Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 420 artiklit

abarabakõnõ komp dem < apaŕ1
adrakõnõ dem < adõ̭ŕ
aganakõsõʔ pl dem < akań1 lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntses `sääntsep peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ Se
ah́okõnõ dem < ahi
`aknakõnõ dem < akań2 kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos
alambakõnõ dem < alamb
anomakõnõ dem < annom kraśsina anomakõnõ keśk tarrõ `paĺli Se Kos
`aokõnõ1 dem < ago
`aokõnõ2 dem < aig
elokõnõ dem < elo jummaĺ hoiaʔ mu elokõist Se
eläjäkene dem < elläi| (kari)loom
eläjä/loomakõnõ dem < eläjälu̬u̬m
elämisekene dem < elämine| eluase; majapidamine
esäkene dem < esä
habõnakõsõʔ pl dem < habõnaʔ
haigukõnõ dem < haik ooda, ooda unõkõnõ, anna `aiga haigukõnõ (rhvl) Se Kos
hainakõnõ dem < hain
halukõnõ dem < halu kõtu halukõnõ tuĺl ni imä lät́s puhma `taadõ Se Kos
halvõmbakõnõ komp dem < halv lina`si̬i̬mne aganakõsõ ja `määntse `sääntse peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ, nu̬u̬ kõ̭gõ halvõmbakõsõ jahvõti `t́siolõ Se S
`hambakõnõ dem < hammass
`hammõkõnõ dem < hamõh mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõllinadsõ ṕuksikõsõ jalah, linanõ `hammõkõnõ säläh Se
hannakõnõ dem < hand
haŕasõkõnõ dem < haŕaśs imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäppuistaśs sõmõriid `sisse, kivi sõmõrakõisi (harja valmistamisest) Se Kov
haŕk/adrakõnõ dem < haŕkadõ̭r
harokõnõ dem < haro `väikesev viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ Se
haŕokõnõ1 dem < haŕo haŕokõsõ veevämmunnõ jatt́sipakkanakõsõ sööväkka arʔ Se Sa; haŕokõnõ ta sü̬ü̬ üiʔ, ta nutsutass vere arʔ ja [kana] `vaĺmist Se Kov
hatakõnõ dem < hatt
heigotsõpakõnõ komp dem < heigo
herräkene dem < herr
hiirekene dem < hiiŕ
`hiusõkõnõ dem < hiuss imäpuu `hiusõkõnõ (sünnijuuksed) `pöeti ärʔ ; `hiusõkõsõ jo hiiŕoʔ ommaʔ Se
hobõsõkõnõ dem < hopõń hobõsõkõnõ loodiga tappu `mõtsa Se Kos; hobõsõkõisi lehekese oĺlittuld `saanuʔ Se Kos
huulõkõnõ dem < huuĺ noorõʔ ajavakkud́rakõsõppähä, `väŕmväkküüdse keseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos
`hu̬u̬nõkõnõ dem < hoonõh [pärast sõda] kiä ańd kelle `määntse `hu̬u̬nõkõsõ, teḱk tu̬u̬st edimäld tarõkõsõ Se Kos
hõhvakõnõ dem < hõhv olõki ei mul lehmäkeist, hõhvakõnõ om Se Sa
hõ̭ngukõnõ dem < hõ̭ng| õhk pangõ käŕbigus`salvõ, sõ̭ss leeväle (viljale) and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se
hädäkene dem < hädä oh hädäkene, [ma] arhharisi suidsutamisegaʔ Se Kos
hällükene dem < häll| kätki latsõ hällükenegi oĺl `ku̬u̬rma perä `küĺge köüdet Se
härmäkene dem < härm| pits verrev põllõkõnõ oĺl i̬i̬h ja põllõl härmäkenegi all Se Kos
höörigukõnõ dem < höörik
hüdsekene dem < hüd́si
ikukõnõ dem < ikk
ilodubakõnõ komp dem < ilodu
ilosabakõnõ komp dem < illośs
ilosakõnõ dem < illośs tu̬u̬ sääne ilosakõnõ oĺl Se; kopõ̭l `võeti viiso seest, nii `jäigi ilosakõnõ Se Kos; `puitsõp`preeśkeseʔ oĺliʔ, sinnäppit́sitedi `sisse võid, siss `saiõ ilosakõsõʔ, naglalitsettüḱüʔ Se Kos
iḿmisekene dem < iḿmiss
imäkene dem < imä noh imäkene, panõ `tütre [haua] pähütsehe taa liĺl Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se; imäkene, ma olõ kukkatõ tulõ `vaihhõl Se
inemisekene dem < inemine keväjä pańd huśs ärʔ, ni inemisekene kõ̭iḱ suvi `põśsi Se
`iäkene dem < iǵä tiid kuppiḱk seo `iäkene vi̬i̬l om elläʔ Se Kos
`iärmekene dem < `iärmess 1. õieleheke pipõŕ `häitsess, `häitsess, ni satasõ `iärmekeseʔ arʔ, ni `kõtru olõki eiʔ Se 2. iduke noid ma murra as `maahha kardoka `iärmekeisi, siss koorõ istudi `maahha Se
jaahebakõnõ komp dem < jaah´ ku hüä oĺl `põimaʔ, ku oĺl jaahebakõnõ, ku oĺlir`rõivahhämmeʔ Se Kos
jalakõnõ dem < jalg| kehaosa: jalg mõ̭nõl oĺl ka vanast jalakõnõ `haigõ Se Kos; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jaɫakõsõ anna ai imp lupa Se Kos; ma päśti tätäl jalakõsõʔ `maalõ, pańni käńgidsekesekkuioma Se; tätä tuĺl läbi iu, hämmäśs jalakõsõʔ arʔ Se
jala/`rät́kene dem < jalarät́t esäl räbigu `rõivatsõjjala`rät́kese all, `paklatsõj jala`rät́kesep pääl Se Kos
`jaokõnõ dem < jago
`jauhkõnõ dem < jauh| peensuhkur `pańti `sukri `jauhkõsõppuistati leevä kiku `vaihhõlõ Se Kos
jovvukõnõ dem < joud
jumalakõnõ dem < jummaĺ| oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnunni kirotanuʔ Se; `vü̬ü̬keistki mõista aikkutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos
jumala/sõ̭nakõnõ dem < jumalasõ̭na [nad] `veiettaharriśtteie mano, ti̬i̬ pääle, [kõndimisvõimetu] latsõ pańni `maahha ja siss sääl võt́iva langa, et mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõ kińniʔ, loiva jumalasõ̭nakõist Se Va
juurõkõnõ dem < juuŕ
järvekene dem < jäŕv
kaadsakõsõʔ pl dem < kaadsaʔ
kaarnidsakõnõ dem < kaarnits kalamehekkäveʔ, neil oĺl sääne ravvanõ kaarnidsakõnõ Se Sa
kaasõkõnõ dem < kaaś
kablakõnõ dem < kabõ̭ĺ imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ (harja valmistamisest) Se Kov
kadonukõnõ dem < kadonuʔ
kadõ̭rna/päiv kadripäev: 25. november (v.k.j. 12. detsember)| Vrd `katri/päiv
kalakõnõ dem < kala ma paaśti, sei kaɫakõisi, tińtkõisi Se
kaḿbsikõnõ dem < kaḿps
kaḿmidsõkõnõ dem < kaḿmits kaḿmidsõkõnõ `hämmüss ärʔ ni `kat́skiʔ Se
kanakõnõ dem < kana haŕokõsõ veevämmunnõ jatt́sipak kanakõsõ sööväkka arʔ Se Sa
kanasõkõnõ dem < kananõ
kandsukõnõ dem < kands1| konts
kannukõnõ dem < kand| känd
kapudakõnõ dem < kaput leśo pääl [ma] `istõ, vahel `kindakõist kapudakõist ka kudi Se Kos
kaŕbikõnõ dem < kaŕp t́sassonah iks oĺl `kündlekaŕbikõnõ Se Kos
kardokakõnõ ~ kardogakõnõ dem < kardok
kaŕusõkõnõ dem < kaŕuss ma oĺli nigu mõ̭ni kaŕusõkõnõ sääl [pruutneitsite] `vaihhõl, mugu kumardi Se Pe
karvakõnõ dem < karv
kaśsikõnõ dem < kaśs
kaśtikõnõ dem < kaśt [me] pańnikkaśtikõsõ tävve, siss anna õs loppudaʔ es helähhütäʔ Se
`katlakõnõ dem < `katla
`kat́ri/päiv kadripäev: 25. november (v. k. j. 8. detsember)| Vrd kadõ̭rna/päiv
kausikõnõ dem < kauśs
keelekene dem < ki̬i̬ĺ kõne(võime)
keṕikene dem < keṕp kest merd keṕikene? - kõtu naba Se
kergokõnõ dem < kerk
keräkene dem < kerä
kikkakõnõ dem < kikass kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aikkokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos
kilokõnõ dem < kilo pühi aoss `tu̬u̬di kilokõist kolʔ neĺli nisu `püüdlit Se
kimbukõnõ dem < kimp
`kindakõnõ dem < kinnass leśo pääl [ma] `istõ, vahel `kindakõist kapudakõist ka kudi Se Kos
kindsukõnõ dem < kints
kinäkene dem < kinä| imelik, kohtlane
kirbukõnõ dem < kirp `määntsekese nä oĺlikku kirbukõsõʔ Se
kiri kirä `kiŕjä 1. kiri; kirjutatud tekst oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä (oleksin kirjaoskaja), `taivakõnõ, olõss lugõnunni kirotanuʔ Se; timä `õkvakkukkiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬ʔ sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se 2. dokument, ametlik paber kiä ośt hobõst, tu̬u̬ ośt iks `säädüselikult ja `kiŕjugaʔ Se 3. muster, ornament kapuda oĺlippõĺviniʔ ja kiräʔ otsah Vas; `kiŕjugakkapuda oĺlippoisal kah Se Ts; mõ̭ni mõista as kutaʔ vü̬ü̬ `kiŕjä, `koŕjaki es `kiŕjä, hiit́ nii sama langa Se; otsani vanast kutsuti `oṕlanõ kiri, siss tu̬u̬ `koeti linast Se; kablallavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma, määnest `kiŕjä sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; viie kablaga härmävidäja kiri Se Kos
kirstukõnõ dem < kirst| puusärk kat́s kolkkülämi̬i̬st `koŕssi eśs raha kokko, teikkirstukõsõ Se Kos
`kirvõkõnõ dem < kirvõss
kiräkene dem < kiri| 1. kiri 2. muster
kitsõkõnõ dem < kit́s
kivikene dem < kivi viiś kivikeist võõdõti Se Kos; nu̬u̬ oĺliʔ `sääntsekkivikesekku kanamuna sora, ni suurõkõsõʔ Se Kos
klaasi/helmekene dem < klaasihelm´
klaasikõnõ dem < klaaś| joogiklaas ku vanajuudaśs `perrä jo kogunist tuĺl, sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri, ku timä es saa takah tullaʔ Se
kleidikene dem < kleit́
kohv́ikõnõ dem < kohv́ vaia hiĺlokõidsi `ḱavvuʔ, imäl üless tullaʔ, `tsäikene hummogult, kohv́ikõnõgik`ki̬i̬tä ärʔ Se Kos
koolukõnõ dem < ku̬u̬l koolukõnõ, koolukõnõ, milless sa võta as Lauri last japProośka `poiga Se Kos
koorõkõnõ dem < ku̬u̬ŕ| (puu)koor lakad́sikkaḱi [ma] ruttu arʔ, paiukoorõst vai lõhmusõkoorõkõsõst lakad́siʔ Se
kopakõnõ dem < kopp2 esä pańd õgalõ eläjäle `kaaru uma kopakõsõga ette Se
kopõ̭lakõnõ dem < kopõ̭l lat́sil oĺliv`väikukkopõ̭lakõsõʔ Se Kos
`korgõkõnõ komp dem < `korgõ
koŕvikõnõ dem < koŕv
kot́ikõnõ dem < kot́t ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos
kotusõkõnõ dem < kotuss
kraamikõnõ dem < kraaḿ külämi̬i̬śs tõi rattaʔ ja paĺlo kraamikõist oĺl rat́tih, tõi kodo Se
kruudikõnõ dem < kruut́
kuht́ikõnõ dem < kuht́
`kuklõkõnõ dem < kukõĺ
kullakõnõ dem < kuld uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ (rhvl) Se Kos
kuńdikõnõ dem < kuńt2
kunnakõnõ dem < kunn kunnalägä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas`sääntsemmustakõsõʔ, säält saavakkunnakõsõʔ Se
`kuukõnõ dem < kubu nu̬u̬k`kuukõsõ oĺlihhüä katust kattaʔ Se; oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek`kuukõsõʔ Se Kos
`ku̬u̬ĺjakõnõ dem < `ku̬u̬ĺja
kuumakõnõ dem < kuum
`ku̬u̬rmakõnõ dem < `ku̬u̬rma mi̬i̬jjõvva as inäp kavvõndahe minnäʔ, `ku̬u̬rmakõnõ suuŕ Se Kos
kuusõkõnõ dem < kuuś1
`ku̬u̬t́slikõnõ dem < `ku̬u̬t́sli tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, `ku̬u̬t́slikõnõ u̬u̬t Se Kos
kõhnakõnõ dem < kõhn| vilets, väeti
kõrrakõnõ dem < kõrd1| veidi, natuke
kõrrõkõnõ dem < kõŕs
kõrvakõnõ dem < kõrv
kõtu/halukõnõ dem < kõtuhalu kõtu halukõnõ tuĺl ni imä lät́s puhma `taadõ Se Kos
kõvõmbakõnõ komp dem < kõva
kõvõrakõnõ dem < kõvvõŕ kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõ̭ĺ oĺl Se
`käekene dem < käsi `käekesep`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka Se Kos
kährikene dem < kähr
käńgidsekeseʔ pl dem < käńgine ma päśti tätäl jalakõsõʔ `maalõ, pańni käńgidsekesekkuioma Se
käńgäkeseʔ pl dem < käńg
käpäkene dem < käpp
käsnäkene dem < käsõn
käte/rät́ikene dem < käterät́t
`kääpäkene dem < kääbäss
`käüsekene dem < käüss ma ośti `meetrikese rõivast, tei `vaɫgõst linige `rõivast `käüsekeseʔ Se Kos
küläkene dem < külä noh, [ma] tulõ kodo, küläkene arppalanuʔ Se Kos
külälisekene dem < küläline
küüdsekene dem < küüd́s noorõʔ ajavakkud́rakõsõppähä, `väŕmväkküüdsekeseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos
laastokakõnõ dem < laastok `hammõ `käüsse all ommallaastokakõsõʔ Se
`laatkakõnõ dem < `laatka vanast olõ õs `pannõ, kutsuti `laatkakõsõʔ Se
lakad́sikõsõʔ pl dem < lakad́siʔ mul kadonu vanaimä `eĺli, tu̬u̬ `mõistsõ lakad́sikõisi, `sääńtsit `viisa kutaʔ Se; koh oĺlivvesidse niidüʔ, [ma] pańni lakad́si `jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk lakad́sikõisist `vällä Se
`lambakõnõ dem < lammass tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, laudah `u̬u̬tva `lambakõsõʔ Se Kos; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi, et `lambakõsõkkasuma ja ut́õkõsõ `urbuma Se Kos
laḿbikõnõ dem < laḿp Nigula `puuśli ette o ĺl jäänüllaḿbikõnõ palama Se
laṕikõnõ dem < laṕp| 1. riidetükk, paik siss võõdõti laṕikõnõ, siss tet́ti seebiga kokko Se 2. maatükk
lastukõnõ dem < last| luisk
latsõkõnõ dem < lat́s tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ʔ tetäʔ om Se Kos; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
latsõ/loomakõnõ dem < latsõlu̬u̬m muɫɫõgi näüdäśs, kui om lõigat kõtt ni võõdõti latsõloomakõnõ `vällä Se
lavadsõkõnõ dem < lavanõ lavadsõkõnõ kangass `koeti, katõ `nitsõgaʔ Se
lavvakõnõ dem < laud| saelaud munaloomka linaluist `höste tet́ti, `pańti lavvakõnõ ja linak`korgõmpa Se
leeväkene dem < leib prośsonat maidsõtass siss, ku söömäldä olõdõ, tu̬u̬ om `väikene leeväkene Se
lehekene dem < leht́| lakk hobõsõkõisi lehekese oĺlittuld `saanuʔ, niäʔ iks oĺli kost läbi tuĺli `tulnuʔ Se Kos
lehmäkene dem < lehm olõki ei mul lehmäkeist, hõhvakõnõ om Se Sa; no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; lehmäkene sai raanat mõtsah Se Kos
lelläkene dem < lell
lepäkene dem < lepp esä lõigaśs lepäkese `maalõ Se Kos
lepä/t́sirgukõnõ dem < lepät́sirk
lihakõnõ dem < liha
liĺlikene dem < liĺl
lina/rabahhajakõnõ dem < linarabahhaja
liṕikene dem < liṕp, kitsas lauake
`lipkakõnõ dem < lipkass
livvakõnõ dem < liud ja `pańti livvakõistõ `võidu kaʔ [vaestemajja viimiseks] Se Kos
lohokõnõ dem < lohk [me] võt́ittu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ siss livva lohokõsõp puu `sisse, sai kup`põrssalõ rohekõnõ Se Kos
loomakõnõ dem < lu̬u̬m| taim
loṕikõnõ dem < loṕp
luhi/laiv õhulaev, dirižaabel vanast olõ õs lennukit ja luhi`laiva, sõ̭ss `üĺti pudaraʔ Se Kos; mis mi̬i̬m`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva, sõ̭ss lätt ḱau `taivah ka arʔ Se Kos; luhilaiva päält ańd kolm `pauku Se Ja
`luidsakõnõ dem < luits `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; tsaiu seeh lät́sikkruusap`pehmest, vi̬i̬ [ma] jõi päält ärʔ, siss ku taheʔ oĺliʔ, siss sokõ `luidsakõsõga arʔ Se; sõ̭ss tei lepä ossast `luidsakõisi Se Kos
lukukõnõ dem < lukk
luḿbikõnõ dem < luḿp
`luukõnõ dem < luu
luvvakõnõ dem < luud
lõ̭iakõnõ dem < lõ̭ig
lõivõkõnõ dem < lõiv
länigukõnõ dem < länik [ma] `naksi `võidu höörütämmä ni länigukõnõ käeh, jäi `suikma Se; t́siĺlo länigukõsõʔ, noidõga `vi̬i̬di `kut́jat Se Kos
maa/kivikene dem < maakivi
maa/põrmadukõnõ dem < maapõrmad
madalakõnõ dem < mataĺ
majakõnõ dem < maja Serga küläh oĺl t́sasson, sääne `väikene majakõnõ ja riśt sääl üleväh Se
maŕakõnõ dem < mari uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ Se Kos
`maŕtkakõnõ dem < maŕtk
`meetrikene dem < `meetri ma ośti `meetrikese rõivast, teiʔ `vaɫgõst linige `rõivast `käüsekeseʔ Se Kos
mehekene dem < mi̬i̬śs
`mi̬i̬kene dem < mesi
miniäkene dem < mińni
mulgukõnõ dem < mulk tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass, `ümbret`tsõ̭õ̭ri ka tsäŕgitäss mulgukõsõ kõrrast täüś Se Kov
munakõnõ dem < muna paṕp ańd pujalõ munakõsõ `peio, üteĺ: ku nakass munakõnõ peoh heĺotamma, siss `käänke ärs`saardõ Se Kos; sõ̭saŕ anna as munakõist velele Se Kos
mustakõnõ dem < must 1. must täpike kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas`sääntsemmustakõsõʔ, säält saavakkunnakõsõʔ Se 2. väike must sipelgas kaśah koh mustakõisi pesä om Vas
mõsukõnõ dem < mõsk
mõtsakõnõ dem < mõts| mets mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõkkooba pääle suurõhhirreʔ Se Kos
`määntsekene dem < määne `määntsekese nä oĺlikku kirbukõsõʔ Se
naarukõnõ dem < naar
naaśekõnõ dem < naańe| (abielu)naine kulõ itse-naaśekõnõ, śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se
nahakõnõ dem < nahk aŕst võtt nahakõsõ `maalõ ja `umblõss kelse kińniʔ Se
`ńaokõnõ dem < ńago `ńaokõnõ `läüke ku serkaĺ Se
naṕikõnõ dem < naṕp
ńardsokõnõ dem < ńarts `rõivańardsokõnõ säläh iks ihokatõʔ om Se; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se
nikuĺ nigula nigulat 1. nigulapäev: 6. detsember nikuĺ om `ütsätõi·śs`kümnel `tetse·mbril (vana kalendri järgi) Se 2. pühak Nikolaus (Nikolai) Nigula `puuśli ette oĺl jäänüllaḿbikõnõ paɫama Se
nińnikene dem < nińn
nisakõnõ dem < nisa
noorõbakõnõ komp dem < nu̬u̬ŕ
nulgakõnõ dem < nulk leib suul `pańti lavva pääle, lavvarät́t aɫa, neĺlopooli `pańti lavvarät́il nulgakõsõ pääle Se
nut́ikõnõ dem < nut́t| kondiotsake
nõglad́sikõnõ dem < nõglat́s
nõglakõnõ dem < nõgõ̭ĺ
nõrgakõnõ dem < nõrk `kuurniga kohetuss olõ õs ni sakõ ku leevä tahass, tu̬u̬ oĺl iks nõrgakõnõ Se; `pańti kohetuss pańni pääle, tu̬u̬ olõ õs sakõ, tu̬u̬ oĺl nõrgõmb, nõrgakõnõ, tu̬u̬ ju̬u̬śk `pańni pite laḱka Se
nööräkene dem < nü̬ü̬ŕ ku ma oĺli `tüt́rik, sõ̭ss oĺlikkõ̭õ̭ poolõs`saapa jalah nööräkeisigaʔ kerikohe minnäʔ Se
nüśsigukõnõ dem < nüśsik sääne puinõ nüśsigukõnõ Se Sa
`oinakõnõ dem < oinass mi̬i̬n`näeki is, ku susi tuĺl `pindre alotsit pite `lümpsälä `lümpsälä ni haaŕd tu̬u̬ `oinakõsõ tüŕri pite `säĺgä Se S
oŕakõnõ dem < ori
ossakõnõ dem < oss
otsakõnõ dem < ots muntkõrra `kungut kah `maahha, ku pińgiotsakõsõ pääl istut Se
paabakõnõ dem < paaba| eit pujakõnõ `eĺli ja paabakõnõ Se Pod
`paakõnõ dem < pada kulagu `suuruʔ `paakõnõ Se V
pabojakõnõ dem < paboi maama üteĺ: nottäl olõ õiʔ inäp piḱkä `lińket, taa om jo vana, täl om pabojakõnõ Se
pad́akõnõ dem < padi2 tu̬u̬ [linaseemne] sari oĺl sääne pad́akõnõ, olõ õs harv Se Kos
pailakõnõ dem < pail
pakokõnõ dem < pakk ma võt́i pańni pakokõsõ pääle imä `vahtsõ rüv́vi ja rai otsa `maahha alt Se
palajakõnõ dem < pallai
palakõnõ dem < pala kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos; ma olõ vana inemise paɫakõnõ, kiä jo surmaga `võɫgnik Se Kr; esäl oĺl üt́s vana hobõsõpalakõnõ Se L; [ma] tuĺlippaɫakõsõ (veidi, pisut) maad arʔ, siss `seie Se
`paprõkõnõ dem < papõŕ `pańti `sukri `jauhkõsõppuistati leevä kiku `vaihhõlõ ni `pańti `paprõkõsõ `sisse ni oĺl tu̬u̬ sü̬ü̬ḱ [paastu ajal] Se Kos
paŕõmbakõnõ dem < paŕõmb
patukõnõ dem < patt
peerukõnõ dem < pi̬i̬r
pehelüsekene dem < pehelüss [ma] võt́i `väikese latsõkõsõ, pańni teḱi `sisse, vei `nurmõ, pańni pehelüsekese ala, mis põimõdu oĺl Se
pehmekene dem < pehmeh| pehmevõitu
`peḱlikene dem < `peḱli mul ka määne `peḱlikene om, `minkassoḱkiʔ Se
`perrekene dem < pereh üt́s läśknaańe oĺl, täl lastõ `perrekene oĺl Se Kos
perä/`ri̬i̬kene dem < peräregi üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve Se; [ma] pańni mõsu perä`ri̬i̬kese pääle ja kisi süvä lumõga jäl `mäele Se
pesäkene dem < pesä
pidokõnõ dem < pido sõ̭ss oĺl küläh pidokõnõ, määne oĺl kulänikene Se
piibukõnõ dem < piip| tila nüśsigul oĺl piibukõnõ kah, kost kurnadaʔ, sääne piip kah Se Sa
piidakõnõ dem < piit `aknõpiidakõsõʔ, teillavvakõsõʔ, kõ̭iḱ tahvidsiʔ Se Kos
`piid́likene dem < `piid́li
`piḱsekene dem < `piḱne
pilokõnõ dem < pilo| pilu, pragu ussõ pilokõnõ oĺl jätet, tu̬u̬d `luhv́ti lät́s säält `vällä Se
`pindrekene dem < pinnäŕ
pinikene ~ `pińkene dem < pini paabakõsõl oĺl pinikene kotoh ja pinikene nakaśs `haukma Se Pod; `pińkesel jalaʔ arppessedüʔ, `pińkene arttapõt, mis sa imp hoiat Se Pod
pinokõnõ dem < pino
`piokõnõ dem < pio| pihk, peo
pirrukõnõ dem < pird| peerg oĺlip pirrukõsõllahuduppeeńokõsõst `väegaʔ Se; kuivappirrukõsõʔ tuɫd läüdädäʔ ummahhüäʔ Se
pliidikene dem < pliit́1
`poiskõnõ dem < poiśs| poisike, nooruk `poiskõnõ vihasi ärʔ ni lät́s aida aɫa Se Kos; `poiskõnõ üteĺ: meid om ka esä rihmagap`pesnüʔ, meil joht olõ õi nikkavva sinidse joonõʔ Se Kos; ku̬u̬l olõ õip`poiskõsõss, et ku̬u̬l võtt kiä saa kätte õ̭nnõ Se Kos
poṕsikõnõ dem < poṕs
pot́ikõnõ dem < pot́t
pudsukõnõ dem < pudsu2 tu̬u̬l vanaimä `käüsel oĺl pudsukõnõ otsah Se Kos
pudõlikene dem < putõĺ
`puhtakõnõ dem < puhass [rasva] tsagimakõnõ hoiõti `puhtakõnõ Se
pujakõnõ dem < poig pujakõnõ `eĺli ja paabakõnõ Se Pod
ṕuksikõsõʔ pl dem < ṕuksiʔ muʔ mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõllinadsõ ṕuksikõsõʔ jalah Se; ai timä (meheisa) `jaɫga üteʔ `vaɫgõ ṕuksikõsõʔ, linadsõkkaadsa Se Kos
pulgakõnõ dem < pulk| 1. väike pulk a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra, puɫgakõnõ `pańti `vaihhõlõ Se Kos 2. niplispitsi kudumispulk pudsu `koeti pulgakõistõ pääl Se; all oĺl verrev pudsu umattettüppudsuk`koeti `alla, putsu `koeti puɫgakõisigaʔ Se
puĺlikõnõ dem < puĺl puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L
puĺl/`oinakõnõ dem < puĺloinass
purukõnõ dem < puru õdagu päält päävä minengu imä pańd tu̬u̬ purukõsõ sinnäʔ riśtteie pääle Se Kos
puśsikõnõ dem < puśs
puudakõnõ dem < puut annamissullõ munõ puudakõsõ `leibä kah Se Kos
`puukõnõ dem < puu1 präälka oĺl üt́s puu oĺl, all oĺl sääne `puukõnõ, laud pääl Se
põllukõnõ dem < põld mi̬i̬śs mod́etass, tulõ õi ülest, ti̬i̬ ei uma põllukõist arʔ Se; ku põlla oĺl maa, siss oĺliv`väega lajalitsõppõllukõsõʔ Se Kos
põllõkõnõ dem < põĺl verrev põllõkõnõ oĺl i̬i̬h ja põllõl härmäkenegi all Se Kos
`põrsakõnõ dem < põrss
pät́sikene dem < pät́s
`pääkene dem < pää| 1. kehaosa: pea tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ Se 2. taime osa tsõõ, tsõõ urbõkõist, pääväliĺli `pääkeist (lapse hüpitamislaul) Se
pääśokõnõ dem < pääśo
pääväkene dem < päiv| 1. päev mul pääväkene valluss sai, ku ma teid `näie Se 2. päike pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ Se Kos; hummogult [ma] ai kaŕa `mõtsa, õdagult kodo `aeti, oĺl pääväkene jo jumalih Se
pöörändüsekene dem < pöörändüss võid võiõti leeväle pääle, pöörändüsekeseʔ kokko ja mähästi `kapstalehe `sisse ja kot́ti Se Kos
pühäsekene dem < pühäne naav`väikoppühäsekese oĺlisSibiräh üteh Se
pütükene dem < pütt laṕigup pütükeseʔ oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs`sisse, tollõga `tu̬u̬di `viina Se
püvekene dem < püvi
raamadukõnõ dem < raamat
raanakõnõ dem < raan a ärssüttü tu̬u̬ nõ̭na, raanakõnõ om inne nätäʔ Se; ku tiiä äiʔ, sõ̭ss tunnõki õiʔ, raanakõnõ om inne nätäʔ Se Kos
raasakõnõ dem < raas| raasuke `pańti iks kuna määne liharaasakõnõ, leeväpala kuna `pańti [karja minnes kaasa] Se Kos; `kut́ja om kańnikõsõh, mesi, riisi`suurmaʔ, või, `krõ̭ngliraasakõsõsseeh Se
rahakõnõ dem < raha rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S
`rahvakõnõ dem < rahvass võih tu̬u̬d `rahvakõist, mia sääl oĺl Se Kos
raigakõnõ raigakõsõ raigakõist dem < raik vanast `haarti `präätäʔ ja vöid kutaʔ ja raigakõisi Se
rattakõnõ dem < ratass| jalgratas
rattakõsõʔ pl dem < rattaʔ| käru
rihakõnõ dem < riha
`ri̬i̬kene dem < regi| (väike) kelk üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve, `istõ `riikõsõ pääle `puhkama ni sinnäj`jäiginaʔ Se
riśtikene dem < riśt
`rit́skakõnõ dem < rit́sik
rohekõnõ dem < ruih| küna, mold tseetskakõnõ oĺl, rohekõnõ, koh `tsaeti peeńokõsõss `väegaʔ verevä `nakriʔ Se Kos; ku [ma] `keśvi suŕbi, siss oĺlis`sääntsen`net́sväʔ ku rohekõnõ Se
rohokõnõ dem < rohi
`ruublikõnõ dem < `ruubli kat́s sata `ruublikõist rahha ka majah Se Kos
rõbakõnõ dem < rõba
`rõivakõnõ dem < rõivass| kangas või riideese `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se; ma tuĺli kodo, ośti sullõ sarahvańni `rõivakõsõ Se; timä [surnu] `rõivakõsõ palotõdi kõ̭iḱ arʔ Se Kos; `hammõ imä `rõivakõsõst ńardsukõnõ Se Kos
`rõ̭ngakõnõ dem < rõ̭ngass
rõõmukõnõ dem < rõ̭õ̭m
räimekene dem < räim
rät́ikene dem < rät́t ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; ma rät́ikese võta `päähhä Se Kos
`rätsebäkene dem < `rätsep
rüv́vikene dem < rüüd́
saanikõnõ dem < saan´
saarõkõnõ dem < saaŕ
sadulakõnõ dem < satoĺ hobõsõ iks oĺliʔ kost läbi tuĺliʔ `tulnuʔ, sadulakõsõs`savvunuʔ Se Kos
saiakõnõ dem < sai
śaksakõnõ dem < śaks
sańdikõnõ dem < sańt| kerjus
sannakõnõ dem < sann| saun ku `sanna `mińti, sõ̭ss üĺti: jummaĺ seḱkä sannakõnõ Se Kos
seenekene dem < si̬i̬ń [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; seenekeisi iks saa õikkuivadaʔ, poravikki inne [ma] `kuiv́ssi Se
setokõnõ dem < seto
siidikene dem < siid́ rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap`pantu, nüüd ommassiidikesep`pantu Se
`si̬i̬mnekene dem < seemen
silmäkene dem < silm
sorokõnõ dem < soro tu̬u̬ mullõ sorokõnõ `liikvat Se
suidsu/tarõkõnõ dem < suidsutarõ suidsutarõkõsõh mu imäkene `ku̬u̬li Se
sukakõnõ dem < sukk
suka/vitsakõnõ dem < sukavits
suṕikõnõ dem < suṕp
surmakõnõ dem < surm
`suukõnõ dem < suu
`suurmakõsõʔ pl dem < `suurmaʔ
suurõbakõnõ ~ suurõmbakõnõ komp dem < suuŕ paṕp õ̭ks olõ õinnaidõ t́sikuga `ümbrekḱaunuʔ, telle olguppõrss suurõbakõnõ Se Kos; suurõbakõsõʔ latsõ oĺli maa põrmadu pääl Se
suurõkõnõ dem < suuŕ nu̬u̬ oĺliʔ `sääntsekkivikesekku kanamuna sora, ni suurõkõsõʔ Se Kos
sõirakõnõ dem < sõir
sõmõrakõnõ dem < sõmmõŕ imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja köüt́ ilostõ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäppuistaśs sõmõriid `sisse, kivi sõmõrakõisi (harja valmistamisest) Se Kov
sõ̭nakõnõ dem < sõ̭na ei olõkkinga sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se
sõrmusõkõnõ dem < sõrmuss [noorikul] pidi olõma sõrmusõʔ, lat́silõ `andaʔ, tinadsõ sõrmusõkõsõʔ Se S; sõ̭ss sõrmusõkõsõ `sõrmõ lat́silõ Se S
sõrmõkõnõ dem < sõŕm ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss tõmmati iks tu̬u̬ pind kui `vällä, a tu̬u̬ sõrmõkõnõ nakaśs `väega `haltamma Se
sõ̭sarõkõnõ dem < sõ̭saŕ
säläkene dem < säĺg
säŕgikene dem < säŕk
`sääntsekene dem < sääne oĺlippirrukõsõllahuduppeeńokõsõst `väegaʔ, `sääntsekesest Se
söögikene dem < sü̬ü̬ḱ söögikene oĺl mul iks `paprõga `karmanigah Se Kos
taarikõnõ dem < taaŕ
tahehhembakõnõ komp dem < tahe ku sü̬ü̬ḱ om tahehhembakõnõ, om süä `kimmämp Se Kos
tahhembakõnõ komp dem < tahhe
`taivakõnõ dem < taivass| imestus-, kohkumishüüatus: taevake mõistõta eittetäkiʔ, `vü̬ü̬keistki mõista aikkutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos
tallakõnõ dem < tall| jalalaba kattev sääreta sokk tallakõisi iks `koeti, `ĺuhkukõsõʔ Se Sa; kapuda oĺlippiḱäʔ, taɫɫakõsõl`ĺuhkukõsõʔ, kõ̭iḱ `ɫamba viɫɫast Se Kos; mehil oĺl vi̬i̬l `rohkõp tallakõisi ku naistõ`rahvil Se Kos| Vrd tallukõnõ
tallukõnõ dem < talluk tallukõsõ nu̬u̬k`koeti `lühkeseʔ Se| Vrd tallakõnõ
talvõ/kuu detsember
talvõkõnõ dem < taĺv
tarõkõnõ dem < tarõ kas suɫɫõ üt́sindä oɫõ õivviländ setä tarõkõist, eassa `tańdsma naka aiʔ Se Kos
teḱikene dem < teḱk
`tervüsekene dem < `tervüss
teräkene dem < terä2 sibulappuhastõdi arʔ, surbuti ärllivvah, `pańti `su̬u̬la ka vi̬i̬l pääle teräkene Se Sa
`tetse·mbri `tetse·mbri `tetse·mbrit ~ `tetse·mbri/kuu detsember nikuĺ om `ütsätõi·śs`kümnel `tetse·mbril (vana kalendri järgi) Se
`ti̬i̬kene dem < ti̬i̬1 vanast oĺliʔ haina `ti̬i̬keseʔ, nu̬u̬ oĺlikittamalaʔ Se Kos
timäkene dem < timä
tińdikene ~ tińtkene dem < tińt ma paaśti, sei kaɫakõisi, tińtkõisi Se; nu̬u̬ttińdikesek`küt́si ärkka leevä seeh Se Kos; t́siĺlo tińdikeseʔ, noist keedeti vi̬i̬l`ru̬u̬ga kaʔ Se
tiputaa·t́ tiputaa·di `tiputaa·ti rahvasaadik, deputaat küläh oĺl tiputaa·t́, tu̬u̬ kirot́ meid ka, et kulaguʔ Se
`toekõnõ dem < tugi `uibu `toekõnõ Se Kos
tohokõnõ dem < tohk kõo tohokõnõ oĺl käeh Se P
tolmukõnõ dem < tolm| raasuke, kübe
toosikõnõ dem < tu̬u̬s´
toṕsikõnõ dem < toṕs täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos; esä tõi toṕsikõsõ `viina, muido [ma] jäänüjjaɫoldaʔ Se; `väiga t́siĺlo toṕsikõnõ oĺl Se; ku vi̬i̬l kuna toṕsikõsõ `viina [ma] ju̬u̬, `kośtmah olõ, sõ̭ss kolʔ ü̬ü̬d `päivä laula Se Kos
tsae/ravvakõnõ dem < tsaeraud
tsagimakõnõ dem < tsaḱim [rasva] tsagimakõnõ hoiõti `puhtakõnõ Se
t́salgakõnõ dem < t́salk [pastlanahale] lõigati t́salgakõsõs`sisse, `tsäĺkmekeseʔ Se; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭ koltt́salgakõist Se
tseetskakõnõ dem < tseetska tseetskakõnõ oĺl, rohekõnõ, koh `tsaeti peeńokõsõss `väegaʔ verevä `nakriʔ Se Kos
`t́siakõnõ dem < t́siga vet `t́siakõnõ, kuiss tä tah keerahtu üte riśti `küĺge Se Kos
t́siĺlokõnõ dem < t́siĺlo mõ̭ni lut́ik om nitt́siĺl okõnõ, et näet ku lina pääl hõĺoss Se Kos
t́sirgukõnõ dem < t́sirk
t́sopakõnõ dem < t́sopp
t́sorokõnõ t́sorokõsõ t́sorokõist dem < t́soro
t́surakõnõ dem < t́sura
tsuvvakõnõ dem < tsu̬u̬g
tsõdsõkõnõ dem < tsõdsõ
`tsäikene dem < tsäi vaia hiĺlokõidsi `ḱavvuʔ, imäl üless tullaʔ, `tsäikene hummogult, kohv́ikõnõgik`ki̬i̬tä ärʔ Se Kos
`tsäĺkmekene dem < tsäĺge [nahale] lõigati t́salgakõsõs`sisse, `tsäĺkmekeseʔ Se
tulõkõnõ dem < tuli| tuluke varass jätt vajagis`saina, a tulõkõnõ jätä eimmidägiʔ Se Kos; [ta] pand tu̬u̬ kupa pääle, pand kraśsina tulõkõsõ sinnäppalama Se
`tunglõkõnõ dem < tungõĺ `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos
turagukõnõ dem < turak
`tu̬u̬kõnõ dem < tu̬u̬
tuulõkõnõ dem < tuuĺ
`tõrdokõnõ dem < `tõrdo mi Maaŕa pańd nokka `tõrdokõsõ tävve [kohupiima talveks] Se Kos
tähekene dem < täht́| 1. taevatäht 2. kirjatäht neĺli `talvõ koolih [ma] käve, vanõmb veli iks opaśs tähekeisi Se Kos
tätäkene dem < tätä tätäkene, nu̬u̬ oĺli nu̬u̬ hüäʔ viɫɫaguʔ Se Kos
tüḱükene dem < tüḱk
`tütrekene dem < tütäŕ
`tüt́rikukõnõ dem < `tüt́rik
tütäŕ/latsõkõnõ dem < tütäŕlat́s
`tü̬ü̬kene dem < tü̬ü̬ tuĺli kodo, kotoh ka uma `tü̬ü̬kene Se Kos
ubinakõnõ dem < uṕin
`uhkõpakõnõ komp dem < `uhkõ
uĺlikõnõ dem < uĺl
umadsõkõnõ dem < umanõ
`uńdrikukõnõ dem < `uńdrik
unõkõnõ dem < uni tuĺl makuss unõkõnõ, [ma] lät́si vi̬i̬l aounõlõ Se; ooda, ooda unõkõnõ, anna `aiga haigukõnõ Se Kos
urbõkõnõ dem < urb| pajuurb tsõõ, tsõõ urbõkõist, pääväliĺli `pääkeist (lapse hüpitamislaul) Se; inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu, tu̬u̬ kutsutass urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette ja vanast `vi̬i̬di `lauta Se Kos; urbõkõsõp `pańti `lauta lakkõ Se Kos; `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos
ussõkõnõ dem < uśs no om ahol ussõkõnõ, vanast oĺl aholaud Se
ut́õkõnõ dem < ut́t tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, ussõh `u̬u̬tva ut́õkõsõʔ (rhvl) Se Kos; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi, et `lambakõsõkkasuma ja ut́õkõsõ `urbuma Se Kos
vadsakõnõ dem < vatsk
vaglakõnõ dem < vagõ̭ĺ
`vaihhõkõnõ dem < vahe
vaivakõnõ dem < vaiv
`vaɫgõbakõnõ komp dem < `valgõ
`vaɫgõkõnõ dem < `valgõ lasits om meil `valgõkõnõ, `väikokõnõ SeKov; lasits um sääne illośs `vaɫgõkõnõ Se Kov
vana/inemisekene dem < vanainemine
vanakõnõ dem < vana| 1. ealt vana 2. vanake, vanur
vana/mehekene dem < vanami̬i̬śs
vangukõnõ dem < vang
`vankrikõnõ dem < `vankri
vańnikõnõ dem < vańn
varandusõkõnõ dem < varanduss
varbakõnõ dem < varb| metallvarras
varsakõnõ dem < vars
vasigakõnõ dem < vasik taĺvinõ vasigakõnõ oĺl, jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L
veerekene dem < vi̬i̬ŕ
velekene dem < veli
vihakõnõ dem < viht kual latsõl oĺliʔ sälä pääl tuŕo pääl haŕasõʔ, sõ̭ss `vi̬i̬di `sanna, `pańti haŕastõ pääle laṕikõnõ, tet́ti seebiga kokko, sõ̭ss vihakõsõga`tassakõistõ soputõdi Se P
vihmakõnõ dem < vihm
viinakõnõ dem < viin a paṕp oĺl ka sääne et viinakõist `tahtsõ Se Kos
viisokõnõ dem < viis1 viisokõsõk`küĺmi jala `küĺge Se
viɫɫakõnõ dem < vill lammass võt́t umavviɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr
viläkene dem < vili ma näi `vaiva taad viläkeist `kokko nõstõh Se
vitsakõnõ dem < vits
voonakõnõ dem < vu̬u̬n
voorikõnõ dem < vu̬u̬ŕ | kord, puhk är `eĺli iä, et tä mullõ sõrmõga tikahhut́, voorikõistkiʔ (kordagi) Se Kos; kua oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei arkka voorikõsõ (ühe korra) `viina Se Kos
vähämbäkene komp dem < vähämb joosuvü̬ü̬ oĺl kõ̭gõ vähämbäkene Se
väidsekene dem < väit́s esäl oĺl ka väidsekene, sõ̭ss tei lepä ossast `luidsakõisi Se Kos
`väikokõnõ dem < `väiko väidsega [ma] `lõiksi vähämbäst, kua oĺl suuŕ si̬i̬ń, a mõ̭ni oĺl `väikokõnõ, nii `oĺlgi (jäigi) Se Kos; `lambal ommav`väikokõsõ rauhaʔ Se Kos; lasits om meil `valgõkõnõ, `väikokõnõ Se Kov; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, `väikukõnõ Se Sa
`vü̬ü̬kene dem < vü̬ü̬ `vü̬ü̬keistki mõista aikkutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos; ku mi latsõ oĺliʔ, siss mi̬i̬ `koiõ kõ̭gõ noid `väikeisi `vü̬ü̬keisi nigu saja `päätiʔ Se
`vü̬ü̬rüsekene dem < `vü̬ü̬rüss
õ̭nnõkõnõ dem < õ̭ńn
`üńdrigukõnõ dem < `üńdrik
`ü̬ü̬kene dem < ü̬ü̬

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur