Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit

huńn huńni `huńni vurr
hähn hähnä `hähnä rähn
iäne `iädse iäst jääga kaetud, jääne mäeʔ oĺlittalvõl `iädseʔ Se Kos
jano jano janno janu
ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt joon; triip kad́a noḱki (vaata nüüdki) vi̬i̬l ommap`perse pääl sinidse joonõʔ, kat́s sinist ju̬u̬nt [peksust] Se Kos; mi̬i̬ imäle tet́ti `riśtiju̬u̬nt `uńdrik Se
jälʔ ~ jalʔ jälle `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi jalkkadajaossaʔ Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ, [ma] pańni paiga pääle, siss jälkkäve Se Kos
jäĺg jäle `jäĺge 1. (jala, käpa) jälg ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; tarõ täüś umatsit, `üttegi tunnõ õiʔ ? - uma jäleʔ Se Kos 2. arm aŕst `mähke kińnihhaavaʔ, a ńao pääle jäivä jäleʔ Vas
jäŕv järve `järve järv käve ma `Suurdõ `järve `püüdmä [kalu] kinnastõgaʔ Se
kunn kunna `kunna konn kunnakkrogisiʔ keväjält tah luḿbih Se; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `vasta `vihma kunnattänidiʔ Se Kos
käńg käńgä `käńgä king [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; kodo tuĺl käńgäldäʔ vai paĺastõ `jaɫgugaʔ Se; ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja, `mõtlõkkäńgäldäkkaibat kardokit Se
kärn kärnä `kärnä kärn
käŕn käŕni `käŕni kirn
läńg läńgä `läńgä halb läńg om iks läsä elo Se Kos
länik länigo länikot ~ läńk `läńko `läńkot lännik või tet́ti `vaĺmist ja `pańti länikohe Se; [sa] verevän`nakrikkeedä arʔ, tsae arʔ, panl`läńkohe Se
mäng mängo `mängo mäng pu̬u̬ĺpühä õdago [me] lät́si jälkkohegit`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P
nińn nińni `nińni lill
pańn pańni `pańni (prae-, küpsetus)pann vanast olõ õs `pannõ, kutsuti `laatkakõsõʔ Se; `pańti kohetuss pańni pääle, tu̬u̬ olõ õs sakõ, tu̬u̬ ju̬u̬śk `pańni pite laḱka Se; ahoh pańni pääl küdseti `pliine Se; [ma] seenellähädi ärʔ, siss pańni `vahtsõst pańni pääle, praadõ arʔ Se Kos; rüäʔ `häit́siʔ, väĺgiga palot́ rüä ärʔ, küd́si ärʔ nigu pańni pääl Se
peńn peńni `peńni peenrahaühik: penn saa õs `peńnigiʔ Se Pod; no minga mi esä mata, ku sa ilma peńnildäʔ Se Pod
puńn puńni `puńni mügerik, punn
pähn pähnä `pähnä pärn; pärnakoor
rińn rińni `rińni renn
räni räni räńni tulekivi räni oĺl ja tuliraud Se P
sann sanna `sanna 1. saunahoone; saunaskäik `kütke sann, veegeʔ repäń`sanna Se; naańe koolõss, sann palass (kahju on ühesugune) Se; vanast kõ̭gõ paŕõmb rohi oĺl sann Se; ku sannast `tuĺti, `üĺti: jummaĺ avida Se Kos; `ait́umma sanna `küt́jäle, sau `sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha `haudjalõ Se V; olgõvvana vai nu̬u̬ŕ, agassannalda saa aiʔ Se Kos 2. keretäis (peksa)
sõ̭ńn sõ̭ńni `sõ̭ńni jäär; täkk
säńg säńgü `säńgü voodi, säng mul olõ õs `säńgü Se; kat́s `aaśtakka oĺl mehe˛esä säńgü pääl (voodihaige) ja täl oĺl hää (väljaheide) ni hämm (kusi) säńgü pääl Se; ma oĺli sällülde säńgüh Se; imä tuĺl säńgü `vi̬i̬rde hummogult kell kolʔ ai ülest Se Kos; ütel `tüt́rigul oĺl asõ `seńdseh, tu̬u̬l oĺl säńg joʔ Se Kos; määness (milline siis) tu̬u̬ säńg oĺl vanast, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk, koll`lauda, a veere pääle `pańti sääne höörik puu Se
tuńn tuńni `tuńni 1. kellaaeg: tund pu̬u̬ĺtõist `tuńni `peeti `leibü ahoh Se S; kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; ḱau uit`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t`tunnõ pite, tulõ õikkodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos; kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 2. õppetund
`täńni nakkama, `täńni `pandma karjuma, nutma (hakkama)
tüńn tüńni `tüńni tünn
vańn vańni `vańni vann
vänt vändä `väntä vänt
õ̭ńn õ̭nnõ `õ̭nnõ õnn eśs tiiä äiʔ `õ̭nnõ `ot́siʔ, õ̭ńn ot́s hinnäst Se; kut`taĺsipühi `keśkmätse pühi [sa] makadõ, sõ̭ss makat `aaśtaga õ̭nnõ kõ̭õ̭ arʔ Se Kos

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur