?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 420 artiklit
abarabakõnõ komp dem < apaŕ1
aganakõsõʔ pl dem < akań1 lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntses‿ `sääntsep‿ peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ Se
`aknakõnõ dem < akań2 kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos
anomakõnõ dem < annom kraśsina anomakõnõ keśk tarrõ `paĺli Se Kos
elokõnõ dem < elo jummaĺ hoiaʔ mu elokõist Se
eläjäkene dem < elläi| (kari)loom
elämisekene dem < elämine| eluase; majapidamine
haigukõnõ dem < haik ooda, ooda unõkõnõ, anna `aiga haigukõnõ (rhvl) Se Kos
halukõnõ dem < halu kõtu halukõnõ tuĺl ni imä lät́s puhma `taadõ Se Kos
halvõmbakõnõ komp dem < halv lina`si̬i̬mne aganakõsõ ja `määntse `sääntse peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ, nu̬u̬ kõ̭gõ halvõmbakõsõ jahvõti `t́siolõ Se S
`hammõkõnõ dem < hamõh mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõl‿linadsõ ṕuksikõsõ jalah, linanõ `hammõkõnõ säläh Se
haŕasõkõnõ dem < haŕaśs imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse, kivi sõmõrakõisi (harja valmistamisest) Se Kov
harokõnõ dem < haro `väikesev‿ viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ Se
haŕokõnõ1 dem < haŕo haŕokõsõ veeväm‿munnõ jat‿t́sipak‿kanakõsõ sööväk‿ka arʔ Se Sa; haŕokõnõ ta sü̬ü̬ üiʔ, ta nutsutass vere arʔ ja [kana] `vaĺmist Se Kov
heigotsõpakõnõ komp dem < heigo
`hiusõkõnõ dem < hiuss imäpuu `hiusõkõnõ (sünnijuuksed) `pöeti ärʔ ; `hiusõkõsõ jo hiiŕoʔ ommaʔ Se
hobõsõkõnõ dem < hopõń hobõsõkõnõ loodiga tappu `mõtsa Se Kos; hobõsõkõisi lehekese oĺlit‿tuld `saanuʔ Se Kos
huulõkõnõ dem < huuĺ noorõʔ ajavak‿kud́rakõsõp‿pähä, `väŕmväk‿küüdse keseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos
`hu̬u̬nõkõnõ dem < hoonõh [pärast sõda] kiä ańd kelle `määntse `hu̬u̬nõkõsõ, teḱk tu̬u̬st edimäld tarõkõsõ Se Kos
hõhvakõnõ dem < hõhv olõki ei mul lehmäkeist, hõhvakõnõ om Se Sa
hõ̭ngukõnõ dem < hõ̭ng| õhk pangõ käŕbigus‿`salvõ, sõ̭ss leeväle (viljale) and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se
hädäkene dem < hädä oh hädäkene, [ma] arh‿harisi suidsutamisegaʔ Se Kos
hällükene dem < häll| kätki latsõ hällükenegi oĺl `ku̬u̬rma perä `küĺge köüdet Se
härmäkene dem < härm| pits verrev põllõkõnõ oĺl i̬i̬h ja põllõl härmäkenegi all Se Kos
ilodubakõnõ komp dem < ilodu
ilosakõnõ dem < illośs tu̬u̬ sääne ilosakõnõ oĺl Se; kopõ̭l `võeti viiso seest, nii `jäigi ilosakõnõ Se Kos; `puitsõp‿`preeśkeseʔ oĺliʔ, sinnäp‿pit́sitedi `sisse võid, siss `saiõ ilosakõsõʔ, naglalitset‿tüḱüʔ Se Kos
imäkene dem < imä noh imäkene, panõ `tütre [haua] pähütsehe taa liĺl Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se; imäkene, ma olõ kuk‿katõ tulõ `vaihhõl Se
inemisekene dem < inemine keväjä pańd huśs ärʔ, ni inemisekene kõ̭iḱ suvi `põśsi Se
`iäkene dem < iǵä tiid kup‿piḱk seo `iäkene vi̬i̬l om elläʔ Se Kos
`iärmekene dem < `iärmess 1. õieleheke pipõŕ `häitsess, `häitsess, ni satasõ `iärmekeseʔ arʔ, ni `kõtru olõki eiʔ Se 2. iduke noid ma murra as `maahha kardoka `iärmekeisi, siss koorõ istudi `maahha Se
jaahebakõnõ komp dem < jaah´ ku hüä oĺl `põimaʔ, ku oĺl jaahebakõnõ, ku oĺlir‿`rõivah‿hämmeʔ Se Kos
jalakõnõ dem < jalg| kehaosa: jalg mõ̭nõl oĺl ka vanast jalakõnõ `haigõ Se Kos; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jaɫakõsõ anna ai imp lupa Se Kos; ma päśti tätäl jalakõsõʔ `maalõ, pańni käńgidsekesek‿kuioma Se; tätä tuĺl läbi iu, hämmäśs jalakõsõʔ arʔ Se
jala/`rät́kene dem < jalarät́t esäl räbigu `rõivatsõj‿jala`rät́kese all, `paklatsõj‿ jala`rät́kesep‿ pääl Se Kos
`jauhkõnõ dem < jauh| peensuhkur `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati leevä kiku `vaihhõlõ Se Kos
jumalakõnõ dem < jummaĺ| oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se; `vü̬ü̬keistki mõista aik‿kutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos
jumala/sõ̭nakõnõ dem < jumalasõ̭na [nad] `veiet‿tahar‿riśtteie mano, ti̬i̬ pääle, [kõndimisvõimetu] latsõ pańni `maahha ja siss sääl võt́iva langa, et mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõ kińniʔ, loiva jumalasõ̭nakõist Se Va
kaarnidsakõnõ dem < kaarnits kalamehek‿käveʔ, neil oĺl sääne ravvanõ kaarnidsakõnõ Se Sa
kablakõnõ dem < kabõ̭ĺ imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ (harja valmistamisest) Se Kov
kadõ̭rna/päiv kadripäev: 25. november (v.k.j. 12. detsember)| Vrd `katri/päiv
kalakõnõ dem < kala ma paaśti, sei kaɫakõisi, tińtkõisi Se
kaḿmidsõkõnõ dem < kaḿmits kaḿmidsõkõnõ `hämmüss ärʔ ni `kat́skiʔ Se
kanakõnõ dem < kana haŕokõsõ veeväm‿munnõ jat‿t́sipak‿ kanakõsõ sööväk‿ka arʔ Se Sa
kandsukõnõ dem < kands1| konts
kannukõnõ dem < kand| känd
kapudakõnõ dem < kaput leśo pääl [ma] `istõ, vahel `kindakõist kapudakõist ka kudi Se Kos
kaŕbikõnõ dem < kaŕp t́sassonah iks oĺl `kündlekaŕbikõnõ Se Kos
kardokakõnõ ~ kardogakõnõ dem < kardok
kaŕusõkõnõ dem < kaŕuss ma oĺli nigu mõ̭ni kaŕusõkõnõ sääl [pruutneitsite] `vaihhõl, mugu kumardi Se Pe
kaśtikõnõ dem < kaśt [me] pańnik‿kaśtikõsõ tävve, siss anna õs loppudaʔ es helähhütäʔ Se
`kat́ri/päiv kadripäev: 25. november (v. k. j. 8. detsember)| Vrd kadõ̭rna/päiv
keelekene dem < ki̬i̬ĺ kõne(võime)
keṕikene dem < keṕp kest merd keṕikene? - kõtu naba Se
kikkakõnõ dem < kikass kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos
kilokõnõ dem < kilo pühi aoss `tu̬u̬di kilokõist kolʔ neĺli nisu `püüdlit Se
`kindakõnõ dem < kinnass leśo pääl [ma] `istõ, vahel `kindakõist kapudakõist ka kudi Se Kos
kinäkene dem < kinä| imelik, kohtlane
kirbukõnõ dem < kirp `määntsekese nä oĺlik‿ku kirbukõsõʔ Se
kiri kirä `kiŕjä 1. kiri; kirjutatud tekst oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä (oleksin kirjaoskaja), `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se; timä `õkvak‿kuk‿kiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬ʔ sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se 2. dokument, ametlik paber kiä ośt hobõst, tu̬u̬ ośt iks `säädüselikult ja `kiŕjugaʔ Se 3. muster, ornament kapuda oĺlip‿põĺviniʔ ja kiräʔ otsah Vas; `kiŕjugak‿kapuda oĺlip‿poisal kah Se Ts; mõ̭ni mõista as kutaʔ vü̬ü̬ `kiŕjä, `koŕjaki es `kiŕjä, hiit́ nii sama langa Se; otsani vanast kutsuti `oṕlanõ kiri, siss tu̬u̬ `koeti linast Se; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma, määnest `kiŕjä sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; viie kablaga härmävidäja kiri Se Kos
kirstukõnõ dem < kirst| puusärk kat́s kolk‿külämi̬i̬st `koŕssi eśs raha kokko, teik‿kirstukõsõ Se Kos
kiräkene dem < kiri| 1. kiri 2. muster
kivikene dem < kivi viiś kivikeist võõdõti Se Kos; nu̬u̬ oĺliʔ `sääntsek‿kivikesek‿ku kanamuna sora, ni suurõkõsõʔ Se Kos
klaasikõnõ dem < klaaś| joogiklaas ku vanajuudaśs `perrä jo kogunist tuĺl, sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri, ku timä es saa takah tullaʔ Se
kohv́ikõnõ dem < kohv́ vaia hiĺlokõidsi `ḱavvuʔ, imäl üless tullaʔ, `tsäikene hummogult, kohv́ikõnõgik‿`ki̬i̬tä ärʔ Se Kos
koolukõnõ dem < ku̬u̬l koolukõnõ, koolukõnõ, milless sa võta as Lauri last jap‿Proośka `poiga Se Kos
koorõkõnõ dem < ku̬u̬ŕ| (puu)koor lakad́sik‿kaḱi [ma] ruttu arʔ, paiukoorõst vai lõhmusõkoorõkõsõst lakad́siʔ Se
kopakõnõ dem < kopp2 esä pańd õgalõ eläjäle `kaaru uma kopakõsõga ette Se
kopõ̭lakõnõ dem < kopõ̭l lat́sil oĺliv‿`väikuk‿kopõ̭lakõsõʔ Se Kos
kot́ikõnõ dem < kot́t ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos
kraamikõnõ dem < kraaḿ külämi̬i̬śs tõi rattaʔ ja paĺlo kraamikõist oĺl rat́tih, tõi kodo Se
kullakõnõ dem < kuld uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ (rhvl) Se Kos
kunnakõnõ dem < kunn kunnalägä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas‿`sääntsem‿mustakõsõʔ, säält saavak‿kunnakõsõʔ Se
`kuukõnõ dem < kubu nu̬u̬k‿`kuukõsõ oĺlih‿hüä katust kattaʔ Se; oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ Se Kos
`ku̬u̬rmakõnõ dem < `ku̬u̬rma mi̬i̬j‿jõvva as inäp kavvõndahe minnäʔ, `ku̬u̬rmakõnõ suuŕ Se Kos
`ku̬u̬t́slikõnõ dem < `ku̬u̬t́sli tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, `ku̬u̬t́slikõnõ u̬u̬t Se Kos
kõhnakõnõ dem < kõhn| vilets, väeti
kõrrakõnõ dem < kõrd1| veidi, natuke
kõtu/halukõnõ dem < kõtuhalu kõtu halukõnõ tuĺl ni imä lät́s puhma `taadõ Se Kos
kõvõmbakõnõ komp dem < kõva
kõvõrakõnõ dem < kõvvõŕ kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõ̭ĺ oĺl Se
`käekene dem < käsi `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka Se Kos
käńgidsekeseʔ pl dem < käńgine ma päśti tätäl jalakõsõʔ `maalõ, pańni käńgidsekesek‿kuioma Se
`käüsekene dem < käüss ma ośti `meetrikese rõivast, tei `vaɫgõst linige `rõivast `käüsekeseʔ Se Kos
küläkene dem < külä noh, [ma] tulõ kodo, küläkene arp‿palanuʔ Se Kos
küüdsekene dem < küüd́s noorõʔ ajavak‿kud́rakõsõp‿pähä, `väŕmväk‿küüdsekeseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos
laastokakõnõ dem < laastok `hammõ `käüsse all ommal‿laastokakõsõʔ Se
`laatkakõnõ dem < `laatka vanast olõ õs `pannõ, kutsuti `laatkakõsõʔ Se
lakad́sikõsõʔ pl dem < lakad́siʔ mul kadonu vanaimä `eĺli, tu̬u̬ `mõistsõ lakad́sikõisi, `sääńtsit `viisa kutaʔ Se; koh oĺliv‿vesidse niidüʔ, [ma] pańni lakad́si `jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk lakad́sikõisist `vällä Se
`lambakõnõ dem < lammass tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, laudah `u̬u̬tva `lambakõsõʔ Se Kos; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi, et `lambakõsõk‿kasuma ja ut́õkõsõ `urbuma Se Kos
laḿbikõnõ dem < laḿp Nigula `puuśli ette o ĺl jäänül‿laḿbikõnõ palama Se
laṕikõnõ dem < laṕp| 1. riidetükk, paik siss võõdõti laṕikõnõ, siss tet́ti seebiga kokko Se 2. maatükk
lastukõnõ dem < last| luisk
latsõkõnõ dem < lat́s tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ʔ tetäʔ om Se Kos; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
latsõ/loomakõnõ dem < latsõlu̬u̬m muɫɫõgi näüdäśs, kui om lõigat kõtt ni võõdõti latsõloomakõnõ `vällä Se
lavadsõkõnõ dem < lavanõ lavadsõkõnõ kangass `koeti, katõ `nitsõgaʔ Se
lavvakõnõ dem < laud| saelaud munaloomka linaluist `höste tet́ti, `pańti lavvakõnõ ja linak‿`korgõmpa Se
leeväkene dem < leib prośsonat maidsõtass siss, ku söömäldä olõdõ, tu̬u̬ om `väikene leeväkene Se
lehekene dem < leht́| lakk hobõsõkõisi lehekese oĺlit‿tuld `saanuʔ, niäʔ iks oĺli kost läbi tuĺli `tulnuʔ Se Kos
lehmäkene dem < lehm olõki ei mul lehmäkeist, hõhvakõnõ om Se Sa; no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; lehmäkene sai raanat mõtsah Se Kos
lepäkene dem < lepp esä lõigaśs lepäkese `maalõ Se Kos
livvakõnõ dem < liud ja `pańti livvakõistõ `võidu kaʔ [vaestemajja viimiseks] Se Kos
lohokõnõ dem < lohk [me] võt́it‿tu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ siss livva lohokõsõp‿ puu `sisse, sai kup‿`põrssalõ rohekõnõ Se Kos
luhi/laiv õhulaev, dirižaabel vanast olõ õs lennukit ja luhi`laiva, sõ̭ss `üĺti pudaraʔ Se Kos; mis mi̬i̬m‿`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva, sõ̭ss lätt ḱau `taivah ka arʔ Se Kos; luhilaiva päält ańd kolm `pauku Se Ja
`luidsakõnõ dem < luits `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; tsaiu seeh lät́sik‿kruusap‿`pehmest, vi̬i̬ [ma] jõi päält ärʔ, siss ku taheʔ oĺliʔ, siss sokõ `luidsakõsõga arʔ Se; sõ̭ss tei lepä ossast `luidsakõisi Se Kos
länigukõnõ dem < länik [ma] `naksi `võidu höörütämmä ni länigukõnõ käeh, jäi `suikma Se; t́siĺlo länigukõsõʔ, noidõga `vi̬i̬di `kut́jat Se Kos
majakõnõ dem < maja Serga küläh oĺl t́sasson, sääne `väikene majakõnõ ja riśt sääl üleväh Se
maŕakõnõ dem < mari uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ Se Kos
`meetrikene dem < `meetri ma ośti `meetrikese rõivast, teiʔ `vaɫgõst linige `rõivast `käüsekeseʔ Se Kos
mulgukõnõ dem < mulk tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass, `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri ka tsäŕgitäss mulgukõsõ kõrrast täüś Se Kov
munakõnõ dem < muna paṕp ańd pujalõ munakõsõ `peio, üteĺ: ku nakass munakõnõ peoh heĺotamma, siss `käänke ärs‿`saardõ Se Kos; sõ̭saŕ anna as munakõist velele Se Kos
mustakõnõ dem < must 1. must täpike kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas‿`sääntsem‿mustakõsõʔ, säält saavak‿kunnakõsõʔ Se 2. väike must sipelgas kaśah koh mustakõisi pesä om Vas
mõtsakõnõ dem < mõts| mets mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõk‿kooba pääle suurõh‿hirreʔ Se Kos
`määntsekene dem < määne `määntsekese nä oĺlik‿ku kirbukõsõʔ Se
naaśekõnõ dem < naańe| (abielu)naine kulõ itse-naaśekõnõ, śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se
nahakõnõ dem < nahk aŕst võtt nahakõsõ `maalõ ja `umblõss kelse kińniʔ Se
`ńaokõnõ dem < ńago `ńaokõnõ `läüke ku serkaĺ Se
ńardsokõnõ dem < ńarts `rõivańardsokõnõ säläh iks ihokatõʔ om Se; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se
nikuĺ nigula nigulat 1. nigulapäev: 6. detsember nikuĺ om `ütsätõi·śs`kümnel `tetse·mbril (vana kalendri järgi) Se 2. pühak Nikolaus (Nikolai) Nigula `puuśli ette oĺl jäänül‿laḿbikõnõ paɫama Se
nulgakõnõ dem < nulk leib suul `pańti lavva pääle, lavvarät́t aɫa, neĺlopooli `pańti lavvarät́il nulgakõsõ pääle Se
nut́ikõnõ dem < nut́t| kondiotsake
nõrgakõnõ dem < nõrk `kuurniga kohetuss olõ õs ni sakõ ku leevä tahass, tu̬u̬ oĺl iks nõrgakõnõ Se; `pańti kohetuss pańni pääle, tu̬u̬ olõ õs sakõ, tu̬u̬ oĺl nõrgõmb, nõrgakõnõ, tu̬u̬ ju̬u̬śk `pańni pite laḱka Se
nööräkene dem < nü̬ü̬ŕ ku ma oĺli `tüt́rik, sõ̭ss oĺlik‿kõ̭õ̭ poolõs‿`saapa jalah nööräkeisigaʔ kerikohe minnäʔ Se
nüśsigukõnõ dem < nüśsik sääne puinõ nüśsigukõnõ Se Sa
`oinakõnõ dem < oinass mi̬i̬n‿`näeki is, ku susi tuĺl `pindre alotsit pite `lümpsälä `lümpsälä ni haaŕd tu̬u̬ `oinakõsõ tüŕri pite `säĺgä Se S
otsakõnõ dem < ots muntkõrra `kungut kah `maahha, ku pińgiotsakõsõ pääl istut Se
paabakõnõ dem < paaba| eit pujakõnõ `eĺli ja paabakõnõ Se Pod
`paakõnõ dem < pada kulagu `suuruʔ `paakõnõ Se V
pabojakõnõ dem < paboi maama üteĺ: not‿täl olõ õiʔ inäp piḱkä `lińket, taa om jo vana, täl om pabojakõnõ Se
pad́akõnõ dem < padi2 tu̬u̬ [linaseemne] sari oĺl sääne pad́akõnõ, olõ õs harv Se Kos
pakokõnõ dem < pakk ma võt́i pańni pakokõsõ pääle imä `vahtsõ rüv́vi ja rai otsa `maahha alt Se
palakõnõ dem < pala kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos; ma olõ vana inemise paɫakõnõ, kiä jo surmaga `võɫgnik Se Kr; esäl oĺl üt́s vana hobõsõpalakõnõ Se L; [ma] tuĺlip‿paɫakõsõ (veidi, pisut) maad arʔ, siss `seie Se
`paprõkõnõ dem < papõŕ `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati leevä kiku `vaihhõlõ ni `pańti `paprõkõsõ `sisse ni oĺl tu̬u̬ sü̬ü̬ḱ [paastu ajal] Se Kos
pehelüsekene dem < pehelüss [ma] võt́i `väikese latsõkõsõ, pańni teḱi `sisse, vei `nurmõ, pańni pehelüsekese ala, mis põimõdu oĺl Se
pehmekene dem < pehmeh| pehmevõitu
`peḱlikene dem < `peḱli mul ka määne `peḱlikene om, `minkas‿soḱkiʔ Se
`perrekene dem < pereh üt́s läśknaańe oĺl, täl lastõ `perrekene oĺl Se Kos
perä/`ri̬i̬kene dem < peräregi üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve Se; [ma] pańni mõsu perä`ri̬i̬kese pääle ja kisi süvä lumõga jäl `mäele Se
pidokõnõ dem < pido sõ̭ss oĺl küläh pidokõnõ, määne oĺl kulänikene Se
piibukõnõ dem < piip| tila nüśsigul oĺl piibukõnõ kah, kost kurnadaʔ, sääne piip kah Se Sa
piidakõnõ dem < piit `aknõpiidakõsõʔ, teil‿lavvakõsõʔ, kõ̭iḱ tahvidsiʔ Se Kos
pilokõnõ dem < pilo| pilu, pragu ussõ pilokõnõ oĺl jätet, tu̬u̬d `luhv́ti lät́s säält `vällä Se
pinikene ~ `pińkene dem < pini paabakõsõl oĺl pinikene kotoh ja pinikene nakaśs `haukma Se Pod; `pińkesel jalaʔ arp‿pessedüʔ, `pińkene art‿tapõt, mis sa imp hoiat Se Pod
`piokõnõ dem < pio| pihk, peo
pirrukõnõ dem < pird| peerg oĺlip‿ pirrukõsõl‿lahudup‿peeńokõsõst `väegaʔ Se; kuivap‿pirrukõsõʔ tuɫd läüdädäʔ ummah‿hüäʔ Se
`poiskõnõ dem < poiśs| poisike, nooruk `poiskõnõ vihasi ärʔ ni lät́s aida aɫa Se Kos; `poiskõnõ üteĺ: meid om ka esä rihmagap‿`pesnüʔ, meil joht olõ õi nik‿kavva sinidse joonõʔ Se Kos; ku̬u̬l olõ õip‿`poiskõsõss, et ku̬u̬l võtt kiä saa kätte õ̭nnõ Se Kos
pudsukõnõ dem < pudsu2 tu̬u̬l vanaimä `käüsel oĺl pudsukõnõ otsah Se Kos
`puhtakõnõ dem < puhass [rasva] tsagimakõnõ hoiõti `puhtakõnõ Se
pujakõnõ dem < poig pujakõnõ `eĺli ja paabakõnõ Se Pod
ṕuksikõsõʔ pl dem < ṕuksiʔ muʔ mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõl‿linadsõ ṕuksikõsõʔ jalah Se; ai timä (meheisa) `jaɫga üteʔ `vaɫgõ ṕuksikõsõʔ, linadsõk‿kaadsa Se Kos
pulgakõnõ dem < pulk| 1. väike pulk a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra, puɫgakõnõ `pańti `vaihhõlõ Se Kos 2. niplispitsi kudumispulk pudsu `koeti pulgakõistõ pääl Se; all oĺl verrev pudsu umat‿tettüp‿pudsuk‿`koeti `alla, putsu `koeti puɫgakõisigaʔ Se
puĺlikõnõ dem < puĺl puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L
purukõnõ dem < puru õdagu päält päävä minengu imä pańd tu̬u̬ purukõsõ sinnäʔ riśtteie pääle Se Kos
puudakõnõ dem < puut annamis‿sullõ munõ puudakõsõ `leibä kah Se Kos
`puukõnõ dem < puu1 präälka oĺl üt́s puu oĺl, all oĺl sääne `puukõnõ, laud pääl Se
põllukõnõ dem < põld mi̬i̬śs mod́etass, tulõ õi ülest, ti̬i̬ ei uma põllukõist arʔ Se; ku põlla oĺl maa, siss oĺliv‿`väega lajalitsõp‿põllukõsõʔ Se Kos
põllõkõnõ dem < põĺl verrev põllõkõnõ oĺl i̬i̬h ja põllõl härmäkenegi all Se Kos
`pääkene dem < pää| 1. kehaosa: pea tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ Se 2. taime osa tsõõ, tsõõ urbõkõist, pääväliĺli `pääkeist (lapse hüpitamislaul) Se
pääväkene dem < päiv| 1. päev mul pääväkene valluss sai, ku ma teid `näie Se 2. päike pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ Se Kos; hummogult [ma] ai kaŕa `mõtsa, õdagult kodo `aeti, oĺl pääväkene jo jumalih Se
pöörändüsekene dem < pöörändüss võid võiõti leeväle pääle, pöörändüsekeseʔ kokko ja mähästi `kapstalehe `sisse ja kot́ti Se Kos
pühäsekene dem < pühäne naav‿`väikop‿pühäsekese oĺlis‿Sibiräh üteh Se
pütükene dem < pütt laṕigup‿ pütükeseʔ oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs‿`sisse, tollõga `tu̬u̬di `viina Se
raanakõnõ dem < raan a ärs‿süttü tu̬u̬ nõ̭na, raanakõnõ om inne nätäʔ Se; ku tiiä äiʔ, sõ̭ss tunnõki õiʔ, raanakõnõ om inne nätäʔ Se Kos
raasakõnõ dem < raas| raasuke `pańti iks kuna määne liharaasakõnõ, leeväpala kuna `pańti [karja minnes kaasa] Se Kos; `kut́ja om kańnikõsõh, mesi, riisi`suurmaʔ, või, `krõ̭ngliraasakõsõs‿seeh Se
rahakõnõ dem < raha rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S
`rahvakõnõ dem < rahvass võih tu̬u̬d `rahvakõist, mia sääl oĺl Se Kos
raigakõnõ raigakõsõ raigakõist dem < raik vanast `haarti `präätäʔ ja vöid kutaʔ ja raigakõisi Se
rattakõnõ dem < ratass| jalgratas
rattakõsõʔ pl dem < rattaʔ| käru
`ri̬i̬kene dem < regi| (väike) kelk üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve, `istõ `riikõsõ pääle `puhkama ni sinnäj‿`jäiginaʔ Se
rohekõnõ dem < ruih| küna, mold tseetskakõnõ oĺl, rohekõnõ, koh `tsaeti peeńokõsõss `väegaʔ verevä `nakriʔ Se Kos; ku [ma] `keśvi suŕbi, siss oĺlis‿`sääntsen‿`net́sväʔ ku rohekõnõ Se
`ruublikõnõ dem < `ruubli kat́s sata `ruublikõist rahha ka majah Se Kos
`rõivakõnõ dem < rõivass| kangas või riideese `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se; ma tuĺli kodo, ośti sullõ sarahvańni `rõivakõsõ Se; timä [surnu] `rõivakõsõ palotõdi kõ̭iḱ arʔ Se Kos; `hammõ imä `rõivakõsõst ńardsukõnõ Se Kos
rät́ikene dem < rät́t ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; ma rät́ikese võta `päähhä Se Kos
sadulakõnõ dem < satoĺ hobõsõ iks oĺliʔ kost läbi tuĺliʔ `tulnuʔ, sadulakõsõs‿`savvunuʔ Se Kos
sańdikõnõ dem < sańt| kerjus
sannakõnõ dem < sann| saun ku `sanna `mińti, sõ̭ss üĺti: jummaĺ seḱkä sannakõnõ Se Kos
seenekene dem < si̬i̬ń [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; seenekeisi iks saa õik‿kuivadaʔ, poravikki inne [ma] `kuiv́ssi Se
siidikene dem < siid́ rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu, nüüd ommas‿siidikesep‿`pantu Se
sorokõnõ dem < soro tu̬u̬ mullõ sorokõnõ `liikvat Se
suidsu/tarõkõnõ dem < suidsutarõ suidsutarõkõsõh mu imäkene `ku̬u̬li Se
suurõbakõnõ ~ suurõmbakõnõ komp dem < suuŕ paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ, telle olgup‿põrss suurõbakõnõ Se Kos; suurõbakõsõʔ latsõ oĺli maa põrmadu pääl Se
suurõkõnõ dem < suuŕ nu̬u̬ oĺliʔ `sääntsek‿kivikesek‿ku kanamuna sora, ni suurõkõsõʔ Se Kos
sõmõrakõnõ dem < sõmmõŕ imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja köüt́ ilostõ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse, kivi sõmõrakõisi (harja valmistamisest) Se Kov
sõ̭nakõnõ dem < sõ̭na ei olõk‿kinga sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se
sõrmusõkõnõ dem < sõrmuss [noorikul] pidi olõma sõrmusõʔ, lat́silõ `andaʔ, tinadsõ sõrmusõkõsõʔ Se S; sõ̭ss sõrmusõkõsõ `sõrmõ lat́silõ Se S
sõrmõkõnõ dem < sõŕm ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss tõmmati iks tu̬u̬ pind kui `vällä, a tu̬u̬ sõrmõkõnõ nakaśs `väega `haltamma Se
`sääntsekene dem < sääne oĺlip‿pirrukõsõl‿lahudup‿peeńokõsõst `väegaʔ, `sääntsekesest Se
söögikene dem < sü̬ü̬ḱ söögikene oĺl mul iks `paprõga `karmanigah Se Kos
tahehhembakõnõ komp dem < tahe ku sü̬ü̬ḱ om tahehhembakõnõ, om süä `kimmämp Se Kos
tahhembakõnõ komp dem < tahhe
`taivakõnõ dem < taivass| imestus-, kohkumishüüatus: taevake mõistõta eit‿tetäkiʔ, `vü̬ü̬keistki mõista aik‿kutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos
tallakõnõ dem < tall| jalalaba kattev sääreta sokk tallakõisi iks `koeti, `ĺuhkukõsõʔ Se Sa; kapuda oĺlip‿piḱäʔ, taɫɫakõsõl‿`ĺuhkukõsõʔ, kõ̭iḱ `ɫamba viɫɫast Se Kos; mehil oĺl vi̬i̬l `rohkõp tallakõisi ku naistõ`rahvil Se Kos| Vrd tallukõnõ
talvõ/kuu detsember
tarõkõnõ dem < tarõ kas suɫɫõ üt́sindä oɫõ õiv‿viländ setä tarõkõist, eas‿sa `tańdsma naka aiʔ Se Kos
teräkene dem < terä2 sibulap‿puhastõdi arʔ, surbuti ärl‿livvah, `pańti `su̬u̬la ka vi̬i̬l pääle teräkene Se Sa
`tetse·mbri `tetse·mbri `tetse·mbrit ~ `tetse·mbri/kuu detsember nikuĺ om `ütsätõi·śs`kümnel `tetse·mbril (vana kalendri järgi) Se
`ti̬i̬kene dem < ti̬i̬1 vanast oĺliʔ haina `ti̬i̬keseʔ, nu̬u̬ oĺlikit‿tamalaʔ Se Kos
tińdikene ~ tińtkene dem < tińt ma paaśti, sei kaɫakõisi, tińtkõisi Se; nu̬u̬t‿tińdikesek‿`küt́si ärk‿ka leevä seeh Se Kos; t́siĺlo tińdikeseʔ, noist keedeti vi̬i̬l`ru̬u̬ga kaʔ Se
tiputaa·t́ tiputaa·di `tiputaa·ti rahvasaadik, deputaat küläh oĺl tiputaa·t́, tu̬u̬ kirot́ meid ka, et kulaguʔ Se
`toekõnõ dem < tugi `uibu `toekõnõ Se Kos
tohokõnõ dem < tohk kõo tohokõnõ oĺl käeh Se P
tolmukõnõ dem < tolm| raasuke, kübe
toṕsikõnõ dem < toṕs täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos; esä tõi toṕsikõsõ `viina, muido [ma] jäänüj‿jaɫoldaʔ Se; `väiga t́siĺlo toṕsikõnõ oĺl Se; ku vi̬i̬l kuna toṕsikõsõ `viina [ma] ju̬u̬, `kośtmah olõ, sõ̭ss kolʔ ü̬ü̬d `päivä laula Se Kos
tsagimakõnõ dem < tsaḱim [rasva] tsagimakõnõ hoiõti `puhtakõnõ Se
t́salgakõnõ dem < t́salk [pastlanahale] lõigati t́salgakõsõs‿`sisse, `tsäĺkmekeseʔ Se; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭ kolt‿t́salgakõist Se
tseetskakõnõ dem < tseetska tseetskakõnõ oĺl, rohekõnõ, koh `tsaeti peeńokõsõss `väegaʔ verevä `nakriʔ Se Kos
`t́siakõnõ dem < t́siga vet `t́siakõnõ, kuiss tä tah keerahtu üte riśti `küĺge Se Kos
t́siĺlokõnõ dem < t́siĺlo mõ̭ni lut́ik om nit‿t́siĺl okõnõ, et näet ku lina pääl hõĺoss Se Kos
t́sorokõnõ t́sorokõsõ t́sorokõist dem < t́soro
`tsäikene dem < tsäi vaia hiĺlokõidsi `ḱavvuʔ, imäl üless tullaʔ, `tsäikene hummogult, kohv́ikõnõgik‿`ki̬i̬tä ärʔ Se Kos
`tsäĺkmekene dem < tsäĺge [nahale] lõigati t́salgakõsõs‿`sisse, `tsäĺkmekeseʔ Se
tulõkõnõ dem < tuli| tuluke varass jätt vajagis‿`saina, a tulõkõnõ jätä eim‿midägiʔ Se Kos; [ta] pand tu̬u̬ kupa pääle, pand kraśsina tulõkõsõ sinnäp‿palama Se
`tunglõkõnõ dem < tungõĺ `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos
`tõrdokõnõ dem < `tõrdo mi Maaŕa pańd nok‿ka `tõrdokõsõ tävve [kohupiima talveks] Se Kos
tähekene dem < täht́| 1. taevatäht 2. kirjatäht neĺli `talvõ koolih [ma] käve, vanõmb veli iks opaśs tähekeisi Se Kos
tätäkene dem < tätä tätäkene, nu̬u̬ oĺli nu̬u̬ hüäʔ viɫɫaguʔ Se Kos
`tü̬ü̬kene dem < tü̬ü̬ tuĺli kodo, kotoh ka uma `tü̬ü̬kene Se Kos
`uhkõpakõnõ komp dem < `uhkõ
unõkõnõ dem < uni tuĺl makuss unõkõnõ, [ma] lät́si vi̬i̬l aounõlõ Se; ooda, ooda unõkõnõ, anna `aiga haigukõnõ Se Kos
urbõkõnõ dem < urb| pajuurb tsõõ, tsõõ urbõkõist, pääväliĺli `pääkeist (lapse hüpitamislaul) Se; inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu, tu̬u̬ kutsutass urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette ja vanast `vi̬i̬di `lauta Se Kos; urbõkõsõp‿ `pańti `lauta lakkõ Se Kos; `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos
ussõkõnõ dem < uśs no om ahol ussõkõnõ, vanast oĺl aholaud Se
ut́õkõnõ dem < ut́t tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, ussõh `u̬u̬tva ut́õkõsõʔ (rhvl) Se Kos; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi, et `lambakõsõk‿kasuma ja ut́õkõsõ `urbuma Se Kos
`vaɫgõbakõnõ komp dem < `valgõ
`vaɫgõkõnõ dem < `valgõ lasits om meil `valgõkõnõ, `väikokõnõ SeKov; lasits um sääne illośs `vaɫgõkõnõ Se Kov
vanakõnõ dem < vana| 1. ealt vana 2. vanake, vanur
varbakõnõ dem < varb| metallvarras
vasigakõnõ dem < vasik taĺvinõ vasigakõnõ oĺl, jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L
vihakõnõ dem < viht kual latsõl oĺliʔ sälä pääl tuŕo pääl haŕasõʔ, sõ̭ss `vi̬i̬di `sanna, `pańti haŕastõ pääle laṕikõnõ, tet́ti seebiga kokko, sõ̭ss vihakõsõga`tassakõistõ soputõdi Se P
viinakõnõ dem < viin a paṕp oĺl ka sääne et viinakõist `tahtsõ Se Kos
viisokõnõ dem < viis1 viisokõsõk‿`küĺmi jala `küĺge Se
viɫɫakõnõ dem < vill lammass võt́t umav‿viɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr
viläkene dem < vili ma näi `vaiva taad viläkeist `kokko nõstõh Se
voorikõnõ dem < vu̬u̬ŕ | kord, puhk är `eĺli iä, et tä mullõ sõrmõga tikahhut́, voorikõistkiʔ (kordagi) Se Kos; kua oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei ark‿ka voorikõsõ (ühe korra) `viina Se Kos
vähämbäkene komp dem < vähämb joosuvü̬ü̬ oĺl kõ̭gõ vähämbäkene Se
väidsekene dem < väit́s esäl oĺl ka väidsekene, sõ̭ss tei lepä ossast `luidsakõisi Se Kos
`väikokõnõ dem < `väiko väidsega [ma] `lõiksi vähämbäst, kua oĺl suuŕ si̬i̬ń, a mõ̭ni oĺl `väikokõnõ, nii `oĺlgi (jäigi) Se Kos; `lambal ommav‿`väikokõsõ rauhaʔ Se Kos; lasits om meil `valgõkõnõ, `väikokõnõ Se Kov; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, `väikukõnõ Se Sa
`vü̬ü̬kene dem < vü̬ü̬ `vü̬ü̬keistki mõista aik‿kutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos; ku mi latsõ oĺliʔ, siss mi̬i̬ `koiõ kõ̭gõ noid `väikeisi `vü̬ü̬keisi nigu saja `päätiʔ Se
Täienda sõnaraamatut
Saada ära
Tühista