Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

`andõʔ pl `ańdidõ `ańdit ~ `ańdiid kingitused, pulmaannid selle [isa] võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahavvõttaʔ Se; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehesugulaisi, sõ̭ss `ańti noid `ańdiid Se; suurõvvü̬ü̬ʔ oĺlivviietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, noid anda õs `ańdiss kohegiʔ Se; ku vakarahvass lät́s peigmehe poolõ, siss śaal `ańti jal `andõʔ Se S
esä esä essä isa kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; `eĺli esä katõ pujagaʔ Se Kos; lät́s sõ̭ss mehe˛ esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mińni `ütless mehe˛esäle: ma ei nakassukka (sinuga) `sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos
esä- isane, isa(s)-
esäne esädse esäst 1. isane, isa(s)- 2. viljatu, kehv kõ̭õ̭ olõ õi esädse `aaśtaguʔ, om imätsit `aaśtakku kah Se
hüä hüä hüvvä 1. hea, kõlblik, nõuetele vastav; meelepärane, meeldiv kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes`sisse, sõ̭ss oĺl lastõl hüä `raptaʔ Se Kos; muni `ütless hüä jutu pääle kakkuradi Se Kos; tü̬ü̬mihettuĺlikkaʔ hüäl meelel, maninu õ̭nnõ Se Kos; hüv́vi `päivi [ma] olõ nännüʔ, kõ̭kkõ olõ nännüʔ Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek`ku̬u̬kõsõʔ Se Kos; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; selle võta as [isa] `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahavvõttaʔ Se| Vrd hää 2. parem 3. üsna, päris `rõiviid oĺl hüä paĺlo Se; sulõng oĺl hüä süvä Se 4. headus; kasu, tulu hüvvä tege veid́ottaa viin Se Kos| Vrd hää
kosilanõ kosilasõ kosilast 1. kosjas käiv meesisik, kosija võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; `mõŕsa imä pańd sõira kaśti pääle, kosilanõ tulõ iks `mõŕsalõ `perrä Se; selle võta as [isa] `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahavvõttaʔ Se; üle koɫga kosilanõ Se; `mõŕsa imä köüt́ kosilasõlõ vü̬ü̬ `pihta Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; `ratsala hobõstõga käveʔ, tu̬u̬ kosilasõ veli kaʔ, sugulaisi `kutsmah Se 2. kosija koos isamehega
kärähhütmä kärähhütäʔ kärähhüt kärähhüt́ käratama; kärgatama seo (isa) ku kärähhüt iks munõ voori arʔ, sõ̭ss [lapsed] lääväʔ Se; es olõ `pilvegi, agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos
lell lellä `lellä isa vend, onu tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se; minkperäst lellänaańe sa võit kavva elläʔ Se; `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minetti̬i̬ lellänaise tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; ku määnegi rehkendüss oĺl, siss lelläpoig jäl opaśs timmä Se
tsõdsõ tsõdsõ tsõtsõ isa õde, sõtse koh oĺl nulganaańõ jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos; esä sõ̭saŕ oĺl tsõdsõ Se Kos
tätä tätä tätät kõnetlussõna: isa, vanaisa esä üteĺ: latsõʔ, massaada teid ka `ilma `kaema. a tätä, kuiss sa meid saadat `ilma `kaema? Se Kos; tätä teḱk `puitsõ pütü Se Kos; tätä`lu̬u̬ka `ańti, pää `jalgu `vaihhõlõ ja `ańti `pessäʔ Se

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur