2. millegi esiletungiv ots viiso kuta kopõ̭l oĺl, nõ̭na kõ̭iḱ tsõõrik Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭kolt‿t́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se 3. muud sääl (pommitamise ajal) tohi is nõ̭nnagi `vällä tsusadaʔ Se Kos

orrav orava oravat orav oraval om suuŕ hand Se Kov

pagõhhõma `paedaʔ pagõhhõss pagõsi ~ pagõma `paedaʔ pakõ pagõsi põgenema `lambak‿kaḱik‿ ket́iv‿vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov; kohegilõ saa aip‿`paedaʔ, piät kannahtamma Se

paĺass `paĺja paĺast 1. paljas, ilma katteta säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; kat́s `tüt́rikku, mõlõmba paĺastõ `jaɫgugaʔ Se Kos; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov 2. üksnes, ainult vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se 3. tühi 4. varanduseta, vaene

`pandma `pandaʔ pand pańd panõ 1. paigutama, asetama; seadma `sukmańni oĺlim‿mustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos; ku kotoh koolõss, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu, nüüd ommas‿siidikesep‿`pantu Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕiduk‿kardoka `ki̬i̬mä Se; pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvaba `väŕski Se Kos; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; määnest `kiŕjä [kududes] sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt, sinnäk‿kohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J; [masinatega] olõr‿`rätsüse `pehmess ärʔ, kos sa nu̬u̬p‿panõdõʔ Se 2. heina, vilja kokku panema tü̬ü̬mehep‿pańnip‿paŕõbat `haina, `riibmaʔ jäiʔ `maahha mädänemä Se 3. kiiresti kuhugi liikuma või midagi tegema 4. mingit tegevust või seisundit esile kutsuma ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos 5. mingit tegevust alustama, hakkama 6. salvama; nõelama; pistma mul m i̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal ja sõ̭ss huśs pańd arʔ jala Se Kov 7. üles raiuma, üles laduma; ehitama seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; pańnimi siiäʔ maja Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolp‿puhadeĺnät Se Kos 8. sundima, käskima olõss ma olnon‿nadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnut‿teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] taha ait‿taha aiʔ Se Kos 9. pidama, arvama 10. teesklema 11. lisama 12. selga, jalga panema ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos

pi̬i̬t́ peedi `pi̬i̬ti peet `pi̬i̬te vanast es tetäʔ (ei kasvatatud) Se; punadsõ peediʔ, kuŕgiʔ, tińdiʔ ja `taari valõti pääle, kutsuti sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ Se Kov

puhastam(m)a puhastaʔ puhastass puhaśt puhtaks tegema, puhastama imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ (jutt harja valmistamisest) Se Kov; lat́igõ puhastit arʔ, suurõm‿maŕas‿seeh Se Pod; mi̬i̬l‿lät́si hummogult `tü̬ü̬hhü ärʔ, üt́s jäi teŕri puhastamma Se Kos; `veelka oĺl teräpuhastamise maśsin Se; `pesken‿nigu minno vanast `peśti, ku ruvva kartokit puhasta as arʔ Se Kos; oɫõ õs puhastamist es aoviidet, `kõ̭iki luiõga [ma] sei nu̬u̬k‿kusõs‿`sisse Se Kos; teräp‿puhasti [ma] aganist `vällä Se

`puistama puistadaʔ `puistass puistaśs puistama, kallama `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati leevä kiku `vaihhõlõ [paastu ajal] Se Kos; imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse (jutt harja valmistamisest) Se Kov; ku latsõt‿`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ Se

punanõ punadsõ punast 1. punane (värvus) krõ̭õ̭nka oĺlis‿savist tettüʔ ja päält vaabadu punatsõss Se V; punadsõʔ peediʔ (punapeedid) Se Kov 2. punaväelane

puruss puruks susi kakaśs iḿmissel kõtu puruss Se Kov

purõma purraʔ purõ puri 1. hammustama, purema, salvama huśs `oĺlgi śaal ja puri `varbalõ Se Kov; kirp lät́s kindsu `küĺge purõma Se Kos; a tõistkõrra hobõsõʔ üt́s tõõsõlõ purõvaʔ, siss saa ais‿sikadaʔ Se Kos; siibaldal‿`lindass, `hambildap‿purõ? - püss Se Kos 2. külmaga kahjustama

puu1 puu puud 1. kasvav puu musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä Se; nööräga käkiśt `hindä `puuhhõ Se V; ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov 2. puitmaterjal; küttepuu ma olõ nigu puupala üt́sindä Se 3. ese või eseme osa kuńok oĺl sääne poolõ `aŕssina piuʔ puu Se; kuńoga puu pääl oĺl tiranik kaʔ Se Kos; oĺl sääne üt́s puu ja tõõnõ puu oĺl otsah, oĺl kablaga jo pant, `üĺti ku̬u̬t́ Se; präälka oĺl üt́s puu oĺl, all oĺl sääne `puukõnõ, laud pääl Se

raputamma raputaʔ raputass raput́ ~ `raptama `raptaʔ `raptass rapt raputama kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse, sõ̭ss oĺl lastõl hüä `raptaʔ Se Kos; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass Se Kov

rüüsähhütmä rüüsähhütäʔ rüüsähhüt rüüsähhüt́ köhatama ma rüüsähhüdi naĺla viluss, höö, siss ku mõtst́siga lät́s `mõtsa nigu tuulõgaʔ Se Kov

`saama saiaʔ saa sai ~ `saiõ 1. endale või enda kasutusse saama, kätte saama saanum‿ mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; võik‿ku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se 2. tunda või kogeda tulema; teatavaks saama 3. mingisuguseks muutuma, kujunema; uut seisundit omandama mass, ku [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilo sai `muagaʔ Se; paaba `aŕstsõ nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos 4. sündima, ilmale saama sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ nu̬u̬p‿põrsaʔ Se Kov 5. tekkima, sugenema; hakkama mul sai `väiga imeh Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ ja sai paŕõmb Se Kov; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri Se 6. pääsema; sattuma, juhtuma, (kuhugi) jõudma tuĺl jo timä säält `põrgost, sai ti̬i̬ pääle Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; sas‿saik‿kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa Se Kos 7. võimeline olema, võima, suutma; võimalik olema, võimalust omama timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se Kos 8. väljendab koos tud-partitsiibiga (translatiivis) tegevuse lõpetatust lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss Se Kos 9. väljendab tulevikku ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos

sibula/su̬u̬l/li̬i̬ḿ soolveega tehtud paastutoit sibula su̬u̬l`li̬i̬mi tet́ti, sibulap‿puhastõdi ärʔ, surbuti ärl‿livvah, `pańti `su̬u̬la ka vi̬i̬l pääle teräkene Se Sa; punadsõ peediʔ, kuŕgiʔ, tińdiʔ ja `taari valõti pääle, kutsuti sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ Se Kov; perehvaaĺkass kala oĺliʔ, sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ Se

suhaŕ suhari suharit kuivik leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov

suuŕ suurõ suurt 1. (mõõtmetelt, mahult) kogukas, ulatuslik, ruumikas ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanuʔ, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnuk‿kruudis‿suurõmbaʔ Se; no `maatass ja suurõt‿tulõp‿palasõʔ Se; suurõv‿vü̬ü̬ʔ oĺliv‿viietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, `pańti kohegi peenembähe `paika minnäʔ Se; `poiskõsõʔ ni `tütrukõsõ `liugliʔ, oĺlis‿suurtõ pedäjä `ossõ pääl Se Kos; ku suuŕ `kärbläne (porikärbes) situss, kõrrapäält kalol vaglap‿pääl Se Pod; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännük‿kah Se; `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegap‿pad́ast Se; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu Se Kos 2. (arvuliselt, hulgalt) ulatuslik, rohke, arvukas vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos 3. ajaliselt pikk, kauakestev; kesk- või kõrgpunkti jõudnud ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ, inne maasõnit̀sa, inne suurt `paastu Se 4. täiskasvanud, täisealine esä kasvat́ nu̬u̬p‿pujas‿suurõst Se Kos 5. intensiivne, tugev (ja püsiv); kõva, kange; äge `väega suuŕ siĺmä viga om Se; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga ḱavvuʔ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se; kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod 6. väljapaistev, tähtis, oluline; mõjukas esä oĺl suuŕ talopitäi Se Kos; a siss nu̬u̬p‿prihoo·daj‿ja suurõba paṕiʔ, kõ̭iḱ `üt́lip‿paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõs‿sugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos; innek‿`ḱauti kośah, sõ̭ss `peeti nu̬u̬s‿suurõv‿viinaʔ (kihlused) Se 7. (koos eitusega) eriti, kuigivõrd

sõmmõŕ sõmõra sõmõrat jäme liiv, sõmer imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja köüt́ ilostõ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse (harja valmistamisest) Se Kov

sõmõrakõnõ dem < sõmmõŕ imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja köüt́ ilostõ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse, kivi sõmõrakõisi (harja valmistamisest) Se Kov

sõ̭na sõ̭na sõ̭nna 1. sõna (kõnes või tekstis) halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt‿tulõ Se; [ma] `õkva hüä sõ̭nagap‿`paɫssi Se; sõ̭navahet iks tuĺl, a [ma] lasi tu̬u̬ sõ̭na läbi `kõrvu Se; timäl ommal‿laulusõ̭naʔ kõ̭kõsagamatsõʔ Se; paṕp haaŕ d üldäʔ et ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos 2. pl loits; itk kup‿`puhtõ ommaʔ, sõ̭ss ikõtass sõ̭nnu (lauldakse itkulaule) Se; paabal oĺlis‿sõ̭naʔ, tu̬u̬ sõ̭nõ, sai käsi `tervest Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommas‿sõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; kumardõdi sõ̭nnogaʔ, [pulmas] kumardõdi uma hõim, sugulasõ kõ̭iḱ ärʔ, siss sai tu̬u̬ pruut́ valgõst Se 3. teade, sõnum; käsk, korraldus kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; [ma] oodi, et kunass [ta] tu̬u̬ meile sõ̭na, et `kośtma minnäʔ Se; ku mullõ sõ̭na tuĺl sinnä, ma nõrgahtu `maalõ Se; kiä lähembäl, kutsutass sõ̭nagaʔ [suusõnal matusele], iks kõ̭iḱ hõim kokko Se

sõ̭notama sõ̭notaʔ sõ̭notass sõ̭not́ 1. sõnu ette ütlema 2. loitsima, sõnuma huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ ja sai paŕõmb ja `vi̬i̬lgi sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov

sääne `sääntse säänest selline `sääntse mot́sila oĺlik‿kaibõduʔ, lina mot́silaʔ Se; teeda oĺl `väega kuri, mehe˛esä, aga imä oĺl ka sama sääne Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se; timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside `kraamõgaʔ Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et, kõ̭gõ habõldi Se L; mõ̭ni mõista as kutak‿`kiŕjä, tu̬u̬ kudigi `sääntser‿rasuraigaʔ Se; lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ Se Kov; säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ, `sääntsele kaŕussõllõ olõ õis‿süvväki midä `andaʔ Se Kos

ta ~ taa taa taad see (kuuldekaugusest eemal) lammaśs kut́s taad rebäst tarrõ tegemä Se Kr; mul om t́sial aig täüś, taal saavap‿`põrsaʔ Se Kos; haŕokõnõ ta sü̬ü̬ üiʔ, ta nutsutass vere ar ja [kana] vaĺmist Se Kov; võik‿ku ta ku̬u̬l (surm) kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se

taaŕ taari `taari taar; kali kadajamaŕost sai ka `väiga hüä taaŕ Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvamba `väŕski Se Kos; `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd Se; vanast `üĺti et taaŕ um pu̬u̬ĺ `lehmä Se Sa; vana`aoline taaŕ kutsuti `piit́nä Se Kos; pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; `taari `pańti pääle terile, sõ̭ss kutsuti `veŕdega teräʔ Se Kos; punadsõ peediʔ, kuŕgiʔ, tińdiʔ ja `taari valõti pääle, kutsuti sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ Se Kov 2. kaljaastja all oĺl taari haań Se

tińt tińdi `tińti tint, tindikala punadsõ peediʔ, kuŕgiʔ, tińdiʔ ja `taari valõti pääle, kutsuti sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ Se Kov; tińdimehek‿kaʔ käveʔ, munõvoori tõis‿sooɫat́̀sit `tinte Se Kos; t́siĺlo tińdikeseʔ, noist keedeti vi̬i̬l `ru̬u̬ga kaʔ, tińdi `ru̬u̬ga keedeti Se

tooni/ajoni tolle ajani, niikaua inemise magahhasõ tooniajoni ku vaia tööle minnä Se Kov

t́salk t́salga `t́salka sälk, sisselõige, täke [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭ kolt‿t́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse Se Kov

`tsuśkma `tsuśkiʔ tsuśk `tsuśkõ tsusi 1. torkima, suskima tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes‿`sisse Se| Vrd `tsüśkmä 2. narri(ta)ma

tsu̬u̬g tsuvva `tsu̬u̬ga pastel tsuvvaʔ oĺlis‿suvõl Se Kos; ma ti̬i̬ iks tsõõrikidõ nõ̭nnuga tsuvvaʔ nu̬u̬ sünnüse noorikilõ ka `jalga Se Kos; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; maḱki (minagi) käve kuuś`aaśtakka kaŕah, olõ õs `tsu̬u̬ga õs Se Kos; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos; [ma] pańni lakad́sij‿`jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk `vällä, a tsuvva seest joosõ õiʔ Se

tsäŕge `tsäŕkme tsäŕgend tärge tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov

`tsäŕkmä `tsäŕkiʔ tsäŕk `tsäŕke tsäŕgi tärkima tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass, `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri ka tsäŕgitäss mulgukõsõ kõrrast täüś Se Kov

tuuĺ tuulõ tuult tuul lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺjo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod; ma rüüsähhüdi naĺla viluss höö: sõ̭ss ku mõtst́siga lät́s `mõtsa nigu tuulõga (väga kiiresti) Se Kov

tuulõ/vuhahhuss -vuhahhusõ -vuhahhust tuule vuhin, tuulepuhang mõtst́siga lät́s `mõtsa nigu tuulõgaʔ, üt́s tuulõ vuhahhuss oĺl inne Se Kov

`tõmbam(m)a tõmmadaʔ `tõmbass tõmmaśs 1. tõmbama; (sikutades) välja kiskuma; vedama aho i̬i̬h oĺl üteh poolõh t́sopp ni tõõsõh poolõh t́sopp, kohe [ma] noid hüt́si `tõmpsi Se Kos; kooguga [ma] `tõmpsi tuha `vällä, kruuśs oĺl otsah Se Kos; vi̬i̬ pööräʔ kiä `tõmbasõs‿`sisse, inemise vi̬i̬ ala Se V; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov 2. (laiali) laotama üle oŕsi oĺl tõmmat rõivass, sõ̭ss oĺl nigu tarõ tett Se Kos 3. märgib asendi või olukorra muutmist 4. tõmbuma [pastlategemisel] tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov 5. energiliselt, hoogsalt tegutsema 6. impers tekitama 7. muud sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́, tõmmaśs kõ̭õ̭ kihägaʔ (hingeldas) Se Kos; ku `piḱne ḱau, `viskat‿t́siŕp käest `maalõ, tä `tõmbass `piḱse mano Se Kos; tu̬u̬ oĺl seera, mia ülest tõmmati (kraapsati), mia [tikul] otsah oĺl Se

tü̬ü̬ tü̬ü̬ tü̬ü̬d töö noʔ oldass tü̬ü̬h, tetäss kõrd `aigu Se; mi̬i̬l‿lät́si hummugult `tü̬ü̬hhü ärʔ Se Kos; imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; päternäʔ, viisoʔ oĺlit‿tü̬ü̬ man Se; inemise magahhasõ tooniajoni ku vaia tööle minnäʔ Se Kov; nüüd `maatass kuvvõni kelläni ärʔ, siss mindäss vi̬i̬l `tü̬ü̬le Se; kõ̭iḱ inemiset‿tü̬ü̬h, kas nu̬u̬r‿rahaɫda ommaʔ Se Kos; ma oĺli virk `tü̬ü̬hhü Se Tr; ḱau uit‿`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t‿`tunnõ pite, tulõ õik‿kodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos

unõ/ńago unenägu seo ilma elo om nigu unõńago Se Kov

vaik vaigu `vaiku vaik imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja köüt́ ilostõ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse ja peräst pańd `vaiku (harja valmistamisest) Se Kov

valama vallaʔ vala vali 1. (nõust) kallama punadsõʔ peediʔ, kuŕgiʔ, tińdiʔ ja `taari valõti pääle, kutsuti sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ Se Kov; üte `vi̬iga ̬ [ma] lähädi ärs‿seeneʔ, siss vali sõgla pääle Se Kos; latsõ `riśtmise vesi õ̭ks valõta õs hoobiss `maalõ Se Kos; teräv‿valõti `veelka `koɫɫo Se 2. tugevasti sadama, kallama `väega nakaśs `vihma valama, valama, poisit‿tuĺlik‿kodo, kõ̭iḱ hämmeʔ Se 3. kastma mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi Se Kos 4. vormima

`vaɫgõkõnõ dem < `valgõ lasits om meil `valgõkõnõ, `väikokõnõ SeKov; lasits um sääne illośs `vaɫgõkõnõ Se Kov

vallalõ 1. lahti, valla; vabaks `lambak‿kaḱik‿ ket́iv‿vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov; `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; ku lina `häste oĺl är `aigunuʔ [pärast leotamist], siss võt́t `hinde vallalõ Se 2. kõhulahtisusest

`vaĺmist 1. lõplikku seisu või korda, valmiks aidah viläsalvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist Se 2. surnuks haŕokõnõ ta sü̬ü̬ üiʔ, ta nutsutass vere arʔ ja [ kana] `vaĺmist Se Kov

vana/inemine 1. vanainimene külä oĺl `lähkesel ja sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov; ammuss [ma] oĺli lat́s, nüüd vanainemine Se 2. vanem naine, ämmamoor

varbass `varba varbast varvas huśs `oĺlgi śaal ja puri `varbalõ Se Kov; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; `oĺti nätäĺ `aigu sääl `rossõ vi̬i̬ seeh, jalaʔ hämmeʔ, vot mille `varba `vaihhe oĺlin‿nii niɫõnuʔ nigu veridse oĺliʔ Se Kos

veri vere verd veri haŕokõnõ sü̬ü̬ üiʔ, ta nutsutass vere arʔ ja [kana] `vaĺmist Se Kov; mu imä laśk soonõverd, [ma] `peĺksi et arj‿ju̬u̬sk no veri kõ̭iḱ Se Kos

viis1 viiso `viiso viisk vanaimä ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov; viisoʔ oĺlip‿`pakladsõʔ, ruttu joht kakku us nu̬u̬v‿viiso Se Kos; haina `aigu iks oĺliv‿viisoʔ Se

`võtma võttaʔ võtt võt́t võta 1. enda kätte (suhu jne) või kättesaadavusse toimetama, haarama pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; `võtkõ noh, roobahhutkõ `peiu [marju] Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; ku sat‿tõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos 2. selga või jalga panema 3. (kinni) püüdma, tabama, kätte saama 4. kellegi kasutusse, omandusse või hoolde toimetama või suunama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; selle võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se; a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; tütäŕ oĺl kodo`võt́ja ja [mees] tuĺl taha kodoväüss Se; võt́imi puuda `jauhha `võlgo Se; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuḱsiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos; milless võõdõtass naańe? Se Kos; võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u meid ̬ kasvat́ Se Pop; [tal] oĺl Petserehe võõdõt (üüritud) `koŕtin, siss oĺl Petserih ü̬ü̬d ärʔ Se; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ`vasta `võtmise i̬i̬st [raha], õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se 5. midagi (kiiresti) toimetama, tegema (hakkama) üt́s inemine võt́t laulu i̬i̬h, sõ̭ss tõõsõʔ jäl `üt́li takah ja joosi `tsõ̭õ̭ri`pü̬ü̬rä Se Sa; üt́s läśknaańõ oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ võt́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos 6. eemaldama, kõrvaldama imä `ośjuga nühe päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se Sa; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Peliko v́va, sääl vanainemine määnegis‿ sõ̭not́ ja sai paŕõmb ja `vi̬i̬lgi sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov 7. üles tõstma ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek‿`külbäp‿põld arʔ Se 8. millekski muutma või tegema 9. hävitama, rikkuma 10. mõju avaldama, toimima; suutma näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (sai pikselöögi) Se; tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ (ei saanud aru) Se 11. jooma ma inäp no võta õiʔ `viina, `nõrkuśs tulõ pääle Se 12. teenima, (raha) saama mi̬i̬śs ka oĺl sääne kehväne, tu̬u̬ ka jovva õs määnest `paɫka võttaʔ (ei suutnud palju teenida) Se 13. omaks võtma vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põrssid umast (hakkas poegi vihkama) Se Kos 14. kirumisvormelis 15. muud no `võetass kõ̭õ̭ verd, tetäss vere`vatsku Se Kos; tsuvval `kundsa võt́t (hõõrus) mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa Se

vähḱ vähä ~ vähe `vähkä ~ `vähke 1. veeloom: vähk vähe liha om kõ̭gõ magusap Se; `vähkä tuĺl `väega paksost sinnäp‿paadi ala Se V; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V; väheʔ joosõ õin‿nii vett pite Se Kos 2. haigus: vähk mõ̭nõl om vähega `väega suuŕ halu Se Kov

`väikokõnõ dem < `väiko väidsega [ma] `lõiksi vähämbäst, kua oĺl suuŕ si̬i̬ń, a mõ̭ni oĺl `väikokõnõ, nii `oĺlgi (jäigi) Se Kos; `lambal ommav‿`väikokõsõ rauhaʔ Se Kos; lasits om meil `valgõkõnõ, `väikokõnõ Se Kov; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, `väikukõnõ Se Sa

`ümbre/`tsõ̭õ̭ri ümberringi tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov; suuŕ kari om, mak‿ka neid `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri jovva õik‿`kõ̭iki ärk‿kaiaʔ Se Kos

ü̬ü̬/vaht́ öövaht poig om lauda man ü̬ü̬vaht́ Se Kov

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur