Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
`antuʔ `antu `antut see, mis antud minno iks kosõ vana t́sura, lät́si esä `antulõ, maama viina `ju̬u̬dulõ (rhvl) Se
`ju̬u̬d `ju̬u̬du `ju̬u̬dut see, kellega on joodud minno iks kosõ vana t́sura, lät́si esä `antulõ, maama viina `ju̬u̬dulõ (rhvl) Se
kas 1. küsisõna kas suɫɫõ üt́sindä olõ õiv‿viländ setä tarõkõist Se Kos; imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; kas sa ar olt jo `mõsknu `hindä Se Kos 2. alternatiivselt kas (see) või (teine)
pant `pantu `pantut see, mis on pandud
seo seo `seod ~ sedä ~ setä see (siin) a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; ku no seo põlvõ rahvass taad sõta `näesi eiʔ Se Kos; mi̬i̬j‿jo sõ̭a`aigu eśs säi siih setä põrmandut Se; kõ̭iḱ saja `soendõdi ärʔ, mu imä setä kõ̭nõli Se; setä `paastu om säidse nädälit Se; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; ku ruńg rapsahhut́, [ma] `mõt́li, et kas `seoga no `maada sai Se Kos; ma oĺli siss rassõ`jalgnõ setä `poiga Se; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ, ku õ̭nnõ uma lat́s olõsiʔ, a setä olõsi eiʔ Se Kos; seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; paṕp üteĺ et seo om meil näid́sik Se Kos; kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõĺ oĺl Se; täl oĺlij‿jaɫav‿vigalitsõʔ, sedä`mu̬u̬du `jaɫguga `lapsõ Se; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos| Vrd śoo
śoo śoo śood see (siin) huśs ai kat́s `nõkla (kaheharulise keele) suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaes‿śoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se; tsõdsõ teḱk roho, üteĺ: anna hobõsõlõ śoo `suuhhõ ja saa sullõ hopõń terveh Se Kos| Vrd seo
ta ~ taa taa taad see (kuuldekaugusest eemal) lammaśs kut́s taad rebäst tarrõ tegemä Se Kr; mul om t́sial aig täüś, taal saavap‿`põrsaʔ Se Kos; haŕokõnõ ta sü̬ü̬ üiʔ, ta nutsutass vere ar ja [kana] vaĺmist Se Kov; võik‿ku ta ku̬u̬l (surm) kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se
timä ~ tiä ~ tä timä ~ tiä tedä ~ timmä tema, ta; see võih, timmä saa naardak‿ḱulʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo, midäss timä timägat‿tege Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt ‿tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; ma veit‿timmä sinnäp‿`Pihkvahe `haigõ`maia Se T; las timä aja katõk‿kaadsaʔ `jaɫga, siss olõ õit‿tälle nii ḱuɫm Se Kos; timä om `väega `helde hińgegaʔ Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop
tõõnõ tõõsõ tõist 1. järgarv: teine vanast `peeti kol `päivä `pulmõ: üt́s päiv oĺl sajapäiv, tõõnõ oĺl vakapäiv, kolmass oĺl hõimupäiv Se 2. järgmine tõõsõ päävä [ta] oĺl jot‿targõb, pańd piḱäp‿ṕuksij‿`jaɫga Se Kos; [tuhk] `aeti `ki̬i̬mä, sõ̭ss timä `saistu vi̬i̬l arʔ tõõsõni pääväniʔ, sõ̭ss tä oĺl nii `seĺge ja puhaśs tu̬u̬ lipõ Se; tõõsõl pääväl veevä [vennad] sõ̭sarõ [mere] `vi̬i̬rde Se Pod 3. muu, mitte see; mitte oma(ne), võõras mat‿taha not‿tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; `umma `siĺm ä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se Kos; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos 4. üks kahe või mitme hulgast edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah Se Kos; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se 5. teistsugune sääl (Siberis) om tõõnõ elo Se Kos
Täienda sõnaraamatut
