[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

hilläkeiste adv
1. aeglaselt. Vrd .hillä, hill´okõitsi
2. vaikselt ▪ ma lätsi madaluisi, hilläkeiste ma läksin maadligi, vaikselt. Vrd hill´o, .hillä, hilläkeitsi, .hillä|.tassa, .tassa
3. õrnalt ▪ võtt´ paaba hilläkeiste .üskä, .veie .sanna, pand´ laba pääle (muinasjutust) võttis eide õrnalt sülle, viis sauna, pani lavale. Vrd helläste

.kandli s <.kandli, .kandlit> kaenal ▪ ma haari koti .kandli ala ma haarasin koti kaenla alla; esä vei .taosõʔ .kandlih moro pääle isa viis rangid kaenlas õue; võtt´ rahakarbi .kandlihe, tull´ tulõma võttis rahakarbi kaenlasse, tuli tulema. Vrd .kangla, .kangli

.kopna s <.kopna, .kopnat> van 50 linapeod (mõõtühikuna) ▪ miiʔ puul üldäs õks, mitu tuhat .peio sai, meil õi .loetaʔ .kopnit meie kandis öeldakse ikka, mitu tuhat linapeod sai, meil ei loeta 50 linapeo kaupa; viiś .kopnat ja kümme .peio viis kopnat ja kümme peod (260 peod)

kostak s <kostaga, kostakat> / <.kostka, .kostkat>
1. (hrl pl) ennustamisvahend (täringud, lõngad vmt) ▪ .kostkit õks hiidät, viiś langakõst .panti, kaʔ nii pillide .sõlmõ, mõnikõrd lätt kammɪtsahe, ku kokku jäiväʔ, sis olõ‿õi hää, tulõ‿õi kosilaist, ku om langah, sis om hüä ennustamislõngu heidad (seod), [see käis nii, et] viis lõngakest pandi, vaat nii viskasid (sidusid) sõlme, mõnikord läks kammitsasse , kui kokku jäid, siis pole hea [enne], ei tule kosilast, kui on lõngas [vabalt järjestikku], siis on hea [enne] (viis lõnga seoti keskelt sõlme ja nende otsad paarikaupa kokku; keskelt päästeti sõlm lahti; kui lõngad omavahel kujundeid moodustasid (olid omavahel seotud, n-ö kammitsas), oli see halb enne, kui lõngad jäid vabalt järjestikku, oli hea); inne sõtta minekit õks hiideti .kostkit enne sõtta minekut heideti ikka täringuid; .kostket köüdetäs kõ̭gõgeʔ, ko kiä kohe tii pääle .kaugõst jääss vai om kel sõtta minek´ P ennustamislõngu seotakse tihtilugu, kui keegi on kuhugi tee peale kauaks jäänud või on kellelgi sõttaminek [ees]; ko tahete tiidäʔ, õt kas .haigõ ar koolõs vai jääss elämä, sis köüdetäs .kostket P kui taheti teada, kas haige sureb või jääb elama, siis seotakse lõngu (ennustamiseks)
2. (hrl pl) kossimäng, poisikeste mäng luukeste v müntidega

leelotaja s <leelotaja, leelotajat> leelode esitaja, rahvalaulik ▪ Linna Okse om suuŕ leelotaja, katś .eepostki .laulnᴜʔ Okse (Ksenia) Linna on suur rahvalaulik, kaks eepostki laulnud; Petseri Haridusseltś and´ pidokingitüses neläle suurõmballõ leelotajalõ: Hilana Taarkalõ, Martini Iŕolõ, Miku Odele ja Ul´kalõ, egalõ ütele viiś tuhat .marka Petseri Haridusselts andis pidukingituseks neljale suuremale rahvalaulikule: Hilana Taarkale, Martini Irole, Miku Odele ja Ulkale (Uljana Raudhein), igaühele viis tuhat marka; olõ noorik nal´alinõ, linik´pää leelotaja (rahvalaulust) olen noorik naljaline, linikpea leelotaja (äsja abiellunud naisest)

migula|päiv s <migula|päävä, migula|.päivä>
1. kevadine nigulapäev, 9. V / 22. V ▪ ma olli latś, ku imä vei minno kaʔ migulapäävä .keŕkohe ma olin laps, kui ema viis mind ka nigulapäeval kirikusse; inne migula.päivä .püüti kartohkaʔ arʔ istᴜtaʔ ja .kõikõ .vilja .veit´kese .külbäʔ, sis Mikul õnnɪstas hüvvä .saaki enne nigulapäeva püüti kartulid maha panna ja veidi igast (tera)viljast külvata, siis Mikul õnnistab head saaki; jüripääväst katś nädälit om keväjäne migulapäiv kaks nädalat pärast jüripäeva on kevadine nigulapäev; koh tsässonah Migula .puusli om, sinnäʔ lätt migulapäävä rahvas kokko kus tsässonas (kabelis) on Migula ikoon, sinna läheb nigulapäeval rahvas kokku
2. talvine nigulapäev, 6. XII / 19. XII ▪ tuu om inne migula.päivä poolõh .talsipühi paastuh see on enne nigulapäeva, keset jõulupaastu; Toomasmäel .peetäs .praasnikke migulapääväh talvɪtsõh, meil om Migula tsässon kah Toomasmäel peetakse talvisel nigulapäeval pidu, meil on Migula kabel kah. Vrd mikul´, nigula|päiv, nikul´

nuuśa s <nuuśa, nuuśat>
1. puudus; vajadus ▪ söögigaʔ olõki‿i nii nuuśat ku joogigaʔ söögist ei olegi sellist puudust kui joogist; miisś naasegaʔ .veieʔ nuuśa ar kirstugaʔ .mõtsa, kaibiʔ suurõ havva ja panniʔ .hauda kirstugi arʔ (muinasjutust) mees viis naisega puuduse kirstuga ära metsa, nad kaevasid suure haua ja panid kirstugi hauda. Vrd .puudus
2. häda, viletsus ▪ tull´ no nuuśa .kaala nüüd tuli häda kaela; oi, näge nuuśat timä ilmah! oi, küll näeb tema ilmas viletsust!. Vrd hädä
3. hädavares ▪ uuʔ, nuuśa, jätäʔ no ikk! oh sa, hädavares, jäta nüüd nutt järele!

samah adv (hrl liitsõna osana) samas ▪ kaeʔ, pernaane siihsamah repi pääl ja .panǵki käeh vaata, perenaine [seisab] siinsamas trepil ja ämbergi käes; .uutkõʔ nu siihsamah, vaest mi kuulõ, koh um oodake siinsamas, vahest me kuuleme, kus [ta] on; viiśtuhat inemist risteti arʔ säälsamah viis tuhat inimest ristiti sealsamas ära. Vrd samahtah, samantah, samatah

tiranik s <tiraniga ~ tiranika, tiranikka> / <tiranigu ~ tiraniku, tiranikku> käterätt ▪ tiranigul ommaʔ pitsɪʔ otsah, tiraniguʔ ommaʔ suud .pühkɪʔ käterätil on pitsid otsas, käterätid on näo pühkimiseks; .truuśkalõ köüdetäs tiranik .pihta isamehele seotakse käterätt ümber piha; kes .ildast jääss üles tulõma, tuu saa hämme tiraniku kes tõusmisega hiljaks jääb, too saab märja käteräti; saa kääbäs valmɪs, and umast .rahvast kiä havva.kaijbile tiraniku ja .kindaʔ [kui] kääbas valmis saab, annab keegi oma perest hauakaevajatele käterätiku ja kindad; lätś tuu .tütrek, vei kunigallõ pähᴜ̈tsehe .veiga ilosa tiranika, määnest .kohki olõ‿i (muinasjutust) läks see tüdruk, viis kuningale peatsisse väga ilusa käteräti, mille sarnast [teist] kusagil mujal ei ole; hot´ sa kohe läät .üüsest, kõgõ pühɪʔ śoo tiranikagaʔ suud! (muinasjutust) kuhu tahes sa ööseks lähed, pühi nägu ikka selle käterätiga!. Vrd käe|rätt´, käte|rätt´

viik´1 s <viigi, .viiki> viimine ▪ sai‿ks tä siiä saagi .pääle, veeri‿ks tä siiä viigi .pääle, vei‿ks noorõ neiokõsõ (rahvalaulust) tuli ta siia saama peale, veeres siia viima peale, viis ära noore neiukese