?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
kii kaa kiiga-kääga kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod
mai mai maid mai(kuu)
mia ~ miä mink midä ~ mitä (partitiiv langeb kokku sõnaga mis) 1. mis tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle (mistõttu) noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se; mia oṕit, oṕit hinele Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se; latsõl‿lasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suuga mia (nii palju kui) larmaśs Se; vanõmba panõ õs `ku̬u̬li ja mingass (millega siis) tu̬u̬ oĺl `pandaʔ Se L; mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; a mul olõ õik‿ krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos; rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; mul om `papriid kah, mingat‿tuld läüdädäʔ Se; vanast oĺlis‿`sääntsep‿`puitsõp‿`peeĺkaʔ, `minkat‿teŕri visati Se; vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele, olõ õs `säŕki `minkast kutaʔ ni tetäʔ Se; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütä: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos| Vrd mis 2. kes 3. miski ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ Se Pod; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se| Vrd `miäkiʔ 4. suvalisust väljendavas ühendis miataht
mi̬i̬ʔ ~ miʔ mi̬i̬ʔ ~ miʔ `meid meie, me a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; a kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiś nädälit Se Kos; meil oĺlil‿linarabahhajaʔ, mi̬i̬t‿tei velenaaśega `ŕoona Se Kos; mi̬i̬p‿pu̬u̬l kõ̭õ̭ pappõ raviti Se Kos; puutarõst ka `aeti meid `vällä Se Kos; lät́si siss mi̬i̬m‿`mõtsa minemä Se Kos
mi̬i̬ĺ meele mi̬i̬lt 1. mõistus, aru mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se; paaba`rõipõʔ, kas teil om ka mi̬i̬lt, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; mi̬i̬śs meeleldäʔ, hopõń jaɫaɫdaʔ- lat́s ja häll Se Kos; kas haigul mi̬i̬ĺ om, haik kisk inne suud ammulõ Se; t́suraʔ ka õ̭ks jõiʔ, nigu mi̬i̬ĺ oĺl pääh, ḱau us sikõ-sakõ siĺmäk‿kińniʔ Se 2. meeleolu; tahtmine tü̬ü̬mihet‿tuĺlik‿kaʔ hüäl meelel, maninu õ̭nnõ Se Kos; ku om iks kodo kõrraline, om hüä mi̬i̬ĺ kõ̭igil kodot‿tullaʔ Se 3. mälu tulõ õi inäp mund sõ̭nna `mi̬i̬lde Se 4. oim, oimukoht
miiń miini `miini miin mi̬i̬śs jäi sõ̭a `aigo miini `otsa Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest Se; `mõtlõk‿ka ku kavvõndast üle tu̬u̬ mäe hiit́ miiniga tu̬u̬ Iĺjä pühäse Se Kos
mis mille midä (partitiiv langeb kokku sõnaga mia) 1. mis a mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se; a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos| Vrd mia 2. missugune, milline nüüd `võimi üldäʔ, mis sõda om Se Kos 3. miks haibaʔ, minge ark‿kodo, mis‿ti röögide `ü̬ü̬se Se; ma koi noid vöid, mis mõista aiʔ? Se S
nii 1. nõnda, sedamoodi, selliselt nii rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos; nii külä latsõt‿tuĺliʔ, sugulastõ latsõʔ ja Se S 2. nii, sedavõrd, sel määral, kel kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah kõ̭iḱ , [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se; sańt ni sańt, kas taa inäp kohegik‿`kõlbuss Se Kos 3. väljendab vahetut ajalist järgnevust 4. sidesõna: ei…ega taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se 5. konstateerivalt: siis kes vanast pümmesoolikut `tiidse, `ku̬u̬li ni `ku̬u̬li, halu ni halu Se
Täienda sõnaraamatut
Saada ära
Tühista