Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

`aigo ~ `aigu ajal tu̬u̬ oĺl tsaari `aigo Se La; rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi ja lelotimi Se; liha`võ̭õ̭tõ `aigu tet́ti ka `sõira Se Ts; `kut́ja mano pandass künneĺ palama söögi `aigu Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se
hiiŕo hiiŕo hiiŕot hiirekarva hall `hiusõkõsõ jo hiiŕoʔ ommaʔ Se; [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕorruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos
himo himo himmo kange tahtmine; himu, isu
hio ~ heo vt higoma
iho iho ihho 1. keha, kere 2. nahk; nahaalune lihaosa virgal hobõsõl jalahhanguh, laisal iho säläh Se Kos 3. emakas
ilo ilo illo 1. ilu, kaunidus jäŕv `oĺlgi Saarõkülä ilo Se 2. lõbu, lust ku ma iks kohe lää, ilo iks i̬i̬h lätt Se Kos; ilo iks ette tulõvaʔ, naĺaʔ ummak`küĺge nakahhanuʔ Se
iso iso isso isu, himu
kilo kilo killo kilogramm timä ośt tikõrpuu `maŕju kolt tõist killo Se
kivi kivi kiv́vi 1. kivi `katla `pańti uja `vi̬i̬rde kivve pääle, uja veereh havvutõdi `püüki Se; `lauta [ta] kudi, pańd tu̬u̬ kivi lauda müürü `sisse Se; liinah kivigi kaĺg jala all Se Kos; imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäppuistaśs sõmõriid `sisse, kivi sõmõrakõisi (harja valmistamisest) Se Kov; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. käsikivi või veski jahvatav kiviketas `veelkal oĺl ka koɫo nigu kivi man Se 3. (vesi)veski uja veereh oĺl kivi, tu̬u̬ jahvat́ kõ̭kkõ Se; üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve Se
kivi- kivist, kivi- pu̬u̬t́ ja koolimaja üteh siih kivimajah Se Kos; pu̬u̬t́ kivitarõst `aeti `vällä Se Kos
liiv liiva `liiva liiv söögilaud oĺl iks liivaga mõst Se; tarõʔ oĺlim`mõskaʔ, iks liivagaʔ ja lipõgaʔ [ma] mõsi Se; piḱäppińgiʔ, nu̬u̬t`tahtsõkka liivaga `mõskmist Se P; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh`hammõ liiva `sisse Se Kos
liiva- liivast tehtud või saadud, liiva sisaldav liiva maa pääle iks inäbä tet́ti `tat́rik Se; mi̬i̬kkaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis sääl kuu `aigu Se
mito `mitma ~ `mitmõ mitund mitu a mitu mi̬i̬st sai `surma kaʔ Se Kos; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ `andaʔ [kingitusi] Se; `mitmõh paigah oĺl noid `põlda meil Se
`oio vt ojoma
pido pido pito pidu pido `aigo leeväpaɫap`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se
piho piho pihho peoleo
pilo pilo pillo 1. pilu, pragu kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s Se 2. pilutikand mõ̭nõl oĺl tett rõ̭nna ette ka vi̬i̬l pilo Se 3. pulkadega põimitud pits, niplis(pits) kes vanast pillo ośt, kõ̭iḱ puha umak`koeduʔ Se Kos; pilonõglaga [ma] koi piloʔ `vaɫgõst niidist, koi säńgülina piloʔ, koi tiraniga piloʔ, koi pühäserät́i piloʔ Se Kos
pino pino pinno (püstlattidest) suveköök
pio pio piod ~ peo peo peod 1. pihk, peo eśs [ma] hoiõ koṕikut nigu `hämmest lät́s pioh Se Kos; munõvoori oĺl määne kolm neli kerd, piost saa õivvitäʔ `langa Se; lavva pääle võtõti tu̬u̬ [vatsa] kohetuss, latsutõdi arʔ tiĺlokõsõss, `ohkokõsõss, ni pio pat́ukõsõss latsutõdi arʔ Se; niisama määnest rät́ikeist vai midä [ma] totsahhudi pio `vaihhõl Se Kos; `võtkõ noh, roobahhutkõ `peiu Se; tu̬u̬l kat́s kuɫdsõrmust peo pääl Se Kos; paṕp ańd pujalõ munakõsõ `peio, üteĺ: ku nakass munakõnõ peoh heĺotamma, siss `käänke ärs`saardõ Se Kos 2. linapeo
piso piso pisso 1. raas 2. tilk, piisk; helves, kübe 3. (tule)säde 4. natuke, pisut
siiĺo: a esä meid laivaga tõi, mi `läämi [mere] `vi̬i̬rde, siss laulami et siiĺo viiĺo, lasõllaiv, `toukap`purju (rhvl) Se Pod
tigo1 tio tiko 1. häbi, häbistus; teotus, laim tu̬u̬d tiko kültteku õiʔ Se Kos 2. kirumissõna
tigo2 tio tiko tigu
`uibo `uibo `uibot õunapuu `vaenõlat́s koŕaśs ubina `uibo ala `uńkohe Se; latsõ`riśtmise vesi õ̭ks valõta õs hoobiss `maalõ, tu̬u̬ visati kohe `uibohe vai `vasta päävänõsõngut tarõ `kelpä `korgõhe Se Kos; jäneseʔ tegeväk`kuŕja kaʔ, `uibiid `ku̬u̬ŕvaʔ Se; `sääntsessuurõt`tat́ja leheʔ oĺliʔ `ümbre `uibiidõ Se S
vilo vilo villo vilu, jahe ja päikesevarjuline koht `päivä tüḱevä paadi aɫa `viɫɫo [vähid] Se V

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur