Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
`aigo ~ `aigu ajal tu̬u̬ oĺl tsaari `aigo Se La; rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi ja lelotimi Se; liha`võ̭õ̭tõ `aigu tet́ti ka `sõira Se Ts; `kut́ja mano pandass künneĺ palama söögi `aigu Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se
hain/alosõ/tõbi närvihaigus lapsel (kui ema kohkus, nähes ussi raseduse ajal) ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommas‿sõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ, oĺl hainalosõ tõbi `kaonuʔ Se
kikk kiku kikku pikuti üle leiva lõigatud poolik viil(ukas) `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati leevä kiku `vaihhõlõ ni `pańti `paprõkõsõ `sisse ni oĺl tu̬u̬ sü̬ü̬ḱ [paastu ajal] Se Kos
korron korona koronat paastu ajal keelatud söök `sü̬ü̬dävä sü̬ü̬ḱ om korron, ku paastõti, süvvä äs siss koronat Se; piim ja liha `oĺlgi korron Se Kos
maa/ilm (mõlemad osised võivad käänduda) maailm; maailm oĺl müllüh [sõja ajal] Se V; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ Se Kos
müll müllü `müllü märul maailm oĺl müllüh [sõja ajal] Se V
nõ̭na nõ̭na nõ̭nna 1. (inimese, looma) nina imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; t́sia nõ̭nna `ańti lat́silõ, et sõ̭ss nakasõʔ `höste kirotamma Se; imä pańd puuviɫɫak‿kusõga nõ̭na pääle ja ki̬i̬t́ tu̬u̬d ru̬u̬ht Se Kos; ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üin‿nõ̭nna `käüssehe (rhvl) Se; `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka, nõ̭naluu `lahkiʔ Se Kos; rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se 2. millegi esiletungiv ots viiso kuta kopõ̭l oĺl, nõ̭na kõ̭iḱ tsõõrik Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭kolt‿t́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se 3. muud sääl (pommitamise ajal) tohi is nõ̭nnagi `vällä tsusadaʔ Se Kos
`paprõkõnõ dem < papõŕ `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati leevä kiku `vaihhõlõ ni `pańti `paprõkõsõ `sisse ni oĺl tu̬u̬ sü̬ü̬ḱ [paastu ajal] Se Kos
`puistama puistadaʔ `puistass puistaśs puistama, kallama `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati leevä kiku `vaihhõlõ [paastu ajal] Se Kos; imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse (jutt harja valmistamisest) Se Kov; ku latsõt‿`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ Se
`sukri `sukri `sukrit ~ `sukru `sukru `sukrut suhkur `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati (peensuhkur puistati) leevä kiku `vaihhõlõ ni `pańti `paprõkõsõ `sisse ni oĺl tu̬u̬ sü̬ü̬ḱ[paastu ajal] Se Kos| Vrd `tsukru
`sü̬ü̬mä süvväʔ sü̬ü̬ sei ~ `seie 1. toiduks tarvitama, sööma haniʔ uja `vi̬i̬ri pite sööväʔ Se; nüüd ommak‿kõ̭gõsagamatsõs‿söögiʔ, mõista ai midä süvväʔ Se Sa; prośsonat maidsõtass siss, ku söömäldä olõdõ Se; rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ (söömises mõõdukas olla), liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se; [ma] oĺli otsani jumala söömäldäʔ, nii paastõti Se; [ma] tuĺlip‿paɫakõsõ maad arʔ, siss `seie Se; `ait́umma sanna `küt́jäle, sau `sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha `haudjalõ Se V; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se 2. einestama (teatud söögikorra ajal) 3. närima; purema rajas‿süüdeväʔ, noh täis‿seiväʔ Se
takast 1. (ruumiliselt) tagant, tagantpoolt ahiniki oĺliʔ, kes `Pihkva takast tuĺlivaʔ Se; kõvõra jalaga t́sura laśk iks pu̬u̬ĺtõist pu̬u̬ĺtõist takast `perrä (lonkajast) Se 2. teatud aja järel; tagantjärele poiśs lät́s tarõst `vällä, sõ̭ss takast kolm `vu̬u̬ri vi̬i̬l süläss Se; kolmõ päävä takast riśteti lat́s arʔ Se Kos 3. koos sundimist või õhutamist väljendava verbiga kõrvalt andass süänd, tsüt́sütedäss takast Se Kos 4. järelt
`vaihhõlõ (ruumiliselt) vahele, vahemikku `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati leevä kiku `vaihhõlõ [paastu ajal] Se Kos; a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra, puɫgakõnõ `pańti `vaihhõlõ Se Kos; [paastupäeval] `tu̬u̬di ugurits aiast, lõigati poolõst, soolaterä `vaihhõlõ, leeväpala kaʔ Se Kos; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; hobõsõlgi oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se| Vrd vahelõ
vana vana vanna 1. ealt vana, pikaealine pääkaŕuss oĺl iks vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́ Se Kos 2. kaua kestnud, ammu olemas olnud `vanna varikohe kõ̭iḱ lääväʔ, a `nu̬u̬rdõ varikohe lää äik‿`kiäkiʔ (vanadus ootab kõiki ees) Se Kos; [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P 3. endine, kunagine, varasem peigmehe sugulasõp‿ päädeti, vanna`mu̬u̬du [ma] `üt́li iks sajarahvass Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasik‿kunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha ait‿taha aiʔ Se Kos 4. halvaks läinud, kaua seisnud, riknenud 5. teatava vanusega, vanune ku jo [laps] viie `aaśtaga vana, toolõ anna es `kiäkiʔ [paastu ajal piima] Se Kos; kasvatagõs‿seo põrss ark‿katõ kuu vana Se Kos; ma oĺl i katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos 6. kahanev (kuufaas) 7. vanainimene, vanur noʔ ei `peetä `paastu, mõ̭ni vana pidä Se Kos; pińgiʔ ommam‿meil `keŕkoh vanno jaost ja kiä ärʔ nõrgahhass Se 8. halvustavalt: va, igavene, kuradima kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle, `üĺti et vana varõss, sü̬ü̬s‿seo süä ärʔ Se Kos| Vrd vaa
Täienda sõnaraamatut
