Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

`hapnam(m)a hapadaʔ `hapnass hapaśs ~ `hapnõm(m)a hapadaʔ hapaśs `hapnõss hapuks minema, hapnema piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se; õdagult [ma] pańni kohetusõ `hapnõma, ü̬ü̬ hapaśs, hummogult jo `arki kaśti leevä Se Kos; ku tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma, muido lännü üs `hapnõma Se Kos |Vrd happama
`ińdsümä `ińdsüdäʔ `ińdsüss `ińdsü irevile minema, harguma
kasima kaśsiʔ kasi kasõ 1. kasima, puhtaks tegema; (ära) koristama `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; [ta] tuĺl kodo, siss naaśs jälp`pi̬i̬li vällä kasima, `kanga `pi̬i̬li Se 2. vilja koristama 3. (ära) minema
kirbõtama kirbõtaʔ kirbõtass kirbõt́ kirpe täis minema, kirbutama
kuluvam(m)a kuludaʔ kuluvass kulusi 1. (millekski) tarvis minema, kuluma määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ, tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S 2. pideval kasutamisel kuluma
kõvõrdama kõvõrdaʔ kõvõrdass kõvõŕd kõverdi minema
`käümä `kävvüʔ käü ~ käüse käve ~ `ḱauma `ḱavvuʔ ḱau 1. astuma, kõndima; (kuskil mingil eesmärgil) käima ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; kes sinnäl`luḿpi jalppaĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnämminnäʔ Se Kos; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se; käügu uissak`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V 2. imperatiivis: minema kasima 3. oma asendit või kohta muutma, liikuma vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 4. sõitma Mõla puśsi`u̬u̬tustõ ḱau puśs, a kavvõmbahe ḱau uiʔ Se 5. kerkima (tainas); käärima (õlu) seppä `pańti, siss `laśti `ḱauma kohetuss inne Se; pliini kohetuss `laśti sepägak `ḱauma Se 6. kulgema, suunduma 7. müristama piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se 8. muud lasõk`ḱavvuʔ (tee kiiresti), tu̬u̬ttälle kõ̭iḱ kraaḿ, mis vaia Se Kos; paṕp õ̭ks olõ õinnaidõ t́sikuga `ümbrekḱaunuʔ (tegelenud) Se Kos
`lü̬ü̬mä lüvväʔ lü̬ü̬ lei ~ `leie 1. lööki, hoopi andma või saama saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ, `lü̬ü̬mist tä es lü̬ü̬ Se; minttiiä, kes `akna hukka lei Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; tuĺlillehmäkkodo, sõ̭ss kõ̭igil `palmõʔ sälä pääl, joonõʔ, `poiskõsil oĺl lü̬ü̬d lehmäle Se 2. löömisega külge või alla kinnitama, kokku klopsima sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se 3. püüli tegema (veski seadmetes raputatakse jahu läbi õhukesest riidest pükstetaolise koti) meil `mińti `Vahtsõl̀iina `püüdlit `lü̬ü̬mä Se 4. terariistaga töötlema löögelleheseʔ (raiuge lehtsed oksad) ja mi̬i̬ppanõ hainarualleheste pääle Se 5. löögiga heli tekitama kõ̭iḱ järisess, kuk`keĺliga `lü̬ü̬di Se 6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema; mängima, taguma `naakõ `määtsikkä `lü̬ü̬mä Se; mi̬i̬l lei kumanit̀sa sügüselt Se; piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh (pani jala muusikarütmis liikuma), ku polkat mäńgiti Se; imäl lööväkkundsattuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos 7. hooga liikudes paiskuma 8. kuhugi pistma, `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se 9. järsku uude seisundisse viima, mingisuguseks muutma, midagi tekitama piḱk (rästik) pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; agu `piḱne kärähhüt´ inne, nii lei aida paɫama Se Kos 10. järsku muutuma, kellekski hakkama, mingisse uude seisundisse üle minema; järsku ilmuma, tekkima hopõńlei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; paĺloss tä elläs`saaki is, lei tiisikuistõ, `ku̬u̬li arʔ Se; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse, siĺmä `sisse lei eläjäʔ Se; `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos; lööväkkaris`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos
`lü̬ü̬bümä `lü̬ü̬büdäʔ `lü̬ü̬büss `lü̬ü̬bü liibuma, kokku, ligi minema Riia langasõttuĺlil`lahkukkõ̭iḱ ärʔ, muidu olal`lü̬ü̬bü üiʔ Se
`paisum(m)a `paisudaʔ `paisuss `paisu paksuks minema, paisuma
`pit́sümä `pit́südäʔ `pit́süss `pit́sü 1. pitsitades hästi ligi minema 2. ajutiselt tuimaks jääma, ära surema istutass pääle, nigagu perse ärp`pit́süss `istuh Se Kos 3. pigistades eralduma
`putma puttuʔ putuss puttõ ~ puttum(m)a puttudaʔ puttõ 1. puutuma, põgusalt puudutama kõivopputusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ Se Pod; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos 2. sattuma, juhtuma esä sõ̭ss astuss ti̬i̬d piteh, puttu kaśs `vasta Se Kos; [mees] lätt veidikese edesi, puttu pini `vasta Se Kos; `Vahtsõliinah oĺl, ku `ku̬u̬ĺjaga lät́siʔ [peielised], kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl, toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos 3. varastama, kahjustama kõ̭iḱ oĺli iks `õigõr`rahvaʔ, midägi putut õs olõʔ Se; haŕokkülpputusõkkanna Se 4. korda minema, tähtsust omama
`tohruma `tohrudaʔ `tohruss `tohru sassi minema
`tsuŕkuma `tsuŕkudaʔ `tsuŕkuss `tsuŕku ebaõnnestuma, rikutud saama, raisku minema
`viitümä `viitüdäʔ `viitüss `viitü kuluma, raisku minema

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur