Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

avitam(m)a avitaʔ avitass avit́ ~ `av́tama `av́taʔ av́t 1. abistama timä avit́ meid, mi̬i̬ avidi timmä Se; ku jummaĺ avitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ Se Kos 2. mõjuma, aitama, kasu olema paṕp haaŕ d üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eippühä sõ̭na, nom `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; oh hädäkene, arhharisi [ma] suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik`kuigiʔ, midägi ei avidaʔ Se Kos; ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitagujjummaĺ Se Kos 3. piisama
elämä elläʔ eläss `eĺli 1. elama, elus olema pujakõnõ `eĺli ja paabakõnõ Se Pod 2. ajaliselt eksisteerima eläde ni oṕidõʔ, uĺlih arkka koolõdõʔ Se Kos; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se; kuppaĺlo om jummaĺ`andnup`päivi, nipaĺlo elät Se Kos 3. igapäevases elus osalema ti̬i̬v`väega `höste elädeʔ Se; laisa naisõga `pi̬i̬stlet elleh Se Kos; eläge eśs, `laskõ meil ka elläʔ Se 4. elunema, asuma mi̬i̬kkaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimissääl kuu `aigu Se; koɫmõgese veleʔ `eĺleväʔ Se Pod; `eĺli esä katõ pujagaʔ Se Kos; siss ku sügüse piḱäʔ ü̬ü̬ʔ ja kõ̭iḱ hubisass ja habisass, siss joht taha aissiih elläʔ Se 5. kokku elama tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadassukkaʔ elämä? Se Kos 6. kogema mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se
hińgitsellemä hińgitselläʔ hińgitselless hińgitselli vaevu hinges olema, hingitsema
`kandma ~ `kanma `kandaʔ kand kańd kanna 1. ühest paigast teise kandma, tassima poisinniidiʔ, naaśekkańnikkokko ni riibippeŕri Se; mi̬i̬kkaost kakkannõti paĺlo vett Se; kas sammälehtä eikku imä kot́iga sinno kaŕah üteh kańd Se; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh, tu̬u̬ tõi säläga arʔ Se 2. peal lasuvat raskust välja kannatama ma kellätoŕnih uma `pääga kanna aiʔ imp `ḱavvuʔ Se; nu̬u̬ õ̭ngõrdivaʔ, nu̬u̬ `jõuhõs sääl siseh ja vallu teivä nii, et inemine es jovvak`kandaʔ (nahahaigusest) Se; kual pää oĺl kõvõp, tu̬u̬ kańd `savvu Se 4. lubama, võimaldama 5. rase, tiine olema 6. riietusesemeid, ehteid, jalanõusid kandma
`kośtma `kośtiʔ kośt `kośtõ kośti külastama, külas olema [sa] ihaku uikkooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnällähä iǵäväst Se; päternäʔ, viisoʔ oĺlittü̬ü̬ man, `saapit `kośtma `ḱavvuʔ `pańti Se; [ma] oodi, et kunass [ta] tu̬u̬ meile sõ̭na, et `kośtma minnäʔ Se
`kuuldum(m)a `kuuldudaʔ kuuluss `kuuldu kuulda olema
`masma `massaʔ mass `massõ massa 1. maksma, rahas tasuma mupperemi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos; massas sada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se; massa õ̭nnõ, külssiss paṕp ka mälehtäss `ku̬u̬ĺjit Se; pääkaŕussõllõ `maśti paɫk ja käve kõrru `sü̬ü̬mä [taludes] Se 2. väärt olema mis `kaĺlip ku umallatsõʔ, liin massa ail`lat́si Se 3. vaja olema ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos 4. kehtima, jõus olema
`oiduma `oidudaʔ `oiduss `oidu ujuma, vee all olema tõõsõ poolõ päält oĺl `oidunu põdõ̭ŕ üle seo poolõ pääle Se| Vrd ojoma
olõma ollaʔ om oĺl olõ 1. (olemas) olema; asuma; elama ot sa suuanik, jätätkit`tütre vai puja põllu pääle, esi olõt oodussil ja `mõtlõkkäńgäldäkkaibat kardokit Se; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ, ku õ̭nnõ uma lat́s olõsiʔ, a setä olõsi eiʔ Se Kos; tu̬u̬ üteĺ et ma jovva eśs ka olt (õlut) `ostaʔ, ma `üt́li: `olku ui nii torrõ õiʔ Se Pod; eläjä löövässiĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬tti̬i̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommavvagadsõʔ Se Pop; kuttõõsõlleeväʔ ahoh ommavaʔ, siss lõigata ail`leibä väidsegaʔ Se; nail olõ õil`lat́si olõmahkiʔ Se 2. abiverb liitaegade koosseisus mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek`käüste Se
`paistma `paistaʔ paist paiśt ~ `paistõ paista 1. valgust või soojust kiirgama, paistma 2. näha olema, näima
`paistum(m)a1`paistudaʔ paistuss `paistu 1. paistma oĺl iɫm iɫɫośs jappäiv `paistu Se Kos 2. näha olema, näima
pidämä1 pitäʔ pidä pidi piä 1. kohustatud või sunnitud olema muni ańd sada `ruublit pridanat, muni kat́s kolsata vi̬i̬l, pidi `andma Se 2. osutab millegi toimumise tõenäosusele või võimalikkusele
pikutama pikutaʔ pikutass pikut́ pikali olema, lamama, pikutama
`puhkama1 puhadaʔ `puhkass puhaśs 1. puhkama vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve, `istõ `ri̬i̬kese pääle `puhkama ni sinnäj`jäiginäʔ Se; vaia hiĺlokõidsi `ḱavvuʔ, las no latsõk ka `puhkasõʔ Se Kos; [ma] võia arppuu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp`puhkasõʔ Se Kos 2. surnud olema
`saama saiaʔ saa sai ~ `saiõ 1. endale või enda kasutusse saama, kätte saama saanum mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; võikku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; ku olõ õis`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se 2. tunda või kogeda tulema; teatavaks saama 3. mingisuguseks muutuma, kujunema; uut seisundit omandama mass, ku [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilo sai `muagaʔ Se; paaba `aŕstsõ nii ärʔ, sai nit`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos 4. sündima, ilmale saama sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ nu̬u̬ppõrsaʔ Se Kov 5. tekkima, sugenema; hakkama mul sai `väiga imeh Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegissõ̭not́ ja sai paŕõmb Se Kov; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri Se 6. pääsema; sattuma, juhtuma, (kuhugi) jõudma tuĺl jo timä säält `põrgost, sai ti̬i̬ pääle Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; sassaikkõ̭kõ inne `viŕksega `otsa Se Kos 7. võimeline olema, võima, suutma; võimalik olema, võimalust omama timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se Kos 8. väljendab koos tud-partitsiibiga (translatiivis) tegevuse lõpetatust lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss Se Kos 9. väljendab tulevikku ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos
`saisma saistaʔ sais saiś saisa 1. püsti olema, seisma sa saisa siih eläjil i̬i̬h, eläjä `lätvä `viĺjä Se; tu̬u̬ päävanasitt vai kohtunik, tu̬u̬ saiś kestpaigah Se Kos; lubata õs kivi pääl saistaʔ Se 2. pikemat aega asuma, asetsema 3. säilima, püsima külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvamba `väŕski Se Kos 4. paigal püsima, mitte liikuma 5. lakkama
segendellemä segendelläʔ segendelless segendelli askeldama, segama; segane olema
`tiidmä tiidäʔ tiid tiiś~ `tiidse ~ `tiise 1. teadlik või kindel olema, teadma 2. oskama; taipama, märkama kutsutu us, siss `tiidnü üs tuɫɫakiʔ Se; ilma harimaldaʔ, uĺl rahvass, kes tu̬u̬ midä `tiidse Se 3. väljendab kahtlust või teadmatust kiä saa ja `laotass (raiskab), tu̬u̬l olõ õimmidägi tiid ku kavva Se; a no ommakkõ̭iḱ nu̬u̬llätteʔ ärkkuiunuʔ, tiiämmille `vasta Se Kos
`ti̬i̬ńmä `ti̬i̬niʔ ti̬i̬ń`ti̬i̬ńe ~ `ti̬i̬nse teeni (elatist) teenima; ametis olema parhilla kerikoh kah olõkii `poiśsi `ti̬i̬ńmäh Se; tõõsõʔ sõ̭sarõtteeneväʔ võõrast Se L
tirgutama tirgutaʔ tirgutass tirgut´ 1. hüplema, jõnksuma 2. suguühtes olema
tulõma tullaʔ tulõ tuĺl 1. kuhugi või kusagilt liikuma, lähemale tulema seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; mattast es `tuɫnukiʔ Se Kos; poiśs `küüsse mukkäest et kinga mittulõmi `kośjullõ Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se; hobõsõkõisi lehekese oĺlittuld saanuʔ, niäʔ iks oĺli kost läbi sõda lät́s `taplõma, sõ̭ss tuĺlimi T´siberist ärʔ Se La; lat́silõ [me] opassiʔ: artittulgu ui õdagu, õdagu vanahhaɫvas`sõitvaʔ Se Kos 2. nähtavale ilmuma; tekkima, sugenema kadinitsast tulõ tu̬u̬ `kündle sau Se; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet`taivahe tuĺliʔ Se Kos; tuĺl nooril tülü, määnegi sõ̭na asõ, jäl vaia üt́stõõsõlõ kukadaʔ Se; kut tulõvassaarõʔ, siss `käänke ärs`saardõ Se Kos 3. sadama päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 4. elusolendi füsioloogilistest protsessidest ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se 5. (ajaliselt) saabuma, pärale või kätte jõudma ku ḱago tulõ `vitsa, siss saa `viĺjä paĺlo, tulõ `urba, saa `ohtu paĺlo, a tulõ `lehte, saa `leinä paĺlo Se Kos; ku pühäbä hummog tuĺl, siss oĺl kõ̭igil `väegahhüä Se 6. kulgema 7. juhtuma, esinema puŕolt tuĺl kõ̭kkõ ette Se Sa; sõ̭navahet iks tuĺl, a [ma] lasi tu̬u̬ sõ̭na läbi `kõrvu Se 8. vaja olema, pidama tulõ iks eśs umaʔ hanikkasvataʔ Se
`tundma tundaʔ tund tuńd ~ `tundsõ tunnõ 1. aistima, tajuma; tunnetama olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, arttuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos; noh, kuiss tunnõdõkka paŕõbat Se Kos 2. millestki teadlik olema, teadma; kosilanõ tunnõki is sugugittu̬u̬d `tüt́rikku Se Kos; ku mat`tundsõ timä arʔ, kumbõ arʔ, siss köüdeti täl siĺmäkkińniʔ [pimesikumängus] Se Kos; tarõ täüś umatsit, `üttegi tunnõ õiʔ? - uma jäleʔ Se Kos
`tunduma `tundudaʔ tunnuss `tundu tunda või aimatav olema; välja näitama sul `vahtsõ `rõivaʔ, `käegapputahhutat, nii `arki määrideʔ, neojjo `väegattunnusõʔ Se; hüä lat́s tunnuss `hällü, kuri pini tunnuss kut́sikust Se Kos
`uskma `uskuʔ usk uśk ~ `usksõ ~ `uskõ usu 1. (jumalat) uskuma 2. usaldama, kelleski/milleski kindel olema võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; ku midä sullõ kõ̭nõldass, sa võta aiʔ `uskvass Se
`võima `võidaʔ või võisõ ~ `võidsõ 1. võima, võimalik olema söögiga pilgata õs, võisõ rahu ollaʔ Se; ti̬i̬v`võidõttehnädäjjumalat, ti̬i̬mmaja pala aiʔ vi̬i̬l Se; ku hobõsõʔ sünnüse (sobivad koos töötama) , siss [te] `võidõkkatõgakka sikadaʔ Se; vedelähe ripõndõllõt hällü küleh, sõ̭ss võit `maalõ kassataʔ Se 2. tohtima meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur