Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

kii kaa kiiga-kääga kõivopputusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod
mai mai maid mai(kuu)
miʔ vt mi̬i̬ʔ
mia ~ miä mink midä ~ mitä (partitiiv langeb kokku sõnaga mis) 1. mis tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle (mistõttu) noid `päivi ni `väigappaastõti Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se; mia oṕit, oṕit hinele Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se; latsõllasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suuga mia (nii palju kui) larmaśs Se; vanõmba panõ õs `ku̬u̬li ja mingass (millega siis) tu̬u̬ oĺl `pandaʔ Se L; mingassa `eihtät [hooneid], mingassat`ti̬i̬de? Se; a mul olõ õik krev́natkiʔ, mingappääd suḱiʔ Se Kos; rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; mul om `papriid kah, mingattuld läüdädäʔ Se; vanast oĺlis`sääntsep`puitsõp`peeĺkaʔ, `minkatteŕri visati Se; vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele, olõ õs `säŕki `minkast kutaʔ ni tetäʔ Se; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütä: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos| Vrd mis 2. kes 3. miski ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ Se Pod; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arppalotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se| Vrd `miäkiʔ 4. suvalisust väljendavas ühendis miataht
mi̬i̬ʔ ~ miʔ mi̬i̬ʔ ~ miʔ `meid meie, me a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; a kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiś nädälit Se Kos; meil oĺlillinarabahhajaʔ, mi̬i̬ttei velenaaśega `ŕoona Se Kos; mi̬i̬ppu̬u̬l kõ̭õ̭ pappõ raviti Se Kos; puutarõst ka `aeti meid `vällä Se Kos; lät́si siss mi̬i̬m`mõtsa minemä Se Kos
mi̬i̬ĺ meele mi̬i̬lt 1. mõistus, aru mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se; paaba`rõipõʔ, kas teil om ka mi̬i̬lt, teil om ŕoon tett, atti̬i̬ppetäde et ritk Se Kos; mi̬i̬śs meeleldäʔ, hopõń jaɫaɫdaʔ- lat́s ja häll Se Kos; kas haigul mi̬i̬ĺ om, haik kisk inne suud ammulõ Se; t́suraʔ ka õ̭ks jõiʔ, nigu mi̬i̬ĺ oĺl pääh, ḱau us sikõ-sakõ siĺmäkkińniʔ Se 2. meeleolu; tahtmine tü̬ü̬mihettuĺlikkaʔ hüäl meelel, maninu õ̭nnõ Se Kos; ku om iks kodo kõrraline, om hüä mi̬i̬ĺ kõ̭igil kodottullaʔ Se 3. mälu tulõ õi inäp mund sõ̭nna `mi̬i̬lde Se 4. oim, oimukoht
miiń miini `miini miin mi̬i̬śs jäi sõ̭a `aigo miini `otsa Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest Se; `mõtlõkka ku kavvõndast üle tu̬u̬ mäe hiit́ miiniga tu̬u̬ Iĺjä pühäse Se Kos
mis mille midä (partitiiv langeb kokku sõnaga mia) 1. mis a mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se; a no ommakkõ̭iḱ nu̬u̬llätteʔ ärkkuiunuʔ, tiiämmille `vasta Se Kos| Vrd mia 2. missugune, milline nüüd `võimi üldäʔ, mis sõda om Se Kos 3. miks haibaʔ, minge arkkodo, misti röögide `ü̬ü̬se Se; ma koi noid vöid, mis mõista aiʔ? Se S
miä vt mia
möi vt `mü̬ü̬mä
nii 1. nõnda, sedamoodi, selliselt nii rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlinnu̬u̬hhanippudsajidõga `vällä Se Kos; nii külä latsõttuĺliʔ, sugulastõ latsõʔ ja Se S 2. nii, sedavõrd, sel määral, kel kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah kõ̭iḱ , [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se; sańt ni sańt, kas taa inäp kohegik`kõlbuss Se Kos 3. väljendab vahetut ajalist järgnevust 4. sidesõna: ei…ega taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se 5. konstateerivalt: siis kes vanast pümmesoolikut `tiidse, `ku̬u̬li ni `ku̬u̬li, halu ni halu Se

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur