Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

agu aga kui agu suta aiʔ [teha], sõ̭ss `hiität magama Se

hammass `hamba hammast hammas kardohka murraśs poolõss, pańd `haḿbihe (sõi ära) Se Kos; mat‿tahasih‿`hamba päälem‿midä `hiitäʔ (tahaksin süüa) Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; vanast `tsukrõ raas leeväga purõtõdi arʔ ja `ańti lat́silõ, purõtama pidi jah, latsõl olõ õs `hambiid Se; siibaldal‿`lindass, `hambildap‿purõ? - püss Se Kos

`hiitmä `hiitäʔ hiit hiit́ hiidä 1. viskama, loopima; lööma kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle Se Kos; mat‿tahasih‿`hamba päälem‿midä `hiitäʔ (tahaksin süüa) Se Kos; `kõ̭iki palanu pääle ka `ańti. hiideti muni rahamark kaʔ Se Kos; hobõsõ rüńni hiideti lehmile ette Se; hiidetäss üle matusõ noid `kińdit, poisalõ andasõk‿`kindaʔ käe`valgõst Se; hopõń hiit́`auto ala Se; mõ̭ni mõista as kutaʔ vü̬ü̬ `kiŕjä, `koŕjaki es `kiŕjä, hiit́ nii sama langa Se| Vrd `heitmä 2. sööki tõstma, ammutama; kallama no lät́s siss `kiisla `ki̬i̬mä, hiideti `kiisla `liuda Se Kos 3. käega lööma; ristimärki tegema; trääsa näitama mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se; hiidäh‿hiilkat, kiä mu `mõŕ sat põlg Se 4. sõlme või aasa tegema ku [sa] arʔ eśsüdeʔ, siss ti̬i̬ vü̬ü̬ `päitest riśt, `süĺgä sinnäs‿`sisse ja hiidä `sõĺmgiʔ Se Kos; `tüt́rik vü̬ü̬ `päitest teḱk riśti, hiit́ sõlmõ ja vanast sitast `päśsi vaɫɫalõ Se Kos 5. pikali heitma ku [sa] ärn‿närvehhüdeʔ, siss saa aik‿kohegi minnäʔ, siss taht piḱkä `hiitäʔ Se 6. karva vahetama

`hiitämä hiidädäʔ `hiitäss hiidäśs heitma, mingisse asendisse agu suta aiʔ [teha], sõ̭ss `hiität magama Se; varahhappa hiideti õdagult magama Se Kos; a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma (nahahaigusest) Se Pop| Vrd `heitämä

hiitümä `hiitüdäʔ hiidüss `hiitü ehmatama, ehmuma, heituma `tüt́rik oĺl ärh‿`hiitünü Se Kos| Vrd `heitüm(m)ä

`johtuma `johtudaʔ johuss `johtu juhtuma, sattuma `johtu tu̬u̬d, et `paĺli `elläigis‿`sisse Se; johu õs mul Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; `johtu sõ̭ss külänaańõ `tarrõ Se

nägo näo näko ~ ńago ńao ńako 1. nägu ku [rase] näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; nii paĺlo oĺl `moośkõ, [ma] mahadi ja kaid́si ńao i̬i̬st Se Kos 2. välimus, väljanägemine

närvehhümmä närvehhüdäʔ närvehhüss närvehtü 1. närbuma 2. väsima, jõuetuks muutuma ku [sa] ärn‿närvehhüdeʔ, siss saa aik‿kohegi minnäʔ, siss taht piḱkä `hiitäʔ Se

paik1 paiga `paika 1. koht, paik häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se; suurõv‿vü̬ü̬ʔ oĺliv‿viietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, `pańti kohegi peenembähe `paika minnäʔ Se 2. singulari sisekohakäändeis: (ettenähtud, oma) kohal, kohale, kohalt ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu, a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma Se Pop

piḱkä 1. sirgelt, sirgu 2. pikali munõ `viśksivap‿piḱkä `maalõ, et ei jovva joostaʔ Se V; lätt süä nõrgast, siss [sa] heidäp‿ piḱkä `maalõ Se; ku [sa] ärn‿närvehhüdeʔ, siss saa aik‿kohegi minnäʔ, siss taht piḱkä `hiitäʔ Se

pleḱk1 pleḱi pleḱki laik ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa

rassõ/`jaɫga rase tu̬u̬ naańe oĺl rassõ`jaɫga ja `rehke tu̬u̬ huśsi arʔ ja latsõkõsõl om suuŕ viga man Se Sa; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa

`saama saiaʔ saa sai ~ `saiõ 1. endale või enda kasutusse saama, kätte saama saanum‿ mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; võik‿ku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se 2. tunda või kogeda tulema; teatavaks saama 3. mingisuguseks muutuma, kujunema; uut seisundit omandama mass, ku [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilo sai `muagaʔ Se; paaba `aŕstsõ nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos 4. sündima, ilmale saama sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ nu̬u̬p‿põrsaʔ Se Kov 5. tekkima, sugenema; hakkama mul sai `väiga imeh Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ ja sai paŕõmb Se Kov; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri Se 6. pääsema; sattuma, juhtuma, (kuhugi) jõudma tuĺl jo timä säält `põrgost, sai ti̬i̬ pääle Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; sas‿saik‿kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa Se Kos 7. võimeline olema, võima, suutma; võimalik olema, võimalust omama timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se Kos 8. väljendab koos tud-partitsiibiga (translatiivis) tegevuse lõpetatust lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss Se Kos 9. väljendab tulevikku ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos

soe/täht́ sünnimärk soetähe ommas‿`sääntsem‿mustaʔ, ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa

surm surma `surma surm olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma Se; a mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se; ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu, a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma (piina) Se Pop; ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast (surnuks) Se; [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop; imä sai `surma liivakoh Se

`sutma suttaʔ sutt suttõ suta suutma, jaksama mak‿ka olõ jo vana, suta aiʔ Se; ku sa no sutadõ, sõ̭ss lototat `Maaŕaga, agu suta aiʔ, sõ̭ss `hiität magama Se; ma rabajaga vöid külʔ mõista kutaʔ ja mõista vitäk‿kah, a `tańdsi suta aiʔ Se; `ü̬ü̬se [ma] suta aik‿`kävvük‿kullõldõh Se Kos

`süĺgämä sülädäʔ `süĺgäss süläśs sülgama, sülitama `tüt́rik vü̬ü̬ `päitest teḱk riśti, süläśs vi̬i̬l `päitehe, hiit´ sõlmõ ja vanast sitast `päśsi vaɫɫalõ Se Kos; ku [sa] arʔ eśsüdeʔ, siss ti̬i̬ vü̬ü̬ `päitest riśt, `süĺgä sinnäs‿`sisse ja hiidä `sõĺmgiʔ, siss saat jälʔ ti̬i̬ `pääle tagasi Se Kos; poiśs lät́s tarõst `vällä, sõ̭ss takast kolm `vu̬u̬ri vi̬i̬l süläss Se

valu1 valu vallu valu, valutunne ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu, a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma Se Pop; mam‿ midägi eit‿ti̬i̬, ku valu pääle tulõ, siss istut arʔ kipõń`aigu Se| Vrd halu

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur