Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
hain/alosõ/tõbi närvihaigus lapsel (kui ema kohkus, nähes ussi raseduse ajal) ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommas‿sõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ, oĺl hainalosõ tõbi `kaonuʔ Se
imä imä immä 1. lapse ema; emaloom viiś last imäle mahass arʔ `üśkä, a viiele latsõlõ immä maha aiʔ `üśkä Se; uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos| Vrd ime 2. kõnetlussõna: ema; vanaema; vanem naine 3. särgi pihaosa `hammõ imä ni `hammõ `käüse oĺlil‿linadsõʔ Se Kos; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se
imä- emane, ema(s)-
`kaitsma `kaitsaʔ kaits kait́s kaidsa 1. hoidma, karjatama [ema] kait́s `kaŕja ja sa oĺlik‿kot́iga säläh imäl Se 2. eemale tõrjuma ku latsõs‿saik‿kańõbi kohho `maitsaʔ, tu̬u̬d jovva as mant ark‿`kaitsaʔ Se; nii paĺlo oĺl `moośkõ, [ma] mahadi ja kaid́si ńao i̬i̬st Se Kos
`käńgmä `käńgiʔ käńg `käńge käńgi jalatseid (ka sukki, sokke) jalga panema, kängitsema `ihna es `jaɫgu kińnik‿`käńgiʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; siss [hommikul ema] `käńge jaɫaki latsõl ark‿kińniʔ, siss ai latsõ üless Se Kos
maama maama maamat kõnetlussõna: ema mak‿`küüsse: maama, midäss tätä tege kiŕbidsägaʔ Se Kos; ma lät́si kodo, kõ̭nõli imäle et maama, meil tätä nii teḱk Se Kos; maama iks hoit hüv́vi `lehmi, latsutass Laigassit Se; maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; maamal ommar‿riitmu̬u̬r‿riibuduʔ Se; minno iks kosõ vana t́sura, lät́si esä `antulõ, maama viina `ju̬u̬dulõ Se
peräh 1. (ruumiliselt) järel, taga; külge kinnitatud sülemät vaia `väega peräh kaiaʔ Se Sa; noh, hüäʔ hannaʔ oĺli jo keśvil peräh, `sääntseʔ Se; oĺl nõgõ̭ĺ lehmä hanna seeh ja nõglat́ski oĺl peräh Se 2. kõrval [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V 3. pärast, hiljem peräh immä (pärast ema surma) oĺlis‿sajaʔ Se
siu/tõbi lapse närvihaigus (põhjustatud raseda ema kohkumisest ussi nähes) siutõbõga lasõ õim‿`maadaʔ Se
sivvu/hädä lapse närvihaigus (põhjustatud raseda ema kohkumisest ussi nähes) sivvuhädä om ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless, ülest kaess ja ki̬i̬lt aja `vällä, jah, nigu huśs Se
tädi tädi tät́i ema õde, tädi tädi lät́s `Permihe maa üle Se Kos
uno uno unno ema vend, onu
Täienda sõnaraamatut
