Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

hain haina `haina 1. (kasvav) rohi; taim sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k`kaŕksi ja lauli, śaal kol `aaśtakka kasu es hain Se Kos; timä (uss) aja keväjält keśe, jätt kohe haina pääle, ku tu̬u̬d kesse kiä näḱk, siss kõ̭iḱ haina mant `koŕssi arʔ Se 2. niitmiseks määratud rohi; talvine loomasööt, hein no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommavvaaluh Se P; mehe˛ esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos 3. heinategu mul mi̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal Se Kov; ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ Se; pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; haina `aigu iks oĺlivviisoʔ Se
jalg jala `jalga 1. kehaosa: jalg vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; `tahtu us kińni j`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et arkkakudõs`saapaʔ Se; üte jala otsah (ühel jalal) [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; kae novvanar`rõipõgi `pandvassiidikapuda `jalga Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; tä kõ̭gõ kapõŕd jalost, saa õs `ḱavvuʔ Se; [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagakkõ̭iḱ oĺlijjalavveridseʔ Se Kos; [tüdrukud] `ostvassiidi sukakõsõʔ, käävähhii-haa, olõ õijjalolõ ḱulm Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kumardasin maani) Se; oĺl sääne mu̬u̬d, kosilasõlõ mano ja kumardi kolm kõrd `jalga Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arppessedüʔ Se Pod; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos 2. pilutamisvõte 3. alumine kandev osa, alus 4. pikkusmõõt: ca 30 cm
kahr kahro `kahro karu kahr, tu̬u̬ sinnu räńts kuppaĺlo, tu̬u̬ tapa õi ärʔ Se Sa; maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; kahruk`kaksillehmä poolõst Se
`kaksama kaksadaʔ `kaksass kaksaśs ~ kaksõm(m)a kaksõdaʔ `kaksõss kaksõśs 1. kord või paar tõmbama, järsku rebima `ritka ka [ma] olõ kaksõnu Se; kahruk`kaksillehmä poolõst Se 2. jooksma
`kargam(m)a karadaʔ `kargass karaśs 1. hüppama; kiiresti liikuma keɫ naba karaśs arʔ (kes naba raske tööga paigast ära tõstis), toolõ `pańti pata kõtu pääle Se Kos 2. hüplema, tantsima ku mi sääl kupidsa pääl viiekese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs`sisse kõrro karati Se; vanast karati `ümbre`tsõ̭õ̭ri, a mis nottetäss, hõlmah ja hõlmah Se; no om pokań kaiakku noorõk`kargasõʔ Se; `öüd´si man teḱettuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõkka Se Kos; võõrassimä uma lat́s päält sanna tarrõ pite kõ̭õ̭ `ümbret`tsõ̭õ̭ri karaśs Se Kos; mi̬i̬kkõrro `kaŕksiʔ, katõgese vastatside Se
kupets kupedsa kupetsat ~ kupits kupidsa kupitsat ~ kupõts kupõdsa kupõtsat piiritähis, ku mi sääl kupidsa pääl viiegese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; vanast oĺlinnu̬u̬ppiiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos
käńg käńgä `käńgä king [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; kodo tuĺl käńgäldäʔ vai paĺastõ `jaɫgugaʔ Se; ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja, `mõtlõkkäńgäldäkkaibat kardokit Se
mu̬u̬d moodo `mu̬u̬du 1. mood, maitselaad 2. komme, tava, harjumus vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s, a no om mooduh Se 3. kuju, olek; viis, laad ta es saa `kuagi moodo pääl ollaʔ, võt́t hõ̭ngu kińniʔ Se; olõ õivvanna`mu̬u̬du kirmassit kah Se; makkak`kaŕksi tu̬u̬d`mu̬u̬du, ku `tüt́rik oĺli Se; meil oĺl vinne `mu̬u̬du höörik hu̬u̬v́ Se
otsah 1. (millegi) otsas, küljes; peal(pool), tipus üt́s oĺl `katla, tõõnõ oĺl pańg kańnipuu otsah Se; sõ̭ss nimä [puupanged] `vi̬i̬ga vettü ärʔ ku `määntse `tõrdu oĺli otsah Se Sa; üte jala otsah (ühel jalal) `kaŕksi [ma] viiś`versta käńgäldäʔ Se 2. lõppenud; kurnatud 3. surnud [ma] mutku lahi huśsilõ `päähhä seeniss ku otsah Se
poolõst1 pooleks lat́igõ lahasti poolõst ja havvõʔ, `kuivi ärʔ kalaʔ Se; kahruk`kaksillehmä poolõst Se
tsõ̭õ̭ŕ tsõõri `tsõ̭õ̭ri 1. ring 2. ratas vanast tet́ti `tsõ̭õ̭ri, laulõti: `tsõ̭õ̭ri iks`tsõ̭õ̭ri, `pü̬ü̬rä, `pü̬ü̬rä! `tsõ̭õ̭ri iks sõkõ ja `pü̬ü̬rä pümme, `tsõ̭õ̭ri iks kõvõra jalagaʔ Se Kos; ku mi sääl kupidsa pääl viiegese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; pu̬u̬ĺpühä õdago [me] lät́si jälkkohegit`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P
tu̬u̬ ~ tu tu̬u̬ ~ tollõ tu̬u̬d ~ toda too (kaugemal, varemtoimunud) määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; mattaha not tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; ku [ma] arkkoolõ, siss naka aittu̬u̬h ilmah kedägi häbendellemä Se Kos; laṕiguppütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs`sisse, tollõga `tu̬u̬di `viina Se; `ratsala hobõsõga käve [kosilane kosjas] jah tu̬u̬l`aiga vi̬i̬l Se S; no ommajjokkõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; makkak`kaŕksi tu̬u̬d`mu̬u̬du, ku `tüt́rik oĺli Se
viiegese viiekesi ku mi sääl kupidsa pääl viiegese `kaŕksi tsõõrih Se; `kargusõ oĺlivaʔ, karati kolmõgese, nellägese, viiegese, `tüt́riguk`kaŕ ksiʔ Se

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur