Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
ammulõ lahti, ammuli haik kisk inne suud ammulõ Se
haik haigu `haiku haigutus kas haigul mi̬i̬ĺ om, haik kisk inne suud ammulõ Se; ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se
hain/alosõ/tõbi närvihaigus lapsel (kui ema kohkus, nähes ussi raseduse ajal) ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommas‿sõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ, oĺl hainalosõ tõbi `kaonuʔ Se
inne2 ainult, vaid sõ̭ss mähästi inne, nii samatõ visati tu̬u̬ vü̬ü̬ `ümbreʔ Se; haik kisk inne suud ammulõ Se; kiä inne küläh `haigõst jäi, sõ̭ss jälm‿`Maaŕa poolõ `ru̬u̬hhi küüsümä Se Kos; agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos| Vrd õ̭nnõ
`kiskma `kiskuʔ kisk kiśk kisu 1. tõmbama, tirima, sikutama kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; haik kisk inne suud ammulõ Se; [ma] pańni mõsu perä`ri̬i̬kese pääle ja kisi süvä lumõga jäl `mäele Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass Se Kov; kooguga `tõmpsi [ma] tuha `vällä, kruuśs oĺl otsah, muido saa õi hüt́si `vällä `kiskuʔ Se Kos 2. kitkuma
mi̬i̬ĺ meele mi̬i̬lt 1. mõistus, aru mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se; paaba`rõipõʔ, kas teil om ka mi̬i̬lt, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; mi̬i̬śs meeleldäʔ, hopõń jaɫaɫdaʔ- lat́s ja häll Se Kos; kas haigul mi̬i̬ĺ om, haik kisk inne suud ammulõ Se; t́suraʔ ka õ̭ks jõiʔ, nigu mi̬i̬ĺ oĺl pääh, ḱau us sikõ-sakõ siĺmäk‿kińniʔ Se 2. meeleolu; tahtmine tü̬ü̬mihet‿tuĺlik‿kaʔ hüäl meelel, maninu õ̭nnõ Se Kos; ku om iks kodo kõrraline, om hüä mi̬i̬ĺ kõ̭igil kodot‿tullaʔ Se 3. mälu tulõ õi inäp mund sõ̭nna `mi̬i̬lde Se 4. oim, oimukoht
raputamma raputaʔ raputass raput́ ~ `raptama `raptaʔ `raptass rapt raputama kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse, sõ̭ss oĺl lastõl hüä `raptaʔ Se Kos; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass Se Kov
sõ̭na sõ̭na sõ̭nna 1. sõna (kõnes või tekstis) halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt‿tulõ Se; [ma] `õkva hüä sõ̭nagap‿`paɫssi Se; sõ̭navahet iks tuĺl, a [ma] lasi tu̬u̬ sõ̭na läbi `kõrvu Se; timäl ommal‿laulusõ̭naʔ kõ̭kõsagamatsõʔ Se; paṕp haaŕ d üldäʔ et ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos 2. pl loits; itk kup‿`puhtõ ommaʔ, sõ̭ss ikõtass sõ̭nnu (lauldakse itkulaule) Se; paabal oĺlis‿sõ̭naʔ, tu̬u̬ sõ̭nõ, sai käsi `tervest Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommas‿sõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; kumardõdi sõ̭nnogaʔ, [pulmas] kumardõdi uma hõim, sugulasõ kõ̭iḱ ärʔ, siss sai tu̬u̬ pruut́ valgõst Se 3. teade, sõnum; käsk, korraldus kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; [ma] oodi, et kunass [ta] tu̬u̬ meile sõ̭na, et `kośtma minnäʔ Se; ku mullõ sõ̭na tuĺl sinnä, ma nõrgahtu `maalõ Se; kiä lähembäl, kutsutass sõ̭nagaʔ [suusõnal matusele], iks kõ̭iḱ hõim kokko Se
Täienda sõnaraamatut
