Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 230 artiklit

aig ao ~ ajo `aigo aeg mul om t́sial aig täüś, taal saavap`põrsaʔ Se Kos; tsuvva oĺlissuvidsõ aoh Se; no oĺl tü̬ü̬aig, no läpe es minnäʔ Se Kos; läḱeʔ (mingem) puśsigaʔ, saa rutubahe, saa aopääle kerikohe Se; lät́si aoʔ `tõistõ, lät́sijjo latsõkkohe kavvõmbahe Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se
`aigo ~ `aigu ajal tu̬u̬ oĺl tsaari `aigo Se La; rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi ja lelotimi Se; liha`võ̭õ̭tõ `aigu tet́ti ka `sõira Se Ts; `kut́ja mano pandass künneĺ palama söögi `aigu Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se
ala ~ alaʔ 1. alla, allapoole üt́stõõsõ ala (järgemööda) käve latsõkkaŕah Se; hopõń hiit́ `auto ala Se; sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se; lat́s pahasi ärʔ ni lät́s aida ala vai kõlgusõ ala Se Kos; mehe˛esä võt́t kiŕbidsä ahost, pańd ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi ala Se Kos; tä jäi `autu alaʔ Se; kardoka panõt `vahtsõlt `ki̬i̬mä, muna `sisse, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, muido paɫass perä ala (läheb kõrbema) Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap`pantu Se| Vrd `alla 2. alles, alale täl oĺl jo nii `väikene toṕs ikõnõ, om viiś`kraḿmi, a säält vaia juvvaʔ, vaia perä ka vi̬i̬l ala jättäʔ Se
ammuʔ kaua aega tagasi, ammu tu̬u̬ oĺl jo ammunõ aig, tu̬u̬ oĺl ammuʔ `väegaʔ Se
ammunõ ammudsõ ammust ammune tsõõrilaul oĺl jo ammunõ `väegaʔ Se; tu̬u̬ oĺl jo ammunõ aig, tu̬u̬ oĺl ammuʔ `väegaʔ Se
`andma ~ `anma `andaʔ and ańd anna 1. (kätte, kättesaadavusse) ulatama lat́s `tahtsõ `väega nissa, mugu anna ja anna Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se 2. loovutama; (saada) võimaldama, osaks saada laskma, pakkuma ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annajjummaĺ Se Kos; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehe sugulaisi ja `ańti jo noid `ańdiid Se; tu̬u̬ olõ õittalo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; poisalõ andasõk`kindaʔ käe`valgõst [haua juures] Se; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma, a mõ̭ni anna aikku küüsükiʔ Se Kos; pangõ käŕbigu `salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha, [ma] ańn i ussõ piidalõ suud ja lät́si `vällä Se; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; jummaĺ annamminiäl minno mattaʔ Se; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minetti̬i̬ lellänaisõ tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jalakõsõ anna ai imp lupa Se Kos; kõrvalt andass süänd, tsüt́sütädäss takast Se Kos; paṕilõ aassappaĺlo (anna sa palju) rahha, paṕp lätt `marru Se Kos 3. midagi teatavaks tegema, teatama, ütlema 4. lööma, äigama angõnnigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaekku lää eikkülä `aidu pite latsõvvidelemmä Se Kos 5. tulistama luhilaiva päält ańd kolm `pauku Se Ja
`andõʔ pl `ańdidõ `ańdit ~ `ańdiid kingitused, pulmaannid selle [isa] võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahavvõttaʔ Se; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehesugulaisi, sõ̭ss `ańti noid `ańdiid Se; suurõvvü̬ü̬ʔ oĺlivviietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, noid anda õs `ańdiss kohegiʔ Se; ku vakarahvass lät́s peigmehe poolõ, siss śaal `ańti jal `andõʔ Se S
ao/viideh ~ ao/viideʔ -`viite -viideht ajaviitmine `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideh jäi `maalõ, üt́s vu̬u̬ŕ süvväʔ Se Kos; oɫõ õs puhastamist es aoviidet, `kõ̭iki luiõga [ma] sei nu̬u̬kkusõs`sisse Se Kos
asi aśa `aśja 1. igasugune üksikobjekt: asi, tarbeese; mänguasi tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; oĺl õks pant paĺlo `aśju maa `sisse kaʔ Se Kos 2. sündmus, toiming; tegevus, töö; põhjus siss jäi perämädsess tu̬u̬ asi, inäp es ti̬i̬ Se A; ega aśa man pidi olõma uma ḿark (tarkus) Se; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; mi̬i̬ttuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vaittult mi̬i̬ppoolõ Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ, ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pangõ ti̬i̬ttähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh, sõ̭ss saa vilä suvi Se Kos 3. ekskrementeerimisest umal aśal [ma] iks ärkkäü Se V; umalõ aśalõ [ma] lät́si, `sõ̭sski pidi lehess käeh olõma ja`tuu̬ga mahatõllõma [sääski] Se Kos 4. midagi väärtuslikku, kasulikku
asõ asõma ~ asõmõ asõnd 1. koht, asupaik vanassitakkävejjaanitulõl tuha asõmal Se; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis) Se Kos 2. magamislavats, -koht hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ `päähhä Se; ütel `tüt´rigul oĺl asõ `seńdseh, tu̬u̬l oĺl säńg joʔ Se Kos; inne ku jo vakk lät́s takah, siss inne lät́si noorõʔ, inne vakka säittu̬u̬ noorigõ asõma arʔ Se Kos
`august `augusti `augustit ~ `augusti/kuu august `augusti kuuh kurõllät́siʔ Se Kos; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh Se Kos; paasapäiv, tu̬u̬ om ega `aaśtaga `augusti kuuh Se
elläi eläjä eläjät 1. elusolend; kariloom ti̬i̬ʔ eläjäle kaḿmidsõkõnõ, `hämmüss ärʔ, ni `kat́skiʔ Se; eläjiid kappiät et läpe eim`maadaʔ Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh eläjit (seitse looma) Se; lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ, lut́ik olõ õi kittä elläi Se; [ma] kai, jalg jo `paistõdass, piḱk elläi (uss) tsusaśs Se 2. silmahaigus; nahahaigus mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse siĺmä `sisse lei eläjäʔ, nu̬u̬ oĺliv`valgõ ku linaluuʔ Se; eläjäʔ ommav`vaɫgõkku linaluuʔ, nu̬u̬llöövä siĺmä `sisse Se; ma pańni tuvagu `lehte pääle ja `naksiva `vällä tulõma eläjässiĺmä sarna seest Se Pop; elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ, kohe kellelegi lei, kelle käe `sisse vai jala `sisse Se; `üt́liväʔ, et tu̬u̬ ka siĺmäst om löönüʔ, tu̬u̬ elläi (nahahaigus) Se; eläjä (silmahaigus) löövässiĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬tti̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommavvagadsõʔ Se Pop
elo elo ello 1. elu(solu), eluvõime ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos 2. liikumis-, töövõime, tervislik seisund; kasvuhoog 3. elamine, tegutsemine, liikumine 4. elamise ajaline kestus: eluaeg, iga, elukäik [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop 5. igapäevane eksisteerimine, eluaja möödasaatmine; elulaad, -viis, -kombed noʔ omma jo meheleminegi `väegakkülmäʔ, elokkülmäʔ Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; jumaɫakõnõ, kõ̭iḱ om `tõistõ no elo Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnämmeid tougaśs Se Pop 6. majapidamine; mingass ti̬i̬ʔ ello piät? Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se; inemise saa as hukka, a elo `paĺli ärʔ Se Kos
halv halva `halva 1. halb, paha, kuri oĺl hü v́vi `päivi, oĺl `halvu `päivi kah Se Kos; moro pääl oĺl haɫvõp `tsuuri aiaʔ Se Kos; villaʔ ommav`väiga halvastõ kaŕsiduʔ, `väiga halvaʔ `häideʔ, halv `präätäʔ Se; halv sõ̭na harinass Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks], olõ õs paŕõmbat es halvõmbat Se Sa 2. riknenud; roiskunud 3. oskamatu 4. halb asi, halbus kuiss `tahtuss inemisel tõõsõlõ `halva tetäʔ Se
hand hanna `handa 1. (elusolendi) saba, händ [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; tõ̭nisspääväl ku peremi̬i̬śs sü̬ü̬ t́sia `handa, sõ̭ss kasusõ suurõkkesvä pääʔ Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; oĺl nõgõ̭ĺ lehmä hanna seeh Se 2. riietuseseme alumine (seljatagune) osa sarahvańni hand oĺl virdsanõ Se; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari Se 3. tarberiista (taga) osa, vars, käepide `ku̬u̬tõga [ma] lei keśvil hanna arʔ Se; noh, hüäʔ hannaʔ oĺli jo keśvil peräh, `sääntseʔ Se 5. rida, rivi 6. sabas, järel
`hapnam(m)a hapadaʔ `hapnass hapaśs ~ `hapnõm(m)a hapadaʔ hapaśs `hapnõss hapuks minema, hapnema piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se; õdagult [ma] pańni kohetusõ `hapnõma, ü̬ü̬ hapaśs, hummogult jo `arki kaśti leevä Se Kos; ku tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma, muido lännü üs `hapnõma Se Kos |Vrd happama
harilik hariliku harilikku harilik, tavaline tä om jo luusikõʔ, olõ õihharilik sikõʔ Se
hauǵ havvõ `haugõ havi, haug `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts; massaʔ omma havvõl `väega hüäʔ Se Pod; havvõ sooligu kaabitsat väidsega ärʔ, keedät ärʔ ja süvväss havvõ sooligu arʔ Se Pod; üt´s külämi̬i̬śs jo rihidsä man ja kaess, kas mi̬i̬ʔ rihitsäh om määnest `haugõ Se; hauǵ sinksahhut́ sääl rihidsä siseh Se
hauh koera häälitsus: auh hauh hauh paabakõnõ, suppujakõnõ tulõ jo `uḿmi `nuŕmi `otsa! Se Pod; hauh, hauh, hauh! varass tulõ, purõ jaɫa, ma olõ, hauh, haugu Se Kos
heĺlik heĺligu heĺlikut hellitatud, hellik taa om jo `väikost saaniʔ heĺlik Se
hiiŕo hiiŕo hiiŕot hiirekarva hall `hiusõkõsõ jo hiiŕoʔ ommaʔ Se; [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕorruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos
`hindäst enda käest; endal meil oĺl jo `hindäst sääl tarõ ka ostõt Se
`hiusõkõnõ dem < hiuss imäpuu `hiusõkõnõ (sünnijuuksed) `pöeti ärʔ ; `hiusõkõsõ jo hiiŕoʔ ommaʔ Se
hulk hulga `hulka suur kogus, hulk siss tuĺl [poiss] `kihlätsegaʔ, siss oĺl jo hulga `rahvagaʔ Se Pod
hummogult hommikul, hommikuti varahhappa hiideti õdagult magama, hummogult `varra `tuĺti üless Se Kos; imä tuĺl säńgü `vi̬i̬rde hummogult kell kolʔ ai ülest Se Kos; mi̬i̬llät́si hummogult `tü̬ü̬hhü ärʔ Se Kos; õdagult [ma] pańni kohetusõ `hapnõma, ü̬ü̬ hapaśs, hummogult jo `arki kaśti leevä Se Kos; hummogult siss ḱulʔ `varra `ańti süvväʔ Se Kos
hämm hämme `hämme 1. märg, niiske eśs [ma] hoiõ koṕikut nigu `hämmest lät́s pioh Se Kos; sõ̭ss oĺl jälʔ hüä `põimaʔ, ku `rõivahhämmessäläh oĺliʔ Se Kos; ku `kunna `näede hämme ṕaal [märjas kohas], üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; `väega nakaśs `vihma valama, valama, poisittuĺlikkodo, kõ̭iḱ hämmeʔ Se 2. niiskus, vedelik kõiv `peĺgäss jo `hämme Se; kat́s `aaśtakka oĺl mehe˛esä säńgü pääl (voodihaige) ja täl oĺl hää (väljaheide) ni hämm (kusi) säńgü pääl Se Kos
hämo hämo hämmo hämar inne päävänõsõngut, ku vi̬i̬l hämo oĺl, `aeti jo üless Se Kos
härm härmä `härmä 1. härmatis ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos 2. õhuke riie timä kõ̭gõ `võidsõ ni `mähke jalaʔ härmägakkińniʔ Se
hääh mis, ah (küsivalt) hääh? mul om jok`kuuldmist paĺlo `puuduss Se
`höste 1. hästi, ilusti; korralikult mia [ma] ti̬i̬, ni kõ̭iḱ om `höste Se; ti̬i̬v`väega `höste elädeʔ Se; latsõʔ, `katkõtti̬i̬h`höste kińniʔ, ti̬i̬ olgõssäńgüh Se Kos; leib kuivati `höste ärkku suhaŕ jo Se Kov; kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se; eikkuulõʔ ei näeʔ ni `höste ku näi Se Kos; mupperemi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos| Vrd `häste, `hüäste 2. palju kruuss um `höste vähäp ku tuuɫ Se
illośs ilosa ilosat ilus, meeldiv; korralik illośs oĺli ma noorõst, ilma illośs oĺli maʔ Se; illośs pereh oĺl, tu̬u̬d ma eippetä eikkitäʔ Se; lasits um sääne iĺlośs, `vaɫgõkõnõ Se Kov; tuĺl jo timä śaalt `põrgost, sai ti̬i̬ pääle, oĺl iɫm iɫɫośs jappäiv `paistu Se Kos; näiol um kõrik kõrraline, suviviɫɫost `seĺgist, voonaviɫɫost ilosist (rhvl) Se Kos; makõ helü, illośs helü Se Podg; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak`keĺliga sõidõti Se Ts
ilm1 ilma `ilma ilm(astik) tuĺl jo timä śaalt `põrgost, sai ti̬i̬ pääle, oĺl iɫm iɫɫośs jappäiv `paistu Se Kos
ilm2 ilma `ilma 1. maailm; maapealne elu no ommajjo kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; pujassaava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õippandaʔ? - imä nisa Se Kos; milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aikkokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ (sündinud) nu̬u̬p`põrsaʔ Se Kov; käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku (õpetussõnad rasedale) Se V; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; ku [ma] arkkoolõ, siss naka aittu̬u̬h ilmah (teispoolsuses) kedägi häbendellemä Se Kos 2. inimesed, rahvas pangu uih`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ [kingitusi] `andaʔ Se; sõta taha aiʔ, olgurrahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ, siss õ̭ks ilm eläss Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõjjäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos
`iärmess `iärme `iärmet ~ iärmest idu keväjält oĺlijjo kardoka `iärme jo kasunuʔ Se
jaani/hain jaani-õnnehein `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga (jaanipäeva komme) Se
jagama jakaʔ jaga jagi jaa jagama, jaotama nimäjjaiʔ jo tu̬u̬ kraami `kolmõ `päähhä Se; jagagõ nokkraaḿ `kolmõ `päähhä Se
–täüś samm kaŕalatsõmmõõdi umma `vaŕ- jo, et mito jalatäüt saa, ku viiś jalatäüt sai, siss oĺl vari `lühkene, oĺl vaia kari kodo aiaʔ Se
jaost tarvis, jaoks `võeti jaani `hainu ja `pańti saina pilo vahele ega inemise jaost üt́s Se; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos
joʔ 1. (ajaliselt) juba om mul tu̬u̬ hädä olnujjoʔ Se; hummogult [ma] ai kaŕa `mõtsa, õdagult kodo`aeti, oĺl pääväkene jo jumalih Se 2. ju, muidugi leib kuivati `höste ärkku suhaŕ jo Se Kov; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah, noid mehe sugulaisi [pulma] Se
jumalih loojas hummogult [ma] ai kaŕa `mõtsa, õdagult kodo `aeti, oĺl pääväkene jo jumalih Se
jummaĺ jumala jumalat 1. jumal mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eittiiäʔ Se; meil linarrabaduʔ, linakkõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; jumalalõ au, es mi̬i̬ttiiä tu̬u̬d tüllü Se L; jummaĺ hoiakkas seräknit olõ õi üteh, latsõttuld teku uiʔ Se 2. ikoon inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu, tu̬u̬ kutsutass urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se 3. hüüatustes; kivinenud väljendites ku `sanna `mińti, sõ̭ss `üĺti: jummaĺ seḱkä sannakõnõ, ku sannast `tuĺti, `üĺti: jummaĺ avida. ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annajjummaĺ. ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitagujjummaĺ Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ kuppuŕoh oĺliʔ Se Ts; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos
juuŕ juurõ juurt 1. (taime) juur, juurikas huśs õ̭ngõrdõlli säält tat́i juurõ alt `vällä Se; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se 2. kõrva kinnituskoht `hiusõkõsõʔ jo hiiŕo ommaʔ, kõrvajuurõkkulõhhunuʔ (rhvl) Se
jälle jälle jälehhet jäle, kole mi̬i̬mmatussih ommav`väegassuurõppliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah Se Kos; tulõkah́o om kõ̭kõ jälehhep asi Se; taa asi lät́s jokkõ̭igilõ jälehhess Se
jüri/päiv jüripäev: 23. aprill ku om kapst`maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos; kual latsõl ommasseräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; inne jüri`päivä `ḱauti jo kõrro kaŕah inne `vaɫgõt Se
ka2 vaata, vaat ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgippaṕi jaost Se Kos| Vrd kae
`kaema kaiaʔ kaess kai 1. vaatama üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop; timä `õkvakkukkiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬s sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; paṕil poig ja tütäŕ lät́sississ `iɫma `kaema Se Kos; a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; angõnnigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaekku lää eikkülä `aidu pite latsõvvidelemmä Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgippaṕi jaost Se Kos; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P 2. valvama suuŕ kari om, makka neid `ümbret`tsõ̭õ̭ri jovva õik`kõ̭iki ärkkaiaʔ Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 3. külastama 4. hankima, otsima
kahhaŕ kahara kaharat haraline; kohev lina om jo kahhaŕ `väegaʔ, lina kukk lätt vett täüś Vas U; pudsu `koeti pulgakõistõ pääl, timä lõigati laḱka, siss oĺl kõ̭iḱ kahhaŕ alt Se
kas 1. küsisõna kas suɫɫõ üt́sindä olõ õivviländ setä tarõkõist Se Kos; imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; kas sa ar olt jo `mõsknu `hindä Se Kos 2. alternatiivselt kas (see) või (teine)
kaśs kaśsi `kaśsi kass lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ, tu̬u̬ um kaśsi i̬i̬st Se Kov; kaśs om kõva `tappaʔ, kaśsil eillää niipia hińg `vällä Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V
kasuk kasuga kasukat ~ kask `kaska `kaskat kasukas ku vihmanõ ilm oĺl, `aeti ärmäk `kaskalõ pääle Se Kos; kask `peĺgäss jo `hämme Se Kos; kask oĺl vü̬ü̬rät́iga päält kińnikköüdet, ärmäk oĺl pääl Se
kasvatama kasvataʔ kasvatass kasvat́ 1. põllukultuure, taimi viljelema; loomi pidama rüäkkasvatõdi ärʔ, tet́ti linnasõʔ Se; kasvatagõsseo põrss arkkatõ kuu vana Se Kos; [ma] kasvadip`põrssa katõ kuu vana Se Kos; tulõ iks eśs umaʔ hanikkasvataʔ Se; ruttu `jäeti kańõbikasvatamine `maalõ Se; sügüse oĺl `maaŕapaast, jäll oĺlijjo `vahtsõ uguritsa aiah kasvatõduʔ Se Kos 2. laste eest hoolitsema, neid õpetama ja suunama esä kasvat́ nu̬u̬ppujassuurõst Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõjjäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u̬ meid kasvat́ Se Pop 3. idandama
kavvõmbahe kaugemale Mõla puśsi `u̬u̬tustõ ḱau puśs, a kavvõmbahe ḱau uiʔ Se; lät́si aoʔ `tõistõ, lät́sijjo latsõkkohe kavvõmbahe Se
kerik kerigo kerikot ~ keŕk `keŕko `keŕkot 1. pühakoda, kirik a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra Se Kos; ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ Se; nikavva koonik`keŕkoh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se; kerikist kińgiti puhadeĺnähe, rahvass vei Se 2. jumalateenistus `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se; paasapääväl oĺl Obinitsah kerik, eesti `preestri oĺl ja vinne `preestri Se
`kihlätse kihlus siss tuĺl [poiss] `kihlätsegaʔ, siss oĺl jo hulga `rahvagaʔ Se Pod; näil oĺl säidse `liitret `liikvat üteh `kihlätse `aigu Se Pod
kii kaa kiiga-kääga kõivopputusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod
kirst kirstu `kirstu 1. riide-, viljakirst tõõsõl pääväl lät́sim`mõŕsa sugulasõ `kirstu (veimevakka) `vi̬i̬mä `mõŕsalõ, kutsuti kirst vai kaśt Se; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst (veimevakk) ollajjo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommakkaabaʔ, ei olõk`kirsta Se Kos 2. puusärk ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä, kavvass sa `amtat, vi̬i̬ `sisse `pańti kirst Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; `kirstuttet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ ja rõivass pääle jälssinnällastalõ Se; kirstu mano pandass ka paĺlokõsõ `kündlit Se
klaasikõnõ dem < klaaś| joogiklaas ku vanajuudaśs `perrä jo kogunist tuĺl, sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri, ku timä es saa takah tullaʔ Se
kogunist kogunisti, täiesti ku vanajuudaśs `perrä jo kogunist tuĺl, sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha Se
kohe 1. kuhu pääkaŕuss oĺl iks vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́, kost käändäʔ ja kohe aiaʔ [karja] Se Kos 2. kuhugi lät́si aoʔ `tõistõ, lät́sijjo latsõkkohe kavvõmbahe Se; `sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; tohot taa hani om tast uja vi̬i̬rt pite kohe `mõtsa lännüʔ Se Kos
kohetuss kohetusõ kohetuist kerkima pandud taigen, eeltaigen vesi oĺl otsani nii luḿbi vi̬i̬ arvuline, ku [ma] leevä kohetusõ pańni Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak`ḱauma Se; ku [ma] tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma Se Kos; `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om Se; ütest leeväst [ma] jät́i `sääntse `kuklikukõsõ kohetuist Se; läbi sõgla [ma] kuŕnssi `kiisla kohetusõ arʔ Se; `kuurniga kohetuss olõ õs ni sakõ ku leevä tahass Se; õdagult [ma] pańni kohetusõ `hapnõma, ü̬ü̬ hapaśs Se Kos; ku perä pät́s jo `leibä, sõ̭ss pangõ leevä kohetuss Se
koputama koputaʔ koputass koput́ koputama ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos; kuŕalõ õ̭ks keṕpi [ma] kopuda, vihalõ `nuia nukuda, tulgu uiʔ üteh Se; ma lasigi ärjjo ussõ `valla, olõ õikkoputamist Se Kos
koruʔ kõrgune tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst ollajjo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos
kotost kodust, kodunt pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kukkari oĺl joppaɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos
kraḿm kraḿmi `kraḿmi gramm täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos
ku ~ kuʔ 1. (ajaliselt) kui ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 2. (tingiv) kui [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se 3. (võrdlev) kui, nagu, otsekui ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se; leib kuivati `höste ärkku suhaŕ jo Se Kov 4. väljendab määra või ulatust timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se| Vrd kui 5. osutab tegevuse või heli intensiivsust sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kah, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 6. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se| Vrd kui 7. sidesõna: kui ka kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõ ni latsõ ku mehekkõrraga `sanna Se V; taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se| Vrd kui
kua2 kua kuvva 1. kes kual olõ õs `lat́si, siss sääl oĺl puhadeĺnä Se; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se 2. mis, milline, missugune; kumb kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬vvaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ (teineteisele) `ütle es Se Kos; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos; kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, ni köhe, siss `vi̬i̬di `sanna Se P; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga Se; mattiiä, kuvva`mu̬u̬du (kuidas, mismoodi) paṕp seenesnät pidä Se 3. keegi mi̬i̬k`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos; ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei arkka voorikõsõ `viina Se Kos 4. mingi ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos
kuioma kuiodaʔ kuioss `kuivi kuivama a no ommakkõ̭iḱ nu̬u̬llätteʔ ärkkuiunuʔ Se Kos; `kuivi ärʔ kalaʔ, kärbäss ka sü̬ü̬ is Se; es tohe sa latsõ `mähḱmit `pandak kuioma ao poolõ, siss tulõ ü̬ü̬kadõhuss Se La; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga Se| Vrd `kuivama
kuiv kuiva `kuiva 1. väga vähese veega või niiskusega, kuiv kuiv vili tu̬u̬ jo sõkku `höste Se; hobõnõ `väega lõõtsut́ ja köhe `kuiva (vähese rögaga) köhhä Se; ku oĺlikkuiva iɫmaʔ, siss niisama `tu̬u̬ralt kap`peśti rüḱi Se Kos 2. kuiv aeg, põud ku kuiv om, [te] `rühkek`külbäʔ Se
`kuivama kuivadaʔ `kuivass kuivaśs 1. kuivama 2. kuivatama leib kuivati `höste ärkku suhaŕ jo Se Kov; talvõl ku hää ommakkuivadu poraviki ruvvast vai piirakust Se; lat́igaʔ ka kuivatasõʔ, `kuivama piät kaʔ `ḿarko pite (targalt) Se; kadonuʔ velenaańe tu̬u̬ kuivatuisi `kruussõga jõi tsäid Se; kruusap`pańti kuivaduʔ (kuivatatult) piirakulõ Se; seenekeisi iks saa õikkuivadaʔ, poravikki [ma] inne `kuiv́ssi Se
kulõhhuma kulõhhudaʔ kulõhhuss kulõhtu luituma; kuluma `hiusõkõsõ jo hiiŕo ommaʔ, kõrvajuurõkkulõhhunuʔ Se
`kut́ja `kut́ja `kut́jat matuse- või surnu mälestamise toit mul oĺl `kut́ja annomgi käeh, `tahtsõ matusõ pääle minnäs`sü̬ü̬mä Se Kos; vesi `pańti ja `tsukrut `pańti ja `heŕnit, kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se; `kiisla ja `kut́ja oĺlip`puhtõ söögiʔ Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se; t́siĺlo länigukõsõʔ, noidõga `vi̬i̬di `kut́jat Se Kos; `kut́ja om kańnikõsõh, kerikuh pandass tu̬u̬ kańnikõsõ manu künneĺ paɫama, kõ̭iḱ aig palass `kut́ja man tu̬u̬ künneĺ Se Kos; paṕp kaditass kadinitsaga noid `kut́jit Se
`kuuldmine `kuuldmise `kuuldmist kuulmisvõime hääh? mul om jok`kuuldmist paĺlo `puuduss Se
ku̬u̬t́ koodi `ku̬u̬ti koot, pint oĺl sääne üt́s puu ja tõõnõ puu oĺl otsah, oĺl kablaga jo pant, `üĺti ku̬u̬t́ Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; `ku̬u̬tõga [ma] lei keśvil hanna arʔ Se; ku̬u̬t́ oĺl pant nigu pulga `perrä, nigu nü̬ü̬ŕ pant `perrä, ku̬u̬t́ pidi `ümbre `pü̬ü̬rdümmä, agu `ümbre pöörü üs, siss saa as lüvväʔ Se
kõiv kõo ~ kõivo `kõivo kask kõivopputusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ Se Pod; [ta] köüt́ härä sinnä siss kõivo `küĺge kińniʔ Se Pod; kõiv `peĺgäss jo `hämme Se; suvidsõpühist väŕmiti munnõ sibula`ku̬u̬rigaʔ ja kõo`leht́igaʔ Se; lepäst ja kõost sai hüä `vaɫgõ tuhk Se Kos
kõ̭nõlam(m)a kõ̭nõldaʔ kõ̭nõlass kõ̭nõĺ ~ kõ̭nõli ~ kõ̭nõlõm(m)a kõ̭nõldaʔ kõ̭nõlõss kõ̭nõĺ rääkima, kõnelema tu̬u̬d `hirmu es olõʔ, et ei mõistannaadakkõ̭nõlamma Se; ei olõkkinga sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se; vanarahvass kõ̭nõli, et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se; olõ õinnännüʔ, määness tu̬u̬ kistavaŕs, a imä kõ̭nõli Se; üt́silde kõ̭nõlasõʔ, tõõsildõ `muutva arʔ Se; seoh kańdih õ̭ks kuulõ õs `mõisit kõ̭nõldavat Se; nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se
kõrd1 kõrra `kõrda 1. ajaline korduvus; esinemissagedus ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless Se; kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se 2. kordamööda täidetav kohustus, järjekord 3. ring, tiir; rida, rivi suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakikkaaladsõʔ Se; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱükkõ̭iḱ küleh Se; `rõivap`pańti `püüki, `pańti kõrd `rõivit, siss `pańti jäl tuhk Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah (hunnikus, reas) kõ̭iḱ, [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se 4. komme `taĺs ipühi hummogu oĺl sääne kõrd: hummogult `tuĺti jokkell kat́s ülest Se 5. korrus 6. (nõuetekohane) seisund, elukorraldus olõ õi inäp `kõrda õit`tolku Se
kõrro 1. korrast, kordamisi inne jüri`päivä `ḱauti jo kõrro kaŕah inne `vaɫgõt Se; pääkaŕussõllõ `maśti paɫk ja käve kõrru `sü̬ü̬mä [taludes] Se 2. (kordamööda) vastastikku poisikkõrro `kaŕksiʔ, vastatside üt́s tõõsõlõ Se; kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs`sisse kõrro karati Se; vanast `ḱauti kõrro kulä·ńjähe Se
kõrv kõrva `kõrva 1. kehaosa: kõrv `hiusõkõsõ jo hiiŕoʔ ommaʔ, kõrvajuurõkkulõhhunuʔ Se 2. eseme osa: sang, käepide kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo, jalaʔ all, `kõrvu olõ õs küleh Se
käsi käe kätt 1. kehaosa: käsi [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; käsi käe mõsk, mõlõmba`tahtvav`vaɫgõst Se Kos; kura käe pu̬u̬l ommammõtsaʔ, sinnäk`käänku uiʔ Se Kos; mul oĺl `kut́ja annomgi käeh Se Kos; siss [ma] kärähhüti et mant kõ̭iḱ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ käest Se; `ańti latsõlõ ka piiragu pala kätte Se; kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes`sisse, siss kumisi `väegaʔ jo latsõ käeh Se; mi̬i̬ lei kumanit̀sa sügüselt, oĺl puinõ ku seo paĺl ja keṕikka käeh Se; ku katõst saarõst `vällä tult (tuled), siss annaʔ tu̬u̬ munakõnõ arssõ̭sara kätte Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕ milõ (rhvl) Se Kos 2. pikkusühik: labakäe, kämbla laius
`käümä `kävvüʔ käü ~ käüse käve ~ `ḱauma `ḱavvuʔ ḱau 1. astuma, kõndima; (kuskil mingil eesmärgil) käima ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; kes sinnäl`luḿpi jalppaĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnämminnäʔ Se Kos; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se; käügu uissak`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V 2. imperatiivis: minema kasima 3. oma asendit või kohta muutma, liikuma vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 4. sõitma Mõla puśsi`u̬u̬tustõ ḱau puśs, a kavvõmbahe ḱau uiʔ Se 5. kerkima (tainas); käärima (õlu) seppä `pańti, siss `laśti `ḱauma kohetuss inne Se; pliini kohetuss `laśti sepägak `ḱauma Se 6. kulgema, suunduma 7. müristama piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se 8. muud lasõk`ḱavvuʔ (tee kiiresti), tu̬u̬ttälle kõ̭iḱ kraaḿ, mis vaia Se Kos; paṕp õ̭ks olõ õinnaidõ t́sikuga `ümbrekḱaunuʔ (tegelenud) Se Kos
külm külmä `külmä ~ ḱulm ḱulma `ḱulma 1. külm, jahe, mitte soe külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvamba `väŕski Se Kos; timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; naka aikḱulm, mul pad́ar`rõivassäläh Se; a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväpPetserihe, `ostvassiidi sukakõsõʔ, käävähhii-haa, olõ õijjalolõ ḱulm Se Kos 2. tundetu, osavõtmatu noʔ omma jo meheleminegi `väegakkülmäʔ, elokkülmäʔ Se 3. sooja puudumine, jahedus, külmus; külmatunne oo, meil `Petra `peĺgä äik`külmä Se; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se; talvõl suurõ külmäga [naistel] `ṕuksõ olõki is jalah Se; ku ḱulm küle all, siss läḿmi nõ̭na all Se Kos; [ma] lasi ussõʔ `aknakkõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvakkülmäʔ, siss `küĺmit toroʔ arʔ Se Kos; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga `ḱavvuʔ Se
`lahku eraldi latsõllääväjjo suurõst, meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos; milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s, a no om mooduh Se Kos
laḿp laḿbi `laḿpi lamp siss `oĺlgi jo pühä majah, ku klaasiga laḿbittuĺliʔ Se
langanõ langadsõ langast linane meheimäl oĺl õga päiv liniḱpääh kõ̭õ̭, langaliniḱ, langanõ, a mul oĺl jo lõimõnõ Se
`laotama `laotaʔ `laotass laot́ 1. lõhkuma, lammutama suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ Se; paṕil uma t́siga `otsõ jop`pahru jatt́siga `laotanussulu arʔ Se Kos 2. laiali puistama; lahtiselt laiali asetama `väikesevviglaʔ, katõ harokõsõgaʔ, noidõgal `laotõdi sitta Se; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommavvaaluh Se P; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos 3. pillama, raiskama kiä saa ja `laotass, tu̬u̬l olõ õimmidägi tiid ku kavva Se
`laskma `laskaʔ ~ `laskõʔ lask laśk lasõ 1. (teha) lubama, võimaldama nikani elät vi̬i̬l, ku jummaĺ lask Se; vaja neollatsõʔ `ilma `saataʔ, muido lasta õimmeil üteh elläʔ Se Kos; tohi is inne `lehmigi `välläl`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V 2. allapoole langeda või vajuda võimaldama, asetama inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä Se; `kuuvna põrmandu pääle `laśti olõm`maahha Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ [puusärk] Se; velele laśk ḱago `siibo alt `saapa Se 3. laskuma, (pikali) heitma hobõsõl oĺlihhiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; nimeste peräst [ma] saa aikkumaruisi `laskaʔ Se 4. voolama panema; peene joana kallama kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arppalotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste Se Ja; hämmätüse `sisse `laśti munna vai ku kardoka pudõ̭ŕ keedeti, sinnäl`laśti munna `sisse Se 5. pidevalt heli tekitama, häälitsema 6. midagi tegema; tööriistaga töötlema mäeʔ oĺlittalvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest [ma] lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jäljju̬u̬śk `tõistõ mäḱke üless Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak`ḱauma Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak kõ̭iḱ vallalõ Se Kos; siss [ma] laśsi vi̬i̬l mitu `vu̬u̬ri `ku̬u̬tõgaʔ, [odra] `handu lätt külest ärʔ Se; kaessuuŕ akań`laśti läbi saŕa arʔ, sõ̭ss `naati [teri] `viskama Se Kos; t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se; no lastasõlläbi maśsina ärʔ, jaahtlihattetäseʔ Se; lasõkḱavvuʔ (tee kiiresti) Se 7. lööma; viskama 8. eraldama; eritama piät `tiidmä, ku sa liisna kavva piät [lambanahka parkimisvedelikus], siss lask karva `maalõ Se 9. muutma a no maduʔ oĺlivvanast inemisil `lastu `sääntsess noh `nõidusõ [loomadeks] Se Pod; sajal`laśti `soendohe, vanast oĺl iks `väegappaĺlo `nõidu Se Kos 10. kiiresti liikuma lasõllaiv, `toukap`purju, siiĺo viiĺo Se Pod 11. teha paluma või käskima ma lasi püdälä `suuhhõ `pandaʔ, nii nutsut́ verd täüś nigu üt́s pulk Se Kos; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ arkklepataʔ Se 12. tulistama; lasuga tapma hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv`väega `suuri tüḱkä Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest Se
laud lavva `lauda 1. saelaud kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos 2. saelauast (tarbe)ese, hrl söögilaud ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pińke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; tõõsõ reṕi lavva pääl oĺlijjo katõ sarvõga vanassitaʔ Se; veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se; kuttuldass kerigu mant `matmast kodo, siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se; pido `aigo leeväpaɫap`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sassaat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; ku ta nakaśs śaalt `põrgost `vällä tulõma, sõ̭ss reṕi `laudu pääl olõ õs üttegi vanasitta saŕvilist Se; ku riśteti arʔ, siss tet́ti tu̬u̬ riśtjät́̀si laud Se; noid (matuselisi) ka ravitass, õdagutsõlõ lavvalõ kõ̭iḱ kutsutasõʔ Se 3. söögikord `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se
leevä- 1. leiva- leevä vaśna oĺl, juurõtuist iks `jäeti Se 2. vilja- täl om hüä leeväait suurõ reṕigaʔ Se; ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos
leib leevä `leibä 1. leib ahoh kõrvati tu̬u̬ [linnase] leib vi̬i̬l ärʔ Se Kos; leib kuivati `höste ärkku suhaŕ jo Se Kov; pido `aigo leeväpaɫap`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp`põimsõ seeniss ku sai Se; leib su̬u̬l `pańti lavva pääle, lavvarät́t aɫa Se; siss lõigata ail`leibä väidsegaʔ, kuttõõsõlleeväʔ ahoh, muido lätt leib `lahkiʔ Se; `ru̬u̬dli `pańti taari`tõrdulõ ala, `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, siss `pańti [linnase] leib ja vesi pääle, leib `pańti tüḱä Se; leevä [ma] vaĺadi ärʔ, ilesti ärʔ, siss sai leeväl illośs ku̬u̬ŕ Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos 2. vili ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; pangõ käŕbigus`salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist (õhku) Se; tuɫõ õilleib leśatõh, tuɫõ õimmat́t `maatõh Se Kos; annamissullõ munõ puudakõsõ `leibä kah, `leibä meil om Se Kos; `leibä oĺl mitu aidatäüt Se; külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahaga ja leevägaʔ Se
liniḱ linige liniket ~ lińk `lińke `lińket 1. abielunaise pikk linane peakate, linik ku vanast naistõrahvass `ku̬u̬li, sõ̭ss `pańti liniḱ, katõti pääle, uma lińk Se; maama üteĺ: nottäl olõ õiʔ inäp piḱkä `lińket, taa om jo vana Se; seto lińk oĺl viiś`aŕssinat piḱk Se; liniḱ`pańti pähäʔ, tet́ti `sääntsekkossaʔ Se Ts; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; meheimäl oĺl õga päiv liniḱ pääh kõ̭õ̭, langaliniḱ Se; panda õs mullõ `lińket `päähhä, mul oĺl vinne `mu̬u̬du leier Se; a mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se 2. kitsas linane riie; linik `hauda `laśti `lińkidegaʔ Se; ma ośti `meetrikese rõivast, tei `vaɫgõst linige `rõivast `käüsekeseʔ Se Kos
luu/sikõʔ erakordselt ihne tä om jo luusikõʔ, olõ õihharilik sikõʔ Se Kos
`lõikma `lõikuʔ lõik lõiḱ lõigu korduvalt lõikama mi̬i̬ lõigi `taĺrigu tävve `silke ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos; verevä `nakrit `tsaetuisi [ma] pańni sinnä taari `sisse ja `kuŕki lõigi kaʔ ja sibulat ka kiä saĺl (jutt paastutoidust) Se Kos
lõimõnõ lõimõdsõ lõimõst puuvillane meheimäl oĺl õga päiv liniḱ pääh kõ̭õ̭, langaliniḱ, langanõ, a mul oĺl jo lõimõnõ Se
maa maa maad 1. maa, maapind säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se 2. muld, viljeldav pinnas [me] koobaʔ kaibi, havvaʔ, poisittõi talaʔ ja `pańti iks maad sinnäppääleʔ Se Kos; linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa; viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uittu̬u̬l pääväl Se; viin oĺl pidonidõga pant maa `sisse arʔ Se 3. maavaldus, talumaa, talukrunt maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ostõdu maaʔ kutsuti `puustusõ maaʔ Se; vanast läbetä äs `viina juvvaʔ, vanast ostõti maid Se; tädi lät́s `Permihe maa üle Se Kos 4. ruumiline vahemaa pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kukkari oĺl joppaɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos 5. maa; maakoht (vastand linn) `liinah liinahu̬u̬ĺ, maal maahu̬u̬ĺ Se Kos; maa elo `väega meelüss Se Kos; tu̬u̬l maal `raotass `tammõ, siiä `maalõ lastuʔ `kargasõʔ? väĺk Se Kos
`maalõ 1. maha, maapinnale lätt süä nõrgast, siss [sa] heidäppiḱkä `maalõ Se; taa hät́ti jää äiʔ, ku `maalõ sata aiʔ Se; `vahtrõl ja haaval lät́s leht́ üteliisi `maalõ Se| Vrd `maahha 2. (maa)mulda ku `ku̬u̬ĺj a hummogu om vaia `maalõ viiäʔ, sõ̭ss õdagu pidä paṕp `ku̬u̬ĺjalõ seenesnä Se| Vrd `maahha 3. (osutab millestki loobumist) järele, maha ruttu `jäeti kańõbikasvatamine `maalõ Se; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideʔ jäi `maalõ Se Kos; arhharisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik`kuigiʔ Se Kos; mul tütäŕ `ku̬u̬li, kat́s `poiga ja kat́s tütärd jäi `maalõ Se; periss rinnalit́̀si om jäänüm`maalõ, ku imä arkkoolõss Se| Vrd `maahha 4. ära tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; veli pańd pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ (rääkis jutu ära) Se; hiidähhäü `maalõ (ära häbene) Se; aŕst võtt nahakõsõ `maalõ ja `umblõss kelse kińniʔ Se; no aiass [tapetud] t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos| Vrd `maahha 5. lahti ma päśti tätäl jalakõsõ `maalõ, pańni käńgidsekesekkuioma Se
maja maja maia 1. ehitis, maja siss `oĺlgi jo pühä majah, ku klaasiga laḿbittuĺliʔ Se; a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; tulgõʔ iks `maia madaluisi, tulgõt`tassa mi̬i̬ttalolõ (rhvl) Se; uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ Se Kos 2. majapidamine sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod
midäss 1. mida (siis) mak`küüsse: maama, midäss tätä tege kiŕbidsägaʔ Se Kos; midäss sa äḱki võtat, midägi `mäŕkä eivvõttaʔ [tulekahju korral] Se Kos; a `puɫmõ `aigu õ̭ks `ańti jal kõ̭kkõ jo midäss näil oĺl vaĺmistõt Se S 2. miks midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos
mi̬i̬śs mehe mi̬i̬st 1. mees, meesterahvas mi̬i̬śs oĺl kõrraline ja talo oĺl tubli Se Pod; no `väega varitass, naiste`rahvattaha õimmeestega üteh `sanna minnäʔ Se; ku `ku̬u̬ĺjaga läät ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste `ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; mehil oĺl vi̬i̬l `rohkõp tallakõisi ku naistõ`rahvil Se Kos 2. abielumees, abikaasa ku ma oĺli `mõŕsa vai noorik, lät́si sinnämmehekodo, pidi olõma sõrmusõʔ, lat́silõ `andaʔ Se S; mehe esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; a [mu] mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; mul sõ̭sarõmi̬i̬śs `väegat`tahtsõ läḿmind `leibä Se Kos; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekisti̬i̬·ŕväʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se; [ma] sai siiämmehekodo, sõ̭ss `hiiŕssi tu̬u̬d voḱki nigu üsigi `jousõ Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa: uu, mehele taha, uu, mehele taha, uu, mehele taha (laste mängust) Se; minemmehele, vaja joostannigu kundsallöövättuld Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sassaat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; noʔ omma jo meheleminegi `väegakkülmäʔ, elokkülmäʔ Se
minemä minnäʔ lätt lät́s lää 1. (eemaldudes) edasi liikuma, kuhugi (midagi tegema) suunduma a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; `läämi siss heĺoma vai? Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgillät́simi Se La; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; no jääss mul paĺlo `samma minemäldäʔ Se Kos; ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se 2. lahkuma, eri suundades eemalduma, kuhugi mujale siirduma, sattuma; (öeldisverbi tugevdavalt) ära esä pańd `tütre üsäga rat́tilõ ja saat́ minemä Se; jummaĺ hoiat`tu̬u̬hhu tõppõ ka minemäst Se; mehidse `eht́väʔ minemä minnäʔ Se Sa; minsü̬ü̬m`maŕju ku saĺlidõʔ Se; lät́sijjo latsõkkohe kavvõmbahe Se; milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se; meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos 3. kaduma; loojuma kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se 4. oma seisundit, olekut, alluvust jne muutma; senisest erinevaks muutuma minemmehele, vaja joostannigu kundsallöövättuld Se; latsõllääväjjo suurõst Se Kos; lät́si aoʔ `tõistõ Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se 5. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama Nigula `puuśli ette oĺl jäänül laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; lät́si siss mi̬i̬m`mõtsa minemä Se Kos 6. edenema, arenema kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se 7. tekkima, sugenema 8. mahtuma laṕiguppütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs`sisse Se; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, sinnällää es `pańgigiʔ Se Sa 9. mööduma, kuluma ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 10. teatud suunas kulgema 11. (ebaselgust, teadmatust väljendavas ühendis) mine tea minttiiäkkes tälle T´siberih opaśs tu̬u̬ `nõidusõ arʔ Se
must1 musta `musta 1. (värvilt, värvuselt) must; tume, tõmmu muni pada pain kah, suṕp saa must Se V; rüüd́ oĺl must, linanõ Se Ts; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; üt́s soŕt [puravikke] om ohembat ja tõõnõ, mis mustas`sääntseʔ, nu̬u̬ umma õ̭ks jo `väega ilosaʔ Se; leib kõrvati vi̬i̬l ärs`sääntsess, sõ̭ss sai tu̬u̬ taaŕ `väega must, sääne illośs Se Kos; toro oĺlis`sääntsemmustaʔ, `sainu pite videliʔ Se Kos 2. määrdunud, kasimata [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar`rõiva ajanus`säĺgä Se Kos; siss [ma] lät́si tu̬u̬ mäe päält kaibi tu̬u̬d `su̬u̬la, must küll oĺl, a siss sai tarõ (soola eest sai ehitusmaterjali) Se Kos 3. mustus
muśtõ/muuhava väga ammu muśtõmuuhava, tu̬u̬ oĺl jo ammunõ aig Se
`mõŕsa `mõŕsa `mõŕsat pruut, mõrsja `mõŕsa imä pańd sõira kaśti pääle, kosilanõ tulõ iks `mõŕsalõ `perrä Se; ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üinnõ̭nna `käüssehe (rhvl) Se; tõõsõl pääväl lät́sim`mõŕsa sugulasõ `kirstu `vi̬i̬mä `mõŕsalõ Se; `mõŕsa imä köüt́ kosilasõlõ vü̬ü̬ `pihta Se Kos; ku ma oĺli `mõŕsa, sõ̭ss oĺlikkõ̭iḱ vanigõp pääh ja siidiʔ Se Sa; aidah viläsalvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommappodruśki `mõŕsal man neläkeśke ja siss kumardasõ ja `laulva `võ̭õ̭rid ja umma Se A; ma oĺli podruśkih sõ̭sara sajah, ma jo sõ̭sarallõ `üt́li `mõŕsa i̬i̬st Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh Se
`mõskma `mõskaʔ mõsk mõśk mõsõ pesema tarõʔ oĺlim`mõskaʔ, iks liivagaʔ ja lipõgaʔ [ma] mõsi Se; käsi käe mõsk, mõlõmba `tahtvav`vaɫgõst Se Kos; söögilaud oĺl iks liivaga mõst Se; piḱäppińgiʔ, nu̬u̬t`tahtsõkka liivaga `mõskmist Se P; kas sa ar olt jo `mõsknu `hindä Se Kos; inne `mõśti [surnu] õ̭ks arʔ, sõ̭ss `pańti `rõivilõ Se S; tu̬u̬ raha `ańti `ku̬u̬ĺja `mõśkjalõ käe`vaɫgõst Se; [te] `mõskõkkuna mõsõdõʔ, a `ri̬i̬di ärm`mõsku uiʔ Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se
mälehtäm(m)ä mälehtäʔ mälehtäss mäleht́ 1. mäletama mälehtät, vanast oĺlik`korgõ `sukru pääʔ, säält `raoti mant `kirvõgaʔ, sa mälehtä äiʔ? Se; [ma] mälehtä, ku jossai noorikõss, siss sai `saia viländ kütsäʔ Se; kas sammälehtä eikku imä kot́iga sinno kaŕah üteh kańd Se| Vrd mäletämä 2. mälestama õdagu mälehtä ma sugulaisi ja `armapi Se; `puhtillõ tahetass ka `sääńtsiid inemiisi, keɫ `aigu om `ku̬u̬ĺjat mälehtäʔ Se; massa õ̭nnõ, külssiss paṕp ka mälehtäss `ku̬u̬ĺjit Se
mürgüne mürgütse mürgüst terasest tehtud, terasene t́siŕp om jo `väega mürgüne, tä `tõmbass `piḱse mano Se
neoʔ pl neide neid need (siin) kiroda saʔ, küll ma `huhtsõ neol`luidsa arʔ Se; mul `väega neokkäeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ Se Kos; sul `vahtsõ `rõivaʔ, `käegapputahhutat, nii `arki määrideʔ, neojjo `väegattunnusõʔ Se
niid́si/viisoʔ pl pajukoorest punutud viisud niid́siviisoʔ oĺli paiukoorõst, noid `peeti jo suvõl õ̭nnõ Se; niid́siviisoʔ oĺlik kalõʔ Se Kos; `rossõnõ vesi oĺl, niid́siviisast ju̬u̬śk vesi läbi Se
niṕp niṕi niṕpi trääs uba `häitsess, näläle või jo niṕpi näüdädäʔ Se
noorik noorigõ noorikõt äsja abiellunud naine, noorik kiä lät́s `kaejat́silõ, toolõ pidi noorik `andma vü̬ü̬ Se; [ma] mälehtä, ku jossai noorikõss, siss sai `saia viländ kütsäʔ Se; inne ku jo vakk lät́s takah, siss inne lät́siʔ noorõʔ, inne vakka säittu̬u̬ noorigõ asõma arʔ Se Kos; vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos; ma ti̬i̬ iks tsõõrikidõ nõ̭nnuga tsuvvaʔ, nu̬u̬ʔ sünnüse noorikilõ ka `jalga Se Kos
nu̬u̬ŕ noorõ nu̬u̬rt 1. (ea poolest) noor; nooreealine meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema Se; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naisterahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadassukkaʔ elämä? Se Kos; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; `vanna varikohe kõ̭iḱ lääväʔ, a `nu̬u̬rdõ varikohe tagasi lää äik`kiäkiʔ Se Kos 2. noor inimene tuĺl nooril tülü Se; noorõʔ ajavakkud́rakõsõppähä, `väŕmväkküüdsekeseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos; [ma] võia arppuu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp`puhkasõʔ Se Kos; `hindälgi no vaia häbendelläʔ `nu̬u̬ri Se Kos; sikkust oĺl paĺl o, noorilõ oĺl `pilkust kah Se Kos; noorõʔ nu̬u̬ jo tiiäkii `paastuʔ Se Kos 3. uus, värske, vasttekkinud; sag kuu kasvavast faasist keväjä püäʔ noorõ `kuugaʔ [lambaid] Se Kos
nõsõma nõstaʔ nõsõss `nõśsi 1. kerkima ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahuga `kuurnikka, nu̬u̬n`nõśsik`korgõhe Se Kos; ku `kuurnigattet́ti rõõsa piimägaʔ, siss `pańti seppä mano, `laśti nõstaʔ `veit́kese ni `pańti munnõ Se; ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless Se 2. silmapiirile tõusma pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kukkari oĺl joppaɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos
näĺg nälä `näĺgä nälg uba `häitsess, näläle või jo niṕpi näüdädäʔ Se; ku eśs ei mõistaʔ, siss näĺg `näütäss, ohk oppass Se
`näütämä näüdädäʔ `näütäss näüdäśs 1. näitama; osutama kiä kui ańd, keɫ kui arm näüdäśs (lubas) Se Kos; ku eśs ei mõistaʔ, siss näĺg `näütäss, ohk oppass Se; uba `häitsess, näläle või jo niṕpi näüdädäʔ Se 2. õpetust andma
`nüsmä `nüssäʔ nüss nüśs nüssä lüpsma ku `piḱne ḱau, siss `lehmä `nüsmä mingu uiʔ Se Kos; lehmäʔ jäikka `iltsõst `nüssäʔ Se; inne `päivä käve pääkaŕuss jokküllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa, ai `lehmi `nüsmä `naisi Se Kos
olg ola `olga kehaosa: õlg kõ̭õ̭ mul rinnuh pusk ni `oɫga lei joppusu Se; Riia langasõttuĺlil`lahkukkõ̭iḱ ärʔ, muidu olal`lü̬ü̬bü üiʔ Se; vü̬ü̬ `pańti `pihta pruudi pu̬u̬l, nii üle ola `pańti, `üĺti pihavü̬ü̬ Se
`ostma `ostaʔ ost ośt osta ostma meil oĺl jo `hindäst sääl tarõ ka ostõt Se; vanast `koeti kõ̭iḱ inäbä esiʔ, siss olõ õs ostõtuisi [riideid] Se; meil oĺlippoisiʔ ilma `ahnõʔ, meil ośtikkõrvalt maad Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ Se; ostõdu maaʔ kutsuti `puustusõ maaʔ Se; [ma] arhharisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik`kuigiʔ, karameĺkit olõ `ostnuʔ ja kõ̭kkõ Se Kos; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; kapuda oĺli umast niidist `koeduʔ, olõ õs ostõduʔ Se
`ot́sma `ot́siʔ ot́s `otsõ ot́si 1. otsima eśs tiiä äiʔ `õ̭nnõ `ot́siʔ, õ̭ńn ot́s hinnäst Se; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońttulõ Se 2. täisid (peast) otsima 3. indlema siss või õi tappa iḿmist, ku ta `pahru `otsõ Se; paṕil uma t́siga `otsõ jop`pahru Se Kos; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 4. taotlema, üritama
paast paastu ~ pastu `paastu paast, paastumine vanast `peeti `paasta, noʔ ei `peetä eiʔ Se Kos; meil tet́ti `taari kõ̭õ̭ paastust Se; a no `peetä eip`paastu, tetä eis`sü̬ü̬kegi `sääńtsit Se; noʔ ei `peetä `paastu, mõ̭ni vana pidä Se Kos; paastu `aigu oĺl õgal ütel kroosovaʔ Se; lat́s võõrutõdi rinnast arʔ, toolõgi anda es jop`piimä paastu `aigu Se Kos; `taĺsipühi `paastu oĺl kuuś nädälit Se Kos; no jo tiugatass õ̭nnõ et olõ õip`paastu, üldäss tiiä äikkos paast jäi Se Kos
`paastma `paastuʔ ~ `paastaʔ paast paaśt paastu paastuma vanast `surpti teŕri ja tet́ti `sääńtsit `sü̬ü̬ke ku paastõti Se; noorõʔ nu̬u̬ jo tiiäkii `paastuʔ Se; [ma] oĺli otsani jumala söömäldäʔ, nii paastõti Se; ma paaśti, jovva õi `paasta inäp Se; noppaast harvakult mõ̭ni Se Kos; `sü̬ü̬dävä sü̬ü̬ḱ om korron, ku paastõti, süvvä äs siss koronat Se; tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle noid `päivi ni `väigappaastõti Se
pabojakõnõ dem < paboi maama üteĺ: nottäl olõ õiʔ inäp piḱkä `lińket, taa om jo vana, täl om pabojakõnõ Se
pahr pahru `pahru kult t́sika, kua om `lõikamadaʔ, kutsutass pahr Se; paṕil uma t́siga `otsõ jop`pahru Se Kos
`paistõma `paistõdaʔ (hrl impersonaalis) paistetama [ma] kai, jalg jo `paistõdass, piḱk elläi (uss) tsusaśs Se
pala pala palla 1. (väike) tükk, osa, pala hopõń hiit́ `auto ala, hopõń oĺl tüḱä, katõh palah ja `vankri oĺl katõh palah Se; aho man oĺl sääne suuŕ pet́solgass tett, sääl oĺlinnu̬u̬sseebipalaʔ Se; mi̬i̬m`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi, `väegassuurõppaɫaʔ ja ilosaʔ Se Kos; [ta] ańd toṕsi `kohv́i ja lõigaśs pooɫõ `siĺki ja leeväpaɫa Se; otsani mõtsa seeh oĺl suuŕ niidüpaɫa Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp`põimsõ seeniss ku leeväpalani sai Se; pido `aigo leeväpaɫap`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; mõ̭nõl lei pää poolõst `askolka pallugaʔ Se; ma olõ nigu puupala üt́sindä Se; `pańti iks kuna määne liharaasakõnõ, leeväpala kuna `pańti [karja minnes kaasa] Se Kos; mõtsa seeh oĺl nurmõ paɫa, sinnäk`käüti kokko ja kuĺatõdi Se; pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kukkari oĺl joppaɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos 2. millestki halvustavalt või naljatlevalt ku olõ õis`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiss kah iks imädse pala `hindälle saa Se; koess tu̬u̬ paabapala jäi? Se; paabapalla tulõ õi kodogiʔ Se; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos
palakõnõ dem < pala kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos; ma olõ vana inemise paɫakõnõ, kiä jo surmaga `võɫgnik Se Kr; esäl oĺl üt́s vana hobõsõpalakõnõ Se L; [ma] tuĺlippaɫakõsõ (veidi, pisut) maad arʔ, siss `seie Se
palo2 tükiviisi, tükkidena leib oĺl lõigut arʔ jo tarõh `pańgi palo Se
`pandma `pandaʔ pand pańd panõ 1. paigutama, asetama; seadma `sukmańni oĺlimmustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õippandaʔ? - imä nisa Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; makkai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos; ku kotoh koolõss, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap`pantu, nüüd ommassiidikesep`pantu Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕidukkardoka `ki̬i̬mä Se; pangu uih`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvaba `väŕski Se Kos; käügu uissak`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; määnest `kiŕjä [kududes] sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uikkoheki kätt, sinnäkkohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J; [masinatega] olõr`rätsüse `pehmess ärʔ, kos sa nu̬u̬ppanõdõʔ Se 2. heina, vilja kokku panema tü̬ü̬meheppańnippaŕõbat `haina, `riibmaʔ jäiʔ `maahha mädänemä Se 3. kiiresti kuhugi liikuma või midagi tegema 4. mingit tegevust või seisundit esile kutsuma ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos 5. mingit tegevust alustama, hakkama 6. salvama; nõelama; pistma mul m i̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal ja sõ̭ss huśs pańd arʔ jala Se Kov 7. üles raiuma, üles laduma; ehitama seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; pańnimi siiäʔ maja Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolppuhadeĺnät Se Kos 8. sundima, käskima olõss ma olnonnadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnutteid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] taha aittaha aiʔ Se Kos 9. pidama, arvama 10. teesklema 11. lisama 12. selga, jalga panema ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos
pańg pańgi `pańgi 1. pang, ämber inne kirstu `sisse`laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä Se; leib oĺl lõigut arʔ jo tarõh `pańgi palo Se; üt́s oĺl `katla, tõõnõ oĺl pańg kańnipuu otsah Se; pańgi oĺlip`puitsõʔ Se Sa 2. ämbritäis tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, sinnällää es `pańgigiʔ Se Sa; keedeti suuŕ paatäüś suṕpi, neĺli viiś`pańgi lät́s sinnäs`sisse Se
paṕp paṕi paṕpi apostliku õigeusu vaimulik paṕp tulõ seenesnät pidämä Se; paṕp käve talla pite kaʔ kõ̭gõ pühäsegaʔ Se Kos; a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ, a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos; mi̬i̬ppu̬u̬l kõ̭õ̭ pappõ raviti Se Kos
patanõ patadsõ patast patune no naavvanappoiśsmehe ommajjo `väegappatadsõʔ Se Kos
perä 1. põhi kardoka panõt `vahtsõlt `ki̬i̬mä, muna `sisse, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, muido paɫass perä ala (läheb kõrbema), tu̬u̬d ka oĺl Se; sõ̭ss õ̭ks mi̬i̬ssei puulivvast ja köŕbe `ru̬u̬ga rohe peräst Se 2. tagaosa, pära latsõ hällükenegi oĺl `ku̬u̬rma perä `küĺge köüdet Se; ma `istõ [vankri] perä pääl, jalaʔ üle perä maah, ku käänätüse pääl keerähhüt́ inne tu̬u̬ perä, nii kõrraga sattõ rat́tist maha Se; peräpu̬u̬lt pää poolõ tet́ti lehm likõss Se 3. laiem või nõgus ots, kaha 4. lõpuosa, ülejääk, jäänus poisinniidiʔ, naaśõkkańnikkokko ni riibippeŕri Se; täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, a säält vaia juvvaʔ, vaia perä ka vi̬i̬l ala jättäʔ Se
perä- viimane; tagumine, tagu- `täämbä om perä õdak `ku̬u̬ĺjal kotoh ollaʔ Se; ku perä pät́s jo `leibä, sõ̭ss pangõ leevä kohetuss Se
peräh 1. (ruumiliselt) järel, taga; külge kinnitatud sülemät vaia `väega peräh kaiaʔ Se Sa; noh, hüäʔ hannaʔ oĺli jo keśvil peräh, `sääntseʔ Se; oĺl nõgõ̭ĺ lehmä hanna seeh ja nõglat́ski oĺl peräh Se 2. kõrval [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V 3. pärast, hiljem peräh immä (pärast ema surma) oĺlissajaʔ Se
`pesmä `pessäʔ pess peśs pessä 1. lööma, taguma [ta] pess pess, pess ni kavva ku sääl paatäüś raha kannul aɫɫ Se Pod; suurõtüḱü `lu̬u̬tõga oĺl arppest (puruks löödud) taa tarõ Se 2. peksa andma või saama, nuheldes korduvalt lööma mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arppessedüʔ Se Pod; `peskennigu minno vanast `peśti, ku ruvva kartokit puhasta as arʔ Se Kos; kaenno viimäte vi̬i̬l [sa] läät kińniʔ, et kaŕust peśsiʔ Se Kos 3. tagudes teri, koori jm eraldama; käsitsi reht peksma tu̬u̬d `pestüt `vihku [ma] rapahhuti ka vi̬i̬l Se; kaarakkahriti `huhmrõh, `peḱliga pesseti `huhmrõh Se; [ma] reheppeśsi `valgõst (päevavalgeks) arʔ ja at́i üless arʔ Se 4. masindama koh nurmõ pääl maśsinap`pesväʔ, nu̬u̬jjo `räütväʔ, nu̬u̬s`soḱvajjo olõʔ arʔ Se; aur tuĺl `pesmä Se
pidämä2 pitäʔ pidä pidi piä 1. kusagil mingis olukorras hoidma või olla laskma, mitte vabaks laskma sugimise pińk oĺl ja ku olõ õs `pińki, sõ̭ss `peeti kińniʔ, üt́s pidi kińniʔ ja tõõnõ sugi Se; mat`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop 2. säilitama, alal hoidma rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se; mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se 3. kestvamalt enda kasutuses või käsutuses hoidma a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ (abielluda) Se Kos 4. mingit tegevust või toimingut läbi viima t́sassona man `peeti siss tu̬u̬d `paɫɫust Se Kos; a no `peetä eip`paastu, tetä eis`sü̬ü̬kegi `sääńtsit Se 5. hooldama, hoolitsema 6. osutab kestvamat füüsilist või psüühilist seisundit tu̬u̬ piä es pahandustkiʔ (ei olnud pahanegi) Se; kuiss sa piät vihha, mi̬i̬p`präädi ka üteh, saa õs vihha pitäkiʔ Se Kos; timä mõist `naĺja pitäʔ Se 7. (millekski) arvama `eestläse piä äi hainalosit poganass, a meil `peetäss Se 8. kasutama, kandma (riideid, jalatseid) niid́siviiśoʔ oĺliʔ paiukoorõst, noid `peeti jo suvõl õ̭nnõ Se; mat`tahtsõ `tsu̬u̬gõ `väega pitäʔ Se; rüüd´, mis õgapäivi `peetäss Se 9. vastu pidama, kestma kundsalda sukk pidä kavvamba Se 10. kasvatama; viljelema meil esä pidi kotoh mäŕri ja `varsu kasvat́ Se Kos paṕp üteĺ: makka naka `põŕssit pidämä Se Kos
piḱk/elläi rästik kai, jalg jo `paistõdass, piḱk elläi tsusaśs Se
`piätüss `piätüse `piätüst bussipeatus [ma] tähähhüti, et `omgi jo mi̬i̬p`piätüss Se
podruśk podruśki podruśkit pruutneitsi ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommappodruśkiʔ `mõŕsal man neläkeśke ja siss kumardasõʔ ja `laulvaʔ `võ̭õ̭rit ja umma, podruśkiʔ ommat`tüt́riguʔ Se A; ma oĺli podruśkih sõ̭sara sajah, ma jo sõ̭sarallõ `üt́li `mõŕsa i̬i̬st Se Kos
poganahe halvasti, sündsusetult niippoganahe [noored] lät́siʔ jo et pokań kaiaʔ Se; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se
poiśs/mi̬i̬śs poissmees no naavvanappoiśsmehe ommajjo `väegappatadsõʔ Se Kos
pokań pogana poganat vastik, roojane, ropp; sündsusetu `eestläse piä äi hainalosit poganass, a meil `peetäss, ta pokań om kaʔ Se; niippoganahe [noored] lät́siʔ jo et pokań kaiaʔ Se; poiśs om puŕoh, tu̬u̬ olõ õiʔ ni pokań Se; no om pokań kaiakku noorõk`kargasõʔ Se
poravik poraviki poravikki puravik poravik õ̭ks um padi, üt́s soŕt om ohembat ja tõõnõ, mis mustas`sääntseʔ, nu̬u̬ umma õ̭ks jo `väega ilosaʔ Se; talvõl ku hää ommakkuivadu poravikiʔ ruvvast vai piirakust Se; seenekeisi iks saa õikkuivadaʔ, poravikki inne [ma] `kuiv́ssi Se| Vrd porovik
`praat́ma `praatiʔ praat́ `praatõ praadi praadima [ma] seenellähädi ärʔ, siss pańni `vahtsõst pańni pääle, praadõ arʔ, siss sai jo `väega hüäʔ Se Kos
`puhkma `puhkuʔ puhk puhḱ ~ `puhkõ puhu puhuma kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes`sisse Se Kos; inne `päivä (päikesetõusu) käve pääkaŕuss jokküllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa Se Kos; pääkaŕuss käve trupa `puhkõh läbi külä Se Kos; paaba `puhkõ koorõ pääle, kotoh [ma] koorõga määre, siss nakass jalg süttümmä Se
pulm pulma `pulma ~ pulmaʔ pl `pulmõ `pulmõ 1. pulmad vanast `peeti kol `päivä `pulmõ, üt́s päiv oĺl sajapäiv, tõõnõ oĺl vakapäiv, kolmass oĺl hõimupäiv Se; a `puɫmõ `aigu õ̭ks `ańti jal kõ̭kkõ jo midäss näil oĺl vaĺmistõt Se S 2. pulmalised, pulmarahvas pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s Se S; vanast `laśti terveppulm `soendiss Se
pusk pusu `pusku valupiste kõ̭õ̭ mul rinnuh pusk ni `oɫga lei joppusu Se; kõ̭iḱ aig [ta] käve käsi `rõ̭ndu pääl, `süämeh iks pusk, `süämeh pusk Se
`putma puttuʔ putuss puttõ ~ puttum(m)a puttudaʔ puttõ 1. puutuma, põgusalt puudutama kõivopputusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ Se Pod; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos 2. sattuma, juhtuma esä sõ̭ss astuss ti̬i̬d piteh, puttu kaśs `vasta Se Kos; [mees] lätt veidikese edesi, puttu pini `vasta Se Kos; `Vahtsõliinah oĺl, ku `ku̬u̬ĺjaga lät́siʔ [peielised], kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl, toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos 3. varastama, kahjustama kõ̭iḱ oĺli iks `õigõr`rahvaʔ, midägi putut õs olõʔ Se; haŕokkülpputusõkkanna Se 4. korda minema, tähtsust omama
puu1 puu puud 1. kasvav puu musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä Se; nööräga käkiśt `hindä `puuhhõ Se V; ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov 2. puitmaterjal; küttepuu ma olõ nigu puupala üt́sindä Se 3. ese või eseme osa kuńok oĺl sääne poolõ `aŕssina piuʔ puu Se; kuńoga puu pääl oĺl tiranik kaʔ Se Kos; oĺl sääne üt́s puu ja tõõnõ puu oĺl otsah, oĺl kablaga jo pant, `üĺti ku̬u̬t́ Se; präälka oĺl üt́s puu oĺl, all oĺl sääne `puukõnõ, laud pääl Se
`puuduss2 puudu hääh? mul om jok`kuuldmist paĺlo `puuduss Se; ma olõ elänü `sü̬ü̬nühe, ma olõ õi nännü et `puuduss om midägi Se
pu̬u̬ĺ/pühä laupäev pu̬u̬ĺpühä omma iks nu̬u̬k`ku̬u̬ĺjalugõmiseʔ Se; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; pu̬u̬ĺpühä [ma] küt́i sanna Se; pu̬u̬ĺpühä [sündinud lehm] oĺl Pooĺo Se Kos; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; üt́s talo suvistõpühi pu̬u̬ĺpühä küljjälehhehe `paĺli Se; kas `ri̬i̬di vai pu̬u̬ĺpühä vai neläpävä kuna tu̬u̬d `leibä küdseti Se; pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s Se S; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet`taivahe tuĺliʔ Se Kos; pu̬u̬ĺpühä õdago [me] lät́si jälkkohegit`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P
põĺv põlvõ `põlvõ 1. (jala)põlv mehe˛esä võt́t kiŕbidsä ahost, pańd kiŕbidsä ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst ollajjo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; timä saa aiʔ ütte `jaɫga painahhutappõlvõst Se; meestel oĺl iks päält `põĺvi `hammõʔ Se 2. taimevarre sõlmekoht 3. inimpõlv ku no seo põlvõ rahvass taad sõta `näesi eiʔ Se Kos 4. elujärg
`põrgo `põrgo `põrgot põrgu paṕp kõ̭õ̭ t́sia säläh tänitäss: ei avida jumalaraamat eippühä sõ̭na, nom `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; tuĺl jo timä śaalt `põrgost Se Kos
põrmad põrmadu põrmadut ~ põrmand põrmandu põrmandut põrand ku kotoh koolõss, siss saa õi niipia tu̬u̬ kirst, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmandohe vai `pinke pääle Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sassaat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; `kuuvna põrmandu pääle `laśti olõm`maahha Se; mi̬i̬jjo sõ̭a`aigu eśs säi siih setä põrmandut Se
päiv päävä `päivä 1. (kalendri)päev; tööpäev timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa järrä pääle Se; kuppaĺlo om jummaĺ `andnup`päivi, nipaĺlo elät Se Kos; egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se; pääkaŕuss oĺl egapäivi kaŕalinõ Se; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si (kahe päeva kaupa) kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos 2. päike kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se; inne `päivä (päikesetõusu) käve pää- kaŕuss jokküllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa Se Kos
pää/kaŕuss tähtsaim karjus, peakarjus inne `päivä käve pääkaŕuss jokküllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa, ai `lehmi `nüsmä `naisi Se Kos; pääkaŕuss oĺl egapäivi kaŕalinõ Se Kos; pääkaŕuss ka iks oĺl, oĺl vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́ Se Kos; külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahaga ja leevägaʔ Se; siss oĺl pääkaŕuss ja kolkkaŕusõ abilist Se Kos; pääkaŕussõllõ `maśti paɫk ja käve kõrru `sü̬ü̬mä [taludes] Se
pääväkene dem < päiv| 1. päev mul pääväkene valluss sai, ku ma teid `näie Se 2. päike pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ Se Kos; hummogult [ma] ai kaŕa `mõtsa, õdagult kodo `aeti, oĺl pääväkene jo jumalih Se
päävä/nõsõng -nõsõngu -nõsõngut päikesetõus inne päävänõsõngut, ku vi̬i̬l hämo oĺl, `aeti jo üless Se Kos; latsõ `riśtmise vesi visati kohe `uibohe vai `vasta päävänõsõngut tarõ `kelpä `korgõhe, et `ausa lat́s saasiʔ Se Kos; tuĺlittraktoriśti inne päävä nõsõngut `nurmõ Se
pühä pühä pühä ~ pühhä 1. kombekohaselt pühitsetav tähtpäev, püha siss `oĺlgi jo pühä majah, ku klaasiga laḿbittuĺliʔ Se| Vrd pühi 2. jumalakartlik 3. pühitsetud, jumalast õnnistatud; pühaks peetav paṕp haaŕd üldäʔ et ei avida jumalaraamat eippühä sõ̭na, noom `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; jummaĺ es saĺliʔ, et [ma] pühä kivi `lauta vei, `piḱne lei lauda paɫama Se Kos| Vrd pühi 4. ehmatus-, imestushüüatus
rassõ/`jalgnõ -`jalgsõ -`jalgsõt rase ma oĺli siss rassõ`jalgnõ setä `poiga Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬`vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V
rasvanõ rasvatsõ rasvast rasvane lat́igõ omma jo `rasva kõtt täüś ja sooligu kõ̭iḱ rasvatsõʔ Se Pod
rihits rihidsä rihitsät väike luhamõrd üt́s külämi̬i̬śs jo rihidsä man ja kaess, kas mi̬i̬ʔ rihitsäh om määnest `haugõ Se; hauǵ sinksahhut́ sääl rihidsä siseh Se
rind rinna `rinda 1. kehaosa: (naise) rind kõ̭õ̭ mul rinnuh pusk ni `oɫga lei joppusu Se| Vrd rõ̭nd 3. rinnaesine `ku̬u̬ĺjalõ `pańti nõ̭gõĺ `rinda ja nõglat́s ka `perrä Se; [ma] pańni alavi̬i̬rt pite kaarusõ `ümbre `käüste ja siist rinna mant `alla Se; rüüd́ oĺl must, linanõ, tu̬u̬l oĺlipproimõtõ man ja rinna i̬i̬n kaarusõʔ Se Ts; kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, vai kual oĺliʔ tuŕo pääl haŕasõʔ, siss `vi̬i̬di `sanna, puu `võismõgaʔ siss määriti Se P; sõlõʔ rinnah, hõpõ kraaḿ kõ̭iḱ Se| Vrd rõ̭nd 4. pl kopsud 5. rida, rivi neĺli part oĺl ja kolmõlt rinnalt oĺlinnu̬u̬pparrõʔ Se
ŕoon ŕoona `ŕoona mäda-, mäerõigas ŕoona omma jo `väega kõvammõroʔ Se; `ritka istutõdass, a ŕoonaʔ naakkasusõ esiʔ Se; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon Se Kos
rõ̭nd rõ̭nna `rõ̭nda rind; rindkere; rinnaesine vanast `ańti õ̭ks `rõ̭nda latsõlõ katõni `aaśtaganiʔ Se; mõ̭nõl oĺl tett rõ̭nna ette ka vi̬i̬l pilo Se; kõ̭iḱ aig [ta] käve käsi `rõ̭ndu pääl, `süämeh iks pusk, `süämeh pusk Se; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst ollajjo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos| Vrd rind
`räütmä `räütäʔ räüt räüt́ räüdä maha tallama, sasima koh nurmõ pääl maśsinap`pesväʔ, nu̬u̬jjo `räütvä, nu̬u̬s`soḱvajjo olõʔ arʔ Se; maśsina nurmõ pääl `räütvä joʔ rüä ärʔ Se; `pi̬i̬trepävä timä räüt́ ärʔ (jäi voodisse), inne maasõlit̀sa `ku̬u̬li arʔ Se
`saama saiaʔ saa sai ~ `saiõ 1. endale või enda kasutusse saama, kätte saama saanum mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; võikku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; ku olõ õis`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se 2. tunda või kogeda tulema; teatavaks saama 3. mingisuguseks muutuma, kujunema; uut seisundit omandama mass, ku [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilo sai `muagaʔ Se; paaba `aŕstsõ nii ärʔ, sai nit`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos 4. sündima, ilmale saama sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ nu̬u̬ppõrsaʔ Se Kov 5. tekkima, sugenema; hakkama mul sai `väiga imeh Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegissõ̭not́ ja sai paŕõmb Se Kov; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri Se 6. pääsema; sattuma, juhtuma, (kuhugi) jõudma tuĺl jo timä säält `põrgost, sai ti̬i̬ pääle Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; sassaikkõ̭kõ inne `viŕksega `otsa Se Kos 7. võimeline olema, võima, suutma; võimalik olema, võimalust omama timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se Kos 8. väljendab koos tud-partitsiibiga (translatiivis) tegevuse lõpetatust lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss Se Kos 9. väljendab tulevikku ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos
saaniʔ saadik, alates milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; taa om jo `väikost saaniʔ heĺlik Se
sai saia `saia sai koornitsah ka süvväss kulat́skit, a sannah ka süvväss `saia Se; küdseti leib, inne kukõrdedi nii arʔ nigu noh `saia kukõrdedass Se; [ma] mälehtä, ku jossai noorikõss, siss sai `saia viländ kütsäʔ Se
saŕv sarvõ `sarvõ 1. kehaosa: sarv tõõsõ reṕi lavva pääl oĺlijjo katõ sarvõga vanassitaʔ Se; põdra sarvõʔ ummahharalikadsõʔ Se 2. karjapasun
seo seo `seod ~ sedä ~ setä see (siin) a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; ku no seo põlvõ rahvass taad sõta `näesi eiʔ Se Kos; mi̬i̬jjo sõ̭a`aigu eśs säi siih setä põrmandut Se; kõ̭iḱ saja `soendõdi ärʔ, mu imä setä kõ̭nõli Se; setä `paastu om säidse nädälit Se; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; ku ruńg rapsahhut́, [ma] `mõt́li, et kas `seoga no `maada sai Se Kos; ma oĺli siss rassõ`jalgnõ setä `poiga Se; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ, ku õ̭nnõ uma lat́s olõsiʔ, a setä olõsi eiʔ Se Kos; seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; paṕp üteĺ et seo om meil näid́sik Se Kos; kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõĺ oĺl Se; täl oĺlijjaɫavvigalitsõʔ, sedä`mu̬u̬du `jaɫguga `lapsõ Se; milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos| Vrd śoo
siih siin mi̬i̬jjo sõ̭a`aigu eśs säi siih setä põrmandut Se; siss ku sügüse piḱäʔ ü̬ü̬ʔ ja kõ̭iḱ hubisass ja habisass, siss joht taha ais siih elläʔ Se
`sisse/tulõḱ tulu t́siga and jo `väega suurõ `sissetulõgi Se Kos
sugulanõ sugulasõ sugulast sugulane sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehesugulaisi Se; õdagu mälehtä ma sugulaisi ja `armapi Se; üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõssugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos; tõõsõl pääväl lät́sim`mõŕsa sugulasõ `kirstu `vi̬i̬mä `mõŕsalõ Se; mesterahvas ka kumaŕd kõ̭igilõ sugulaisilõ [pulmas] Se; nii külä latsõttuĺliʔ, sugulastõ latsõʔ ja Se S
suhaŕ suhari suharit kuivik leib kuivati `höste ärkku suhaŕ jo Se Kov
sulg sulu `sulgu aedik, sulg paṕil uma t́siga `otsõ jop`pahru jatt́siga `laotanussulu arʔ Se Kos; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos
`sutma suttaʔ sutt suttõ suta suutma, jaksama makka olõ jo vana, suta aiʔ Se; ku sa no sutadõ, sõ̭ss lototat `Maaŕaga, agu suta aiʔ, sõ̭ss `hiität magama Se; ma rabajaga vöid külʔ mõista kutaʔ ja mõista vitäkkah, a `tańdsi suta aiʔ Se; `ü̬ü̬se [ma] suta aik`kävvükkullõldõh Se Kos
suuŕ suurõ suurt 1. (mõõtmetelt, mahult) kogukas, ulatuslik, ruumikas ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanuʔ, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnukkruudissuurõmbaʔ Se; no `maatass ja suurõttulõppalasõʔ Se; suurõvvü̬ü̬ʔ oĺlivviietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, `pańti kohegi peenembähe `paika minnäʔ Se; `poiskõsõʔ ni `tütrukõsõ `liugliʔ, oĺlissuurtõ pedäjä `ossõ pääl Se Kos; ku suuŕ `kärbläne (porikärbes) situss, kõrrapäält kalol vaglappääl Se Pod; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännükkah Se; `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegappad́ast Se; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu Se Kos 2. (arvuliselt, hulgalt) ulatuslik, rohke, arvukas vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos 3. ajaliselt pikk, kauakestev; kesk- või kõrgpunkti jõudnud ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ, inne maasõnit̀sa, inne suurt `paastu Se 4. täiskasvanud, täisealine esä kasvat́ nu̬u̬ppujassuurõst Se Kos 5. intensiivne, tugev (ja püsiv); kõva, kange; äge `väega suuŕ siĺmä viga om Se; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga ḱavvuʔ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se; kõivopputusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod 6. väljapaistev, tähtis, oluline; mõjukas esä oĺl suuŕ talopitäi Se Kos; a siss nu̬u̬pprihoo·dajja suurõba paṕiʔ, kõ̭iḱ `üt́lippaṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõssugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos; innek`ḱauti kośah, sõ̭ss `peeti nu̬u̬ssuurõvviinaʔ (kihlused) Se 7. (koos eitusega) eriti, kuigivõrd
suuŕ/tüḱk (mõlemad osised käänduvad) suurtükk, kahur hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv`väega `suuri tüḱkä Se; suurõtüḱü `lu̬u̬tõga oĺl laut arppest Se Kos
suvi suvõ suvvõ suvi timä suvõ käve kaŕah Se; niid́siviiso oĺli paiukoorõst, noid `peeti jo suvõl õ̭nnõ Se; keväjä pańd huśs ärʔ, ni inemisekene kõ̭iḱ suvi `põśsi Se; võso `raoti `maalõ ja tu̬u̬ võso `kuivi arssuvõgaʔ Se L
sõ̭a/mi̬i̬śs sõjamees, sõdur ku mund sõ̭ami̬i̬st näge, siss timäl jo siĺmätt́silgusõʔ Se
sõda sõ̭a sõta 1. sõda ku no seo põlvõ rahvass taad sõta `näesi eiʔ Se Kos; mi̬i̬jjo sõ̭a`aigu eśs säi siih setä põrmandut Se; esä oĺl sõ̭ah, säidse `aaśtakka oĺl kuniga poolgah Se 2. sõjavägi ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; sõda tuĺl huulitsit piteh, `aidu piteh Se Kos; nu̬u̬ aidaʔ oĺlivakka kõ̭iḱ sõta täüś Se V
sõkkuma sõkkuʔ sõkkuss sõkku sõtkutud saama kuiv vili tu̬u̬ jo sõkku `höste Se
sõ̭saŕ sõ̭sarõ ~ sõ̭sara sõ̭sard õde esä sõ̭saŕ kutsuti itse Se; ma oĺli podruśkih sõ̭sara sajah, ma jo sõ̭sarallõ `üt́li `mõŕsa i̬i̬st Se Kos; tõõsõl pääväl veevä [vennad] sõ̭sarõ [mere] `vi̬i̬rde ja `ütlese sõ̭sarõlõ et, meil olõ õi `aigu siin `u̬u̬ta õiʔ, ooda sa eśs Se Pod; tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ Se Kos; tu̬u̬ avaĺd arʔ, et ilmaśalda [ma] taṕi sõ̭saramehe arʔ Se; ku katõst saarõst `vällä [sa] tult, siss annaʔ tu̬u̬ munakõnõ arssõ̭sara kätte Se Kos
`sääd́mä `säädiʔ ~ säädäʔ sääd́ `sääde säe 1. seadma, valmis panema või tegema, korraldama, korrastama peräst tuĺlittraadidsõ `kahv́liʔ, traadist `säedüʔ, kolmõ harolitsõʔ Se V; ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; `mõŕsal vaja `höste säädäʔ Se; mi̬i̬jjo sõ̭a `aigu eśs säi siih setä põrmandut Se; `rauda `säetäss, tu̬u̬d kõ̭gõ üldäss, et vaia klepataʔ Se; kuttuldass kerigu mant `matmast siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se; inne ku jo vakk lät́s takah, siss inne lät́si noorõʔ, inne vakka säittu̬u̬ noorigõ asõma arʔ Se Kos; ime ehit́ ilosahe, sõ̭saŕ `sääde `säätsähe (rhvl) Se 2. määrama 3. laule tegema, sõnastama
säält ~ śaalt sealt tuĺl jo timä śa alt `põrgost, sai ti̬i̬ pääle, oĺl iɫm iɫɫośs jappäiv `paistu Se Kos; huśs õ̭ngõrdõlli säält tat́i juurõ alt `vällä Se
`sündümä `sündüdäʔ sünnüss `sündü 1. sündima mu imä üteĺ kõ̭gõ et ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V 2. toimuma, juhtuma 3. sobima ku hobõsõʔ sünnüse (sobivad koos töötama), siss [te] `võidõkkatõgakka sikadaʔ Se; ma ti̬i̬ iks tsõõrikidõ nõ̭nnuga tsuvvaʔ, nu̬u̬ sünnüse noorikilõ ka `jalga Se Kos; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se; `sü̬ü̬ki ka õ̭ks tu̬u̬ mehele [ma] ańni, miä õ̭ks `kõɫbuʔ, miä iks sünnüss `andaʔ Se
tah siin eherüst olõ õit tah Se V; no lät́s siss `kiisla `ki̬i̬mä, hiideti `kiisla `liuda, jo tah paṕiʔ seiʔ Se Kos
tala tala talla 1. kandetala, aampalk [me] koobaʔ kaibi, havvaʔ, poisittõi talaʔ ja `pańti iks maad sinnäppääle Se Kos 2. kiigepost t́suraʔ jo pu̬u̬ĺpühä `aiõ sikaʔ üless ja taɫa pańniʔ Se Kos
`taĺrik `taĺrigu `taĺrikku taldrik ku sinnä latsõ `taĺrigu pääle `pańti [metallraha], sõ̭ss kutsuti `hambaraha (jutt ristsetest) Se; mi̬i̬ lõigi `taĺrigu tävve `silke ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos
`taĺsi/pühi pl jõulu(püha)d `pangõ ti̬i̬ttähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi Se Kos; `taĺsipühi ka `peetäss kolp`päivä, kaĺliss pühi Se S; `taĺsipühi `paastu oĺl kuuś nädälit Se Kos; vanast `taĺsipühi `aigu käve paṕp `moĺtvagaʔ Se Kos; `taĺsipühi hummogu oĺl sääne kõrd: hummogult `tuĺti jokkell kat́s ülest Se; kut`taĺsipühi `keśkmätse pühi [sa] makadõ, sõ̭ss makat `aaśtaga õ̭nnõ kõ̭õ̭ arʔ Se Kos; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet`taivahe tuĺliʔ Se Kos
taĺv talvõ `talvõ taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se; viisoʔ oĺlip`pakladsõʔ, ruttu joht kakku us nu̬u̬vviisoʔ, `tervess talvõss sai iks ärv`viisa Se Kos; talvõl oĺlip`pakladsõppäternäʔ Se P; mäeʔ oĺlittalvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi Se Kos; ubinap`pańti talvõst `aita teŕri `sisse Se Kos; ku jo vu̬u̬ŕ talvõ pääle `mõśti, sõ̭ss oĺl kõ̭iḱ Se P; kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V
tark targa `tarka 1. arukas, tark `eestläse om iks targõmba inemiseʔ Se; tõõsõ päävä oĺl jottargõb, pańd piḱäpṕuksij`jaɫga Se Kos; hummok om targõp õdakut Se Kos; olõ õimmakka lu̬u̬d tark Se Kos 2. kaine malĺaa targa `pääga `kaema Se 3. heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop
teno teno tenno tänu ka (vaata) nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgippaṕi jaost Se Kos
`tiukama tiugadaʔ `tiukass tiugaśs narrima, pilkama no jo tiugatass õ̭nnõ et olõ õip`paastu Se Kos; `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass Se
toṕsikõnõ dem < toṕs täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos; esä tõi toṕsikõsõ `viina, muido [ma] jäänüjjaɫoldaʔ Se; `väiga t́siĺlo toṕsikõnõ oĺl Se; ku vi̬i̬l kuna toṕsikõsõ `viina [ma] ju̬u̬, `kośtmah olõ, sõ̭ss kolʔ ü̬ü̬d `päivä laula Se Kos
treṕp treṕi treṕpi ~ reṕp reṕi reṕpi trepp täl om hüä leeväait suurõ reṕigaʔ, suuŕ reṕp om kaʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; tõõsõ reṕi lavva pääl oĺlijjo katõ sarvõga vanassitaʔ Se; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; ku ta nakaśs śa alt `põrgost `vällä tulõma, sõ̭ss reṕi `laudu pääl olõ õs üttegi vanasitta saŕvilist Se
truba truba trupa karjapasun pääkaŕuss käve trupa `puhkõh läbi külä Se; inne `päivä käve pääkaŕuss jokküllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa Se Kos; tu̬u̬ oĺl vasinõ vai karranõ truba Se
t́siga t́sia t́sika siga lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntseʔ `sääntseʔ peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ Se; mul om t́sial aig täüś, taal saavap`põrsaʔ Se Kos; paṕil uma t́siga `otsõ jop`pahru jatt́siga `laotanussulu arʔ Se Kos; t́sia nõ̭nna `ańti lat́silõ, et sõ̭ss nakasõ `höste kirotamma Se; vanast niɫuta as t́siku Se Sa; üt́si t́sio iks tapõti, t́siassügüselt kõ̭õ̭ tapõtasõʔ Se Kos; [tapmisel] `t́sialõ ede jaɫa aɫa tsusatass Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jaɫgu Se Kos; no om kat́s inemist, siss ka tapõtass suuŕ t́siga `maahha Se Kos; t́sika, ku om `lõikamadaʔ, kutsutass pahr Se
`t́silkma `t́silkuʔ t́silguss `t́silkõ tilkuma ku mund sõ̭ami̬i̬st näge, siss timäl jo siĺmätt́silgusõʔ Se
t́siŕp t́siŕbi `t́siŕpi sirp t́siŕbiga põimõti vili, `pańti unikihe Se; t́siŕbiga [ta] lõigaśs `leibä, nii `vaenõ oĺl Se Kos; ku `piḱne ḱau, `viskatt́siŕp käest `maalõ, tä `tõmbass `piḱse mano Se Kos; t́siŕp om jo `väega mürgüne, tä `tõmbass `piḱse mano Se
`tsuskam(m)a tsusadaʔ `tsuskass tsusaśs 1. pistma, torkama `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos; mat`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos; `t́sialõ ede jaɫa aɫa tsusatass [tapmisel], koh tu̬u̬ süä om Se Kos; tiiä äiʔ, kuiss naid [puhituses] `lehmi võŕgitass, aŕstiʔ ummaʔ, sääne ora om, `tu̬u̬ga `tsuskasõʔ Se; t́surattuĺli `istõlõ, `tsuśksittikugak `ku̬u̬t́slihe Se Sa; `kut́ja mano pandass künneĺ paɫama söögi `aigu ja `kiisla `sisse tsusatass künneĺ paɫama Se; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos 2. salvama, nõelama hainalonõ ka śaal tat́i aɫɫ, nigu ma kätt küünüdi, nii tsusaśs Se Kos; [ma] kai, jalg jo `paistõdass, piḱk elläi (rästik) tsusaśs Se
tsõõri/laul ringmängulaul tsõõrilaul oĺl jo ammunõ `väegaʔ Se
tulõma tullaʔ tulõ tuĺl 1. kuhugi või kusagilt liikuma, lähemale tulema seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; mattast es `tuɫnukiʔ Se Kos; poiśs `küüsse mukkäest et kinga mittulõmi `kośjullõ Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se; hobõsõkõisi lehekese oĺlittuld saanuʔ, niäʔ iks oĺli kost läbi sõda lät́s `taplõma, sõ̭ss tuĺlimi T´siberist ärʔ Se La; lat́silõ [me] opassiʔ: artittulgu ui õdagu, õdagu vanahhaɫvas`sõitvaʔ Se Kos 2. nähtavale ilmuma; tekkima, sugenema kadinitsast tulõ tu̬u̬ `kündle sau Se; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet`taivahe tuĺliʔ Se Kos; tuĺl nooril tülü, määnegi sõ̭na asõ, jäl vaia üt́stõõsõlõ kukadaʔ Se; kut tulõvassaarõʔ, siss `käänke ärs`saardõ Se Kos 3. sadama päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 4. elusolendi füsioloogilistest protsessidest ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se 5. (ajaliselt) saabuma, pärale või kätte jõudma ku ḱago tulõ `vitsa, siss saa `viĺjä paĺlo, tulõ `urba, saa `ohtu paĺlo, a tulõ `lehte, saa `leinä paĺlo Se Kos; ku pühäbä hummog tuĺl, siss oĺl kõ̭igil `väegahhüä Se 6. kulgema 7. juhtuma, esinema puŕolt tuĺl kõ̭kkõ ette Se Sa; sõ̭navahet iks tuĺl, a [ma] lasi tu̬u̬ sõ̭na läbi `kõrvu Se 8. vaja olema, pidama tulõ iks eśs umaʔ hanikkasvataʔ Se
`tunduma `tundudaʔ tunnuss `tundu tunda või aimatav olema; välja näitama sul `vahtsõ `rõivaʔ, `käegapputahhutat, nii `arki määrideʔ, neojjo `väegattunnusõʔ Se; hüä lat́s tunnuss `hällü, kuri pini tunnuss kut́sikust Se Kos
tu̬u̬ ~ tu tu̬u̬ ~ tollõ tu̬u̬d ~ toda too (kaugemal, varemtoimunud) määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; mattaha not tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; ku [ma] arkkoolõ, siss naka aittu̬u̬h ilmah kedägi häbendellemä Se Kos; laṕiguppütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs`sisse, tollõga `tu̬u̬di `viina Se; `ratsala hobõsõga käve [kosilane kosjas] jah tu̬u̬l`aiga vi̬i̬l Se S; no ommajjokkõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; makkak`kaŕksi tu̬u̬d`mu̬u̬du, ku `tüt́rik oĺli Se
tõõnõ tõõsõ tõist 1. järgarv: teine vanast `peeti kol `päivä `pulmõ: üt́s päiv oĺl sajapäiv, tõõnõ oĺl vakapäiv, kolmass oĺl hõimupäiv Se 2. järgmine tõõsõ päävä [ta] oĺl jottargõb, pańd piḱäpṕuksij`jaɫga Se Kos; [tuhk] `aeti `ki̬i̬mä, sõ̭ss timä `saistu vi̬i̬l arʔ tõõsõni pääväniʔ, sõ̭ss tä oĺl nii `seĺge ja puhaśs tu̬u̬ lipõ Se; tõõsõl pääväl veevä [vennad] sõ̭sarõ [mere] `vi̬i̬rde Se Pod 3. muu, mitte see; mitte oma(ne), võõras mattaha nottu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; `umma `siĺm ä näe eip`paĺki, attõõsõ `siĺmä näet arppurugiʔ Se Kos; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos 4. üks kahe või mitme hulgast edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah Se Kos; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se 5. teistsugune sääl (Siberis) om tõõnõ elo Se Kos
`pandma tähele panema, märkama pangõ ti̬i̬ttähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi Se Kos
tähähhütmä tähähhütäʔ tähähhüt tähähhüt́ mühatama [ma] tähähhüti, et `omgi jo mi̬i̬p`piätüss Se
täüś2 ~ t́auś tävve täüt 1. kogu, terve; täielik 2. millegagi täidetud sõta oĺl kõ̭iḱ külä täüś, morottävveʔ Se Kos; ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdokka tävveʔ Se 3. midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus `leibä oĺl mitu aidatäüt Se; keedeti suuŕ paatäüś suṕpi Se; täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos; küüdse`väŕmmisest saa õikkõtutäüt Se Kos; tarõ täüś umatsit, üttegi tunnõ õiʔ? - umaʔ jäleʔ Se Kos
tütäŕ `tütre tütärd tütar a iks mullõ `üĺti nii, et sa olt t́suhna tütäŕ Se P; tütärd `Krasnaja·ŕs kihe iks jätetänü es Se; sannah sõ̭ss `sündü mul tütäŕ Se P; ma olõ kõ̭kkõ nännükkuĺla tütäŕ Se Kos; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaija kirst ollajjo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos
uba ua upa uba uba `häitsess, näläle või jo niṕpi näüdädäʔ Se
ugurits uguritsa ugurit̀sa kurk sügüse oĺl `maaŕapaast, jäll oĺlijjo `vahtsõ uguritsa aiah kasvatõduʔ, ni `tu̬u̬di ugurits aiast, lõigati poolõst, soolaterä `vaihhõlõ, leeväpala kaʔ Se Kos
`vahtsõnõ `vahtsõ `vahtsõt 1. uus, vastne, hiljuti saadud või valmistatud ku [tall] aiast ärllöüd kuŕgi, siss ürä, lätt tõist `vu̬u̬ri `aida, ot́s `vahtsõ Se| Vrd vastanõ2 2. värske, hiljuti tekkinud `sügüse oĺl `maaŕapaast, jäll oĺlijjo `vahtsõ uguritsa aiah kasvatõduʔ Se Kos
vakk vaka vakka 1. ümmargune puunõu, vakk vakatäüś`kaaru `pańti `katlahe Se 2. veimevakk inne ku jo vakk lät́s takah, siss inne lät́si noorõʔ, inne vakka säittu̬u̬ noorigõ asõma arʔ Se Kos; pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s, pühäbä lät́s siss tu̬u̬ vakk Se S
`valgõ `valgõ `valgõt 1. (värvilt, värvuselt) valge; valkjas [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕorruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos; `valgit `heŕnit oĺl ni oĺl härmä`persit, `sääntsekkiriväʔ Se; niidi kapudaʔ oĺliv`valgõʔ Se; ärmägu oĺliv`valgõʔ vai hahaʔ Se Kos; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ Se; lepäst ja kõost sai hüä `vaɫgõ tuhk Se Kos 2. puhas kumardõdi sõ̭nnogaʔ, kumardõdi uma hõim, sugulasõ kõ̭iḱ ärʔ, siss sai tu̬u̬ pruut́ valgõst Se; käsi käe mõsk, mõlõmba`tahtvav`vaɫgõst Se Kos 3. valgustatud 4. (päeva) valgus reheʔ peśsi `valgõst (päevavalgeks) arʔ ja at́i üless arʔ Se; inne jüri`päivä `ḱauti jo kõrro kaŕah inne `vaɫgõt Se 5. valgevoolus
vaĺmistam(m)a vaĺmistaʔ vaĺmistass vaĺmiśt valmistama a `puɫmõ `aigu õ̭ks `ańti jal kõ̭kkõ jo midäss näil oĺl vaĺmistõt Se S
vana vana vanna 1. ealt vana, pikaealine pääkaŕuss oĺl iks vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́ Se Kos 2. kaua kestnud, ammu olemas olnud `vanna varikohe kõ̭iḱ lääväʔ, a `nu̬u̬rdõ varikohe lää äik`kiäkiʔ (vanadus ootab kõiki ees) Se Kos; [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P 3. endine, kunagine, varasem peigmehe sugulasõp päädeti, vanna`mu̬u̬du [ma] `üt́li iks sajarahvass Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasikkunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha aittaha aiʔ Se Kos 4. halvaks läinud, kaua seisnud, riknenud 5. teatava vanusega, vanune ku jo [laps] viie `aaśtaga vana, toolõ anna es `kiäkiʔ [paastu ajal piima] Se Kos; kasvatagõsseo põrss arkkatõ kuu vana Se Kos; ma oĺl i katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos 6. kahanev (kuufaas) 7. vanainimene, vanur noʔ ei `peetä `paastu, mõ̭ni vana pidä Se Kos; pińgiʔ ommammeil `keŕkoh vanno jaost ja kiä ärʔ nõrgahhass Se 8. halvustavalt: va, igavene, kuradima kuttapõti ärtt́siga, siss süä hiideti katusõ pääle, `üĺti et vana varõss, sü̬ü̬sseo süä ärʔ Se Kos| Vrd vaa
vana/pakań-pagana -paganat kurat, vanapagan vana t́suratüḱk om jo vanapakań Se Kos
vana/rahvass endisaja inimesed vanarahvass kõ̭nõli, et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se; nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se
vastanõ vastadsõ vastast vastne, uus ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos| Vrd `vahtsõnõ
vehmeŕ `vehmre vehmerd ais ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V; hobõsõlgi oĺlihhiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; ku sajaʔ oĺliʔ, siss oĺl suuŕ keɫɫ ja `ümbre kaala kellähhobõsõl, suuŕ keɫɫ oĺl köüdet `vehmre `küĺge Se
viga via vika viga, häda tu̬u̬ naańe oĺl rassõ`jaɫga ja rehke tu̬u̬ huśsi arʔ ja latsõkõsõl om suuŕ viga man Se Sa; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos
viin viina `viina 1. alkohol: viin ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei arkka voorikõsõ `viina Se Kos; [ma] võt́i asuniga `viina Se 2. pl kihlused innek`ḱauti kośah, sõ̭ss `peeti nu̬u̬ssuurõvviinaʔ. õ̭ks nii pruudi kotoh oĺl tu̬u̬. sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah, noid mehe sugulaisi ja `ańti jo noid `ańdiid Se
vilä- teraviljaga seotud, teravilja sisaldav, vilja- aidah viläsalvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos; vilä`taari parhillaʔ ka tetäss Se Kos
vu̬u̬ŕ voori `vu̬u̬ri 1. (mõisa)voor 2. kord, puhk ku üt́s vu̬u̬ŕ pu̬u̬ĺ `tuńni [sa] illahhut, olõ õimmidägiʔ Se; kuiss tä ni üte voorigap`paĺli (ühekorraga põles)? Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasikkunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha aittaha aiʔ Se Kos; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideh jäi `maalõ, üt́s vu̬u̬ŕ süvväʔ Se Kos; ja ma mõ̭nõ voori madalahe `höste kumardi kah, mõ̭ni võt́t [auto] pääle Se Kos; mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se Kos
või1 ~ võiʔ imestushüüatus: võe(h) hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv`väega `suuri tüḱkä Se; võikku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; võillellänaane lauĺ ilosahe Se Kos| Vrd võeh, võih
`võɫgnik `võɫgnigu `võɫgnikku võlglane, võlgnik ma olõ vana inemise paɫakõnõ, kiä jo surmaga `võɫgnik Se Kr
`väiko `väiko `väikot 1. (kogult, suuruselt) väike, pisike lat́sil oĺliv`väikukkopõ̭lakõsõʔ Se Kos; edeh oĺli `väikop parrõʔ, takah oĺlippiḱäpparrõ rehel, `väikopparrõkkutsuti eüss, tu̬u̬ oĺl rehe aho suu kottal Se| Vrd `väikene 2. lapsena, lapseeast taa (vanamees) `klõ̭mpass, `väikost oĺl tarõ ala sadanuʔ Se; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos; [ma] `väikost saanijjop`präädi Se Kos
`õigõ `õigõ `õigõt 1. aus, õiglane (inimene) kõ̭iḱ oĺli iks `õigõr`rahvaʔ, midägi putut õs olõʔ Se 2. tõeline, ehtne, päris nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se 3. täpne
õ̭nnõ vaid, ainult tüt́rigu õ̭nnõ käve `istmah Se; üt́s maʔ õ̭nnõ olõ jäänüʔ, kõ̭iḱ omma ärkkooluʔ Se; no jo tiugatass õ̭nnõ et olõ õip`paastu Se Kos| Vrd inne2
üt́s/tõi·śs/`kümness -`kümnendä -`kümnendät üheteistkümnes ka (vaata) nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgippaṕi jaost, üt́s`tõi·śs`kümness Se Kos

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur