Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

herneh ~ herneʔ `herne herneht 1. hernes `valgit `heŕnit oĺl ni oĺl härmä`persit, `sääntsekkiriväʔ Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utat maad Se Sa 2. hrl pl rõuged; rõugevill üt´s lat´s `ku̬u̬li `hernehe Se 3. hrl pl tangtõbi; tang, finn
joud jovvu `joudu 1. (füüsiline) tugevus, jõud `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [hobusega] saa õi jovvugattetäʔ, vaja märgugattetäʔ Se Kos 2. majanduslik seisukord 3. mõjuvõim
kińniʔ 1. suletud seisundis või seisundisse ku mat`tundsõ timä arʔ, kumbõ arʔ, siss köüdeti täl siĺmäkkińniʔ [pimesikumängus] Se Kos; `tahtu us kińnij`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et arkkakudõs`saapaʔ Se 2. pealt (täiesti) kaetuks 3. karistusena vangi, pärast tunde kaenno viimäte vi̬i̬l [sa] läät kińniʔ, et kaŕ- ust peśsiʔ Se Kos 4. (kuhugi) kinnitatud, kokku seotud, ühendatud hobõsõ oĺlik`kõrvusi, `pańti ohilõ̭iagakkińniʔ Se 5. haarates külge, haardesse; haardes, küljes 6. füsioloogilistest protsessidest: takistatud, pidurdunud 7. muud `merde jäi kińnit tu̬u̬ (takerdus too) laiv Se
kuu kuu kuud 1. taevakeha: kuu; kuu faas keväjä püäʔ noorõ `kuugaʔ [lambaid] Se Kos 2. kalendrikuu mi̬i̬kkaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimissääl kuu `aigu Se; kasvatagõsseo põrss arkkatõ kuu vana Se Kos; noh, kuuś kuud, säidse kuud, sõ̭ss nakass [emis kulti] `ot́sma Se Kos
kõva kõva kõvva 1. koostiselt tihe, tahke vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt Se; meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ Se Kos 2. jäik, paindumatu 3. vastupidav; tugev, korras kual pää oĺl kõvõp, tu̬u̬ kańd `savvu Se; kadajaviisoʔ ommakkõvaʔ, kõvõmbakku paiudsõʔ Se P; kańõbi kablaʔ oĺlikkõvaʔ Se; kaśs om kõva (visa) tappaʔ Se 4. kange, tugevatoimeline hüä kõva viina teḱk ku piiretüse Se; [ma] lasi ussõʔ `aknakkõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvakkülmäʔ, siss `küĺmit toroʔ arʔ Se Kos 5. terve, mitte katkine 6. füüsiliselt tugev, tubli 7. vali
nu̬u̬ŕ noorõ nu̬u̬rt 1. (ea poolest) noor; nooreealine meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema Se; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naisterahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadassukkaʔ elämä? Se Kos; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; `vanna varikohe kõ̭iḱ lääväʔ, a `nu̬u̬rdõ varikohe tagasi lää äik`kiäkiʔ Se Kos 2. noor inimene tuĺl nooril tülü Se; noorõʔ ajavakkud́rakõsõppähä, `väŕmväkküüdsekeseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos; [ma] võia arppuu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp`puhkasõʔ Se Kos; `hindälgi no vaia häbendelläʔ `nu̬u̬ri Se Kos; sikkust oĺl paĺl o, noorilõ oĺl `pilkust kah Se Kos; noorõʔ nu̬u̬ jo tiiäkii `paastuʔ Se Kos 3. uus, värske, vasttekkinud; sag kuu kasvavast faasist keväjä püäʔ noorõ `kuugaʔ [lambaid] Se Kos
pidämä2 pitäʔ pidä pidi piä 1. kusagil mingis olukorras hoidma või olla laskma, mitte vabaks laskma sugimise pińk oĺl ja ku olõ õs `pińki, sõ̭ss `peeti kińniʔ, üt́s pidi kińniʔ ja tõõnõ sugi Se; mat`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop 2. säilitama, alal hoidma rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se; mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se 3. kestvamalt enda kasutuses või käsutuses hoidma a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ (abielluda) Se Kos 4. mingit tegevust või toimingut läbi viima t́sassona man `peeti siss tu̬u̬d `paɫɫust Se Kos; a no `peetä eip`paastu, tetä eis`sü̬ü̬kegi `sääńtsit Se 5. hooldama, hoolitsema 6. osutab kestvamat füüsilist või psüühilist seisundit tu̬u̬ piä es pahandustkiʔ (ei olnud pahanegi) Se; kuiss sa piät vihha, mi̬i̬p`präädi ka üteh, saa õs vihha pitäkiʔ Se Kos; timä mõist `naĺja pitäʔ Se 7. (millekski) arvama `eestläse piä äi hainalosit poganass, a meil `peetäss Se 8. kasutama, kandma (riideid, jalatseid) niid́siviiśoʔ oĺliʔ paiukoorõst, noid `peeti jo suvõl õ̭nnõ Se; mat`tahtsõ `tsu̬u̬gõ `väega pitäʔ Se; rüüd´, mis õgapäivi `peetäss Se 9. vastu pidama, kestma kundsalda sukk pidä kavvamba Se 10. kasvatama; viljelema meil esä pidi kotoh mäŕri ja `varsu kasvat́ Se Kos paṕp üteĺ: makka naka `põŕssit pidämä Se Kos
piĺt piĺdi `piĺti pilt, foto
rassõ1 rassõ ~ rasõva rasõhhõt ~ rasõvat 1. kaalult raske seto `rõiva ommav`väega rassõʔ Se; pańgi oĺlip`puitsõʔ, rassõ oĺlinnii, et es jovvavvett tuvvaʔ Se; Vaśso või eimmidägi `nõstar rasõvat Se 2. füüsiliselt raske, vaevanõudev Mõlah om `väegarrassõk`kaibaʔ [hauda] Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos
`tapma tappaʔ tapp taṕp tapa 1. tapma, surmama no om kat́s inemist, siss ka tapõtass suuŕ t́siga `maahha Se Kos; hopõń oĺl üte puu kõrval, saiś, oĺl jäänüt`tapmaldaʔ Se Kos; t́siassügüselt kõ̭õ̭ tapõtasõʔ Se Kos; siss [nad] võt́iva rehe parrõ, siss `naksiva timmä `mütmä, taṕiva arʔ siss Se; `tütre mul mi̬i̬śs taṕp ärʔ Se Tr; kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V; `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; tu̬u̬ avaĺd arʔ, et ilmaśalda [ma] taṕi sõ̭saramehe arʔ Se; kaśs om kõva (visa) tappaʔ, kaśsil eillää niipia hińg `vällä Se 2. füüsiliselt või vaimselt kurnama [ma] taṕi är hinnäst tu̬u̬ `tü̬ü̬gaʔ Se Pod
tego teo teko 1. tegevus; tegevuse tulemus, tegu 2. feodaalne töökohustus mõisale
tulõma tullaʔ tulõ tuĺl 1. kuhugi või kusagilt liikuma, lähemale tulema seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; mattast es `tuɫnukiʔ Se Kos; poiśs `küüsse mukkäest et kinga mittulõmi `kośjullõ Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se; hobõsõkõisi lehekese oĺlittuld saanuʔ, niäʔ iks oĺli kost läbi sõda lät́s `taplõma, sõ̭ss tuĺlimi T´siberist ärʔ Se La; lat́silõ [me] opassiʔ: artittulgu ui õdagu, õdagu vanahhaɫvas`sõitvaʔ Se Kos 2. nähtavale ilmuma; tekkima, sugenema kadinitsast tulõ tu̬u̬ `kündle sau Se; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet`taivahe tuĺliʔ Se Kos; tuĺl nooril tülü, määnegi sõ̭na asõ, jäl vaia üt́stõõsõlõ kukadaʔ Se; kut tulõvassaarõʔ, siss `käänke ärs`saardõ Se Kos 3. sadama päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 4. elusolendi füsioloogilistest protsessidest ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se 5. (ajaliselt) saabuma, pärale või kätte jõudma ku ḱago tulõ `vitsa, siss saa `viĺjä paĺlo, tulõ `urba, saa `ohtu paĺlo, a tulõ `lehte, saa `leinä paĺlo Se Kos; ku pühäbä hummog tuĺl, siss oĺl kõ̭igil `väegahhüä Se 6. kulgema 7. juhtuma, esinema puŕolt tuĺl kõ̭kkõ ette Se Sa; sõ̭navahet iks tuĺl, a [ma] lasi tu̬u̬ sõ̭na läbi `kõrvu Se 8. vaja olema, pidama tulõ iks eśs umaʔ hanikkasvataʔ Se
vaiv vaiva `vaiva 1. pingutust nõudev tegevus, töö ma näi `vaiva taad viläkeist `kokko`nõstõh Se 2. häda, kannatusi valmistav füüsiline või hingeline tunne sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur