Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

`kaut kaudu
laut lauda `lauta laut jaanipäävä `ü̬ü̬se kävevä nõial`lautõ pidi, peräkõrd `saadi tiidäʔ, sõ̭ss `pańti tappa laudaʔ Se Pop; ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette ja vanast `vi̬i̬di `lauta Se Kos; `lauta [ta] kudi, pańd tu̬u̬ kivi lauda müürü `sisse Se; nipaĺlo jäi alalõ ku pliidi laut, `pliitega laut, kõ̭iḱ oĺl arppalotõt Se; luhań oĺl kest `lauta Se; laut oĺl palgõst tett, sammõĺ `vaihhõl Se Kos; urbõkõsõp `pańti `lauta lakkõ (palmipuudepüha kombest) Se Kos
ohuʔ~ ohut `ohku `ohkut õhuke
puut puuda `puuta raskusmõõt: puud (16, 831 kg) esä pańd vi̬i̬l kolʔ `puuta rüḱi kaʔ, et saa täl ka `põrssalõ `putru `ki̬i̬täʔ Se Kos; võt́imi puuda `jauhha `võlgo Se; soola puut maśs viiśsata Se Kos
su vt sa ~ saʔ
sust vt sa ~ saʔ
suu 1. kehaosa: suu peräst lat́s nakaśs `ikma, imä pańd `väelüsi nisa `suuhhõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnissuud Se; latsõllasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suugaʔ mia larmaśs Se; `pi̬i̬trepääväl kasuss ḱaol suu kińniʔ, ḱago inäp kuugu õiʔ Se; `naksi nu̬u̬ häüsä ja sülej`ju̬u̬skma suust Se; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se 2. nägu munõl `paĺli käsi, munõl `paĺli suu Se; vanast `mõśti suu, `tuĺti ülest arʔ Se; vanast talitõdi, käe ommammustaʔ, saa õi sinnäs suu `pühki tiraniga `küĺge Se 3. eseme laiem osa, avaus, ava edeh oĺli `väikop parrõʔ, kutsuti eüss, tu̬u̬ oĺl rehe aho suu kottal Se; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬ppliiniʔ Se Kos
taht tahes `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se
tast siit mattast es `tuɫnukiʔ Se Kos
t́auś vt
tińt tińdi `tińti tint, tindikala punadsõ peediʔ, kuŕgiʔ, tińdiʔ ja `taari valõti pääle, kutsuti sibula su̬u̬lli̬i̬ḿ Se Kov; tińdimehekkaʔ käveʔ, munõvoori tõissooɫat́̀sit `tinte Se Kos; t́siĺlo tińdikeseʔ, noist keedeti vi̬i̬l `ru̬u̬ga kaʔ, tińdi `ru̬u̬ga keedeti Se
tsaa vt tsagama
tsai1 tsaiu `tsaiu jook: tee imä pańd samavara `savvuma, nakaśs `tsaiu `ki̬i̬tmä Se; tsaiu seeh lät́sikkruusap`pehmest Se| Vrd tsäi
t́sopp t́sopa t́soppa; ka ts- auk, lohk; süvend, sopp aho i̬i̬h oĺl üteh poolõh t́sopp ni tõõsõh poolõh t́sopp, kohe [ma] noid hüt́si `tõmpsi Se Kos
`t́suklõm(m)a `t́sukõldaʔ `t́suklõss t́sukõĺ ; ka ts- suplema t́surajjoosivap`Piusa, `t́sukliva sääl Se K; paŕdsiʔ `t́suklõsõ ujah Se Kos
tsu̬u̬ŕ tsoori `tsu̬u̬ri isaslooma suguliige: soor
t́suut pisut `viina kiä sõ̭ss toṕsi kat́s ańd ja sakuskat midä t́suut pääle Se Kos
tsäi tsäiu ~ tsäi tsäid ~ `tsäiu ~ `tsääju jook: tee kadonuʔ velenaańõ tu̬u̬ kuivatuisi `kruussõga jõi tsäid Se; sa võtat vinne miniä, tu̬u̬ muku `tsäiu inne ki̬i̬t Se Kos; ma `mõt́li et tiä ju̬u̬ õ̭ks `tsääju, at tiä risu vali `viina `sisse Se| Vrd tsai
tu vt tu̬u̬
tuńt tuńdi `tuńti tont tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ nottuńdilõ `tervüist Se Kos
tutt tutu tuttu (lõngast) tups, tutt uh́aʔ villatsõst langast `koeti, ilosaʔ, tutt otsah Se
tu̬u̬ ~ tu tu̬u̬ ~ tollõ tu̬u̬d ~ toda too (kaugemal, varemtoimunud) määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; mattaha not tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; ku [ma] arkkoolõ, siss naka aittu̬u̬h ilmah kedägi häbendellemä Se Kos; laṕiguppütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs`sisse, tollõga `tu̬u̬di `viina Se; `ratsala hobõsõga käve [kosilane kosjas] jah tu̬u̬l`aiga vi̬i̬l Se S; no ommajjokkõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; makkak`kaŕksi tu̬u̬d`mu̬u̬du, ku `tüt́rik oĺli Se
tuuɫ tuuɫa `tuuɫa suureviljaline pirnisort kruuss um `höste vähäp ku tuuɫ Se Kos
tuuĺ tuulõ tuult tuul lääsissu varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsissa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõjjäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; kõivopputusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺjo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod; ma rüüsähhüdi naĺla viluss höö: sõ̭ss ku mõtst́siga lät́s `mõtsa nigu tuulõga (väga kiiresti) Se Kov
tu̬u̬ĺ tooli `tu̬u̬li tool nüüd ommattooliʔ, a sõ̭ss oĺlippińgittettüʔ Se S
tu̬u̬ḿ toomõ `tu̬u̬mõ toomingas
tu̬u̬ṕ toobi `tu̬u̬pi toop
tuur tuura `tuura terariist jää raiumiseks: tuur
tu̬u̬ś toosi `tu̬u̬si toos, karbike
tuuśt tuuśti `tuuśti 1. kahl, tort |Vrd tuut´ 2. nuustik
tuut́ tuudi `tuuti kahl, tuust| Vrd tuuśt
tõug tõvvu ~ tõu `tõugu suvivili [sa] külbät tõu `maahha Se; tõug niideti iks vikahtigaʔ Se Kos
täht́ tähe `tähte 1. taevatäht `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet`taivahe tuĺliʔ Se Kos 2. kirjatäht [ma] `ku̬u̬li lät́si, täheʔ `mõistsõ arʔ Se Kos 3. märk, enne
täüś2 ~ t́auś tävve täüt 1. kogu, terve; täielik 2. millegagi täidetud sõta oĺl kõ̭iḱ külä täüś, morottävveʔ Se Kos; ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdokka tävveʔ Se 3. midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus `leibä oĺl mitu aidatäüt Se; keedeti suuŕ paatäüś suṕpi Se; täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos; küüdse`väŕmmisest saa õikkõtutäüt Se Kos; tarõ täüś umatsit, üttegi tunnõ õiʔ? - umaʔ jäleʔ Se Kos

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur