[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

SõnastikustEessõnaKasutusjuhend@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit

hatanõ adj <hatadsõ, hatast>
1. emane (koera kohta)käü ku hatanõ pini hulgub ringi nagu emane koer
2. liiderlik, litsakasar lätś .tütrik ka .veit´kese hatatsõst tüdruk läks veidi litsakaks


.herne|tśopanõ adj <.herne|tśopadsõ, .herne|tśopast> rõugearmiline.tütrik om .hernetśopanõ tüdruk on rõugearmiline. Vrd .hernetśopõnõ, .herne|tähine


.hindähe adv omaette, iseenesesma .hindähe .mõtli, õt jätä .ütlemäldäʔ ma mõtlesin omaette, et jätan [parem] ütlemata; .tütrik tulõ suurõtii .kraavi pite, .verpjäʔ .rõivaʔ, verrev hiuss .varbiniʔ, tulõ jaʔ hurisõs .hindähe tüdruk tuleb mööda maantee kraavi, punakad riided seljas, punased juuksed varvasteni, tuleb ja pomiseb omaette. Vrd eś|.hindäst, esɪ|.hindäst, .hindäst


hõpõ|kraaḿ s <hõpõ|kraami, hõpõ|.kraami> seto naise hõbeehtedma .naksi .eht´mä joʔ viietõist.kümne .aastaka vanalt, vanast oll´ tuu täüś.tütrikus, ku lätś kohe kirmasõhõ, sis .panti vanɪk .päähä ja hõpõkraamɪʔ tävveste pääle ma hakkasin end ehtima juba viieteistkümneaastaselt, vanasti oli [nii vana juba] täistüdruk, kui ta läks kirmasele, siis pandi vanik pähe ja kõik hõbeehted peale (kaela); mõ̭ni and´ sõlõ vai keedɪkese, mul .hindäl oll´ ka mõsu.mõskmise iist hulga hõpõ.kraami .korjunᴜʔ mõni andis sõle või keekese, mul endal oli ka pesupesemise eest hulk hõbeehteid kogunenud; .viidi rikas .tütrik .hauda, hõpõ.kraami .panti tälle üteh [kui] rikas tüdruk viidi hauda, pandi hõbeehteid talle kaasa


ilotuhe, ilotohe P adv inetult; ebaviisakaltTepo tekk´ veiga ilotuhe Tepo käitus väga ebaviisakalt; .tütrik käüse .väega ilotohe .rõiveh P tüdruk käib väga inetult riides. Vrd nuŕatuhe, .tihkõhõ, ärätühe


keeves adj <keevese, keevest> kärme, erk, kergejalgnekeeveS .tütrik, püüsüiʔ .kohki erk tüdruk, ei püsi kusagil [paigal]. Vrd käpe, kärmäs


kiibask´ adj s <kiibaski, kiibaskit> püsimatusääne kiibask´, sääne .heitlejä selline püsimatu, selline rahmeldis; taa om kiibask´ hüä! ta on õige rabeleja! (tüdruk, kes poistele vastu tõrgub). Vrd igratś, kiidsak, kärsɪk, vildo


.kirk´lik adj <.kirk´ligu ~ .kirk´liku, .kirk´likku>
1. ergas, erk, elav.kirk´lik .tütrik, ku tõõnõ .tsuskas, .kargas erk tüdruk, kui teine torkab, [siis] hüppab; .kirk´ligᴜʔ latsõʔ, kõ̭ti .pelgäseʔ ergud lapsed, kardavad kõdi. Vrd elläv, kirgõs, kirk´
2. kiitlevTepo sugumast .kirk´likku miist võii .uskuʔ Tepo-taolist kiitlevat meest ei või uskuda. Vrd kitakas, .kitlik, kit´okõnõ, kitᴜś


koss s <kossa, .kossa>
1. juuksepats, palmikkatś ilosat .kossa sälä pääl, pikki .kossõgaʔ .tütrik kaks ilusat patsi selja peal, pikkade patsidega tüdruk; mõ̭nõl seto .tütrikol om viil koss, .väiga .harva mõnel seto tüdrukul on veel pats, [aga] väga harva; hiusś om meil naisil palmituʔ kattõ .kossa juus on meil naistel palmitud kahte patsi; palmɪtś hobõsõ lehe .kossa palmis hobuse laka palmikusse; ko sõnna .kullõi, sis kossa panõ jala ala kui [tüdruk] sõna ei kuula, siis panen patsi jala alla. Vrd kruntś, plett´
2. (hrl pl) linadest patsid, palmikupaar (seto naise soengu osa)mul om parhillaʔ ka linonõ koss mul on praegu ka linadest palmik [alles]; kossaʔ tetti linost, .hiusõgaʔ palmidsi kossaʔ kokko vahru .muudu palmikud tehti linadest, juustega palmitsesin kokku võru moodi; mi palmi linaʔ .hiusidõgaʔ kokko, sis mähɪtäs kossaʔ .ümbre pää me punume linad juustega kokku [palmikuks], siis mässitakse patsid ümber pea; linakossaʔ nigu sarvõʔ pääh linapalmikud nagu sarved peas; kossaʔ pääh, magasi nigu kannu otsah linapalmikud peas, magasin nagu kännu otsas; .suitoisist linost tetteväʔ katś .hüäge jämmet .kossa, sis pal´mɪtevvaʔ nuuʔ ka .kuage ummi .kossõgaʔ üteh P soetud linadest tehti kaks parajalt jämedat patsi, siis palmiti nood ka kumbki oma patsidega [kokku]. Vrd kossak, kossalinaʔ


kudŕah adv käharas, lokkiskudŕah .päägaʔ .tütrik lokkis peaga tüdruk; illoś hiusś, kudŕah kui sõrmusõʔ kõ̭ik´ ilusad juuksed, käharas kõik nagu sõrmused; tśural kudŕah hiusś noormehel on lokkis juuksed. Vrd kahhar, kudŕa, kudŕava, käbräh, tsibrah, tsäbri, tsäbroh, tsäro, tsäroh, tsäroline


leeme|leht´ s <leeme|lehe, leeme|.lehte> folk lemmeleht, (poeetiliselt) neiuau sümbolleemeleht´ jo liigahhas, .tütrigulõ tulliʔ kośaʔ lemmeleht juba liigahtab, tüdrukule saabusid kosjad (tüdruk jõudis pruudiikka); .kaksi kätte auhaina, auhaina, leemelehe (rahvalaulust) katkusin kätte auheina, auheina, lemmelehe; .visksi ma .maalõ au.paprõ, liiva pääle leemelehe (rahvalaulust) viskasin ma maha aupaberi, liiva peale lemmelehe


lobahutma v <lobahuttaʔ, lobahuda ~ lobahuta>
1. plartsatama, lopsatama; lobistamakaess: katś .partsi ujosõʔ, lobahutvaʔ õks siivogaʔ ja sirotasõʔ .jalga (muinasjutust) vaatab: kaks parti ujuvad, lobistavad ikka tiivaga ja sirutavad jalga. Vrd lobahama
2. laksama, kergelt käega lööma.tütrik lobahut´ mullõ .vasta .põskõ tüdruk laksas mulle vastu põske
3. lobisematiiäi kost ma kuuli, .kiäki iks lobahut´ ei tea, kust ma kuulsin, eks keegi ikka lobises. Vrd lobahama, lopama


lähkokõsõh dem adv lähedal, ligiduses.tütrik näge täti takah .juuskvat, õigõ lähkokõsõh tüdruk näeb tädi järel jooksvat, [on juba] õige lähedal; latsõʔ, olgõʔ ti lähkokõsõh, minguiʔ .kavvõ lapsed, olge te lähedal, ärge kaugele minge. Vrd ligitsillaʔ, lähe|kõrrah, .lähkeseh, .lähkesel, .lähkoh


moośa, moose, moosi, moośo adv võib-olla, vist, ehktaa miisś moosi tulõ ar meele aiapoisist võib-olla tuleb see mees meile aiapoisiks (aednikuks); moosi ma jovvai üles tullaʔ võib-olla ma ei jõuagi üles tõusta; tooni .aoni moośo inäp eläki tolle ajani [me] võib-olla enam ei elagi; .tütrik .lännöʔ .Tartohe ne moośa saanᴜʔ latsõʔ kah P tüdruk olevat Tartusse läinud ja vist lapsedki saanud; annamõ sõ̭amehile .viina, õt sis moośo viina .päägaʔ mõ̭ni võtt .otśma minnäʔ (muinasjutust) anname sõjameestele viina, et siis võib-olla läheb keegi viinase peaga [kuningatütart] otsima; moośo kallu õks ma kadaja kõrvalõ, moośo pillu õks ma pedäjä .nõ̭alõ (rahvalaulust) ehk kaldun ma kadaka kõrvale, vast kukun ma männi najale. Vrd mast, moosś, moost´, mose


morɪtama v <morɪtaʔ, morida> näljutama.tütrik morɪtas hinnäst, om .piinükene tüdruk näljutab ennast, on peenike; ma hinnäst morida, tahai sõtta minnäʔ ma näljutan end, ei taha sõjaväkke minna. Vrd murɪtama, .nälǵsütmä, nälgᴜ̈tämä, nälᴜ̈telemä, nälᴜ̈tämä


muhetõlõma v <muhetõllaʔ, muhetõlõ>
1. (näost) õhetama.tütrik nakaś .kitmise pääle muhetõlõma tüdruk hakkas kiitmise peale õhetama. Vrd lõkkõlõma
2. haljendamatakah õks sis hain haletõllõs, peräh moro muhetõllõs (rahvalaulust) taga siis hein rohetab, järel õu haljendab. Vrd mohetama, muhetama


mutt´uma v <mutt´udaʔ, mutt´u> , mutt´oma <mutt´odaʔ, mutt´o P> eksima, vääratama, segi, sassi minemaar mutt´u tuu .tütrik uma elogaʔ too tüdruk vääratas oma eluteel (sai vallaslapse); halv, mutt´unᴜʔ elo halb, segi paisatud elu; mul .veit´kese sõ̭naʔ mutt´uʔ arʔ mul läksid sõnad natuke sassi; jalg mutt´o P jalg vääratas. Vrd mut´ahama || meelest mutt´unuʔ peast segi, arust äraimä oll´ mutt´unuʔ umast meelest arʔ suurõ halõndusõgaʔ ema oli suurest kurvastusest peast segi läinud


määtsɪk s <määtsiga, määtsɪkat ~ .määtsikka> / <määtsigu, määtsɪkut> pall; keraom määtsigagaʔ suuŕ .mässämine palliga on (käib) suur müramine; Miko lätś külä .sisse .mässämä ja naasś tõistõ noortõgaʔ .määtsikka .lüümä Miko läks külla mängima ja hakkas teiste noortega palli lööma; miisś näge, õt ütś kulladsõ kossagaʔ .tütrik mänǵ kulladsõ määtsikugaʔ (muinasjutust) mees näeb, et üks kuldse patsiga tüdruk mängib kuldkeraga. Vrd kummimuna, määts


müdserkas L s <müdserka, müdserkat> , mütserkas s <mütserka, mütserkat> mütsaksääne prälline, är pärähhünᴜ̈ʔ, suurõ kõtugaʔ vai mütserkas hõhvakõnõ selline kängus, kidunud, suure kõhuga või punnkõhuga mullikas; tuu sääne kui müdserkas, väikokõnõ, ilodukõnõ, kõhn .tütrik L ta on selline nagu mütsak, väikseke, inetuke, kõhn tüdruk


.päätnits s <.päätnitsa, päät.nitsa> reede enne jaagupipäeva, Saatse kirikupühakolʔ .aast´akka ütś .tütrik põssi ja opati tälle, et minʔ .päätnitsäle üks tüdruk põdes kolm aastat ja talle õpetati, et mine päätnitsale; kui tull´ õks sis rikas .riidekene, .päätnitsa pääväkene (rahvalaulust) kui tuli rikas reedekene, päätnitsapäevakene. Vrd .päätnitsapäiv


.ristäm s <.ristämä, .ristämmä ~ .ristämät> ristiemasuurõ .otśmisõgaʔ .saie .tütrik arʔ üte inemisõ, kiä lubasi tullaʔ pujalõ .ristämäst suure otsimisega leidis tüdruk ühe inimese, kes lubas tulla ta poja ristiemaks; .ristämäle sis .kundsõni kumardi, .maalõ valiks tä .maani .varbini (rahvalaulust) ristiemale kandadeni kummardas, maani maha laskus ta [ristiema] varvasteni. Vrd itse, risti|imä


rist|äsä s <rist|äsä, rist|ässä> ristiisatulʔ mu pojalõ ristäsäst, muido jääss mu poig .rist´mäldäʔ tule mu pojale ristiisaks, muidu jääb mu poeg ristimata; tõõsõl pääväl lätś .tütrik .ümbre.tsõõri pojalõ ristässä .otśma (muinasjutust) teisel päeval läks tüdruk ümberkaudu pojale ristiisa otsima; oh õks taad ime .veljä, vell´o rikast ristässä (rahvalaulust) oh seda ema venda, peiu rikast ristiisa. Vrd itse, .rihtsä, rist|esä


.ruubli|tükü|kõrd s <.ruubli|tükü|kõrra, .ruubli|tükü|.kõrda> rublatükikord, hõberubladega kaelakee.ruublitükükõrd pidi õgal .tütrigul olõma kaalah, ku tuud .kõrda kaalah es olõʔ, tuu .tütrik .tihkas kirmassõhõgi minnäʔ rublatükikord pidi olema igal tüdrukul kaelas, kui seda keed kaelas ei olnud, ei tihanud tüdruk kirmaselegi minna. Vrd .ruublikõrd


rõbahama v <rõbahtaʔ, rõbaha> , rõbahtama <rõbahtaʔ, rõbahta> silmama, tähele panema, märkamama sängü pääl .istõ, pini rõbahti minno, nakaś .haukma ma istusin sängi peal, koer märkas mind, hakkas haukuma; rõbahaas .ütśkiʔ veli midägi ükski vend ei märganud midagi; a ku nimäʔ rõbahtiʔ, et vana Ivvań ka oll´ .liina tulnuʔ, ni sõ̭s .heitüʔ .väega är aga kui nad märkasid, et vana Ivvan oli ka linna tulnud, siis ehmusid väga ära; ku perremiisś tulõ kodo ni teid rõbahas, sis timä neelähäs ti säälsamah är! (muinasjutust) kui peremees tuleb koju ning teid märkab, siis tema neelab teid sealsamas alla!; .tütrik .ommõ täl takah käunuʔ jaʔ arʔ rõbahanᴜʔ (muinasjutust) tüdruk on tal järel käinud ja näinud ära [et kosilane on laibasööja]; tuud õks rõõbõh rõbahti, paaba tähele pand´ (rahvalaulust) seda raibe märkas, eit pani tähele. Vrd rõppama, räbähtämä


räbähtämä v <räbähtäʔ, räbähtä> märkamaperäkõrd .tütrek räbähti tedä ni naasś kõnõlama ni .tundsõ .ärkina (muinasjutust) viimaks tüdruk märkas teda ja hakkas rääkima ning tundis äragi. Vrd rõbahama, rõppama


saisahtama v <saisahtaʔ, saisahta> seisatama.kohki saisahtas, lätś üte voorigaʔ peräle kusagil ta ei seisatanud, läks ühe jutiga pärale; .tütrik lätś ni saisaht´ värehti takah tüdruk läks ning seisatas värava taga. Vrd saisahutma, saisaskõlõma, saisatama


seera s <seera, seerat> tikuväävel.tütrik oll´ .pandnuʔ tiku .pääkeseʔ, nigu vanast ollɪʔ, seeraʔ otsah, aho ala livvagaʔ likku tüdruk oli pannud tikupead, nagu vanasti olid, väävel otsas, ahju alla kausiga likku. Vrd tserä


śolganõ adj <śolgadsõ, śolgast> , śolkanõ <śolkadsõ, śolkast> siidine, siidistNatil om katś ilosat śolgast rätti Natil on kaks ilusat siidist rätikut; .tütrik köut śolkatsõ räti .päähhä neiu seob siidist rätiku pähe; lätś ütś .tütrik .mõskma .śolkast rätti jõ̭õ̭ .viirde (muinasjutust) läks üks tüdruk jõe äärde siidirätti pesema; pojaʔ lätsiʔ .perrä ja olliʔ rutu peräst tagasi, śolkanõ hamõh käeh (muinasjutust) pojad läksid [rõivastele] järele ja olid kiiresti tagasi, [kõigil] siidine särk käes; olõi meil sõba śolkanõ, olõi kaal´ kalõvanõ (rahvalaulust) meil pole sõba siidine, pruudilinik pole kalevine. Vrd .siidene


sõõrahutma v <sõõrahuttaʔ, sõõrahuda ~ sõõrahuta> sõõrutama.tütrik .saie paaŕ kõrd nissa sõõrahuttaʔ, ku pässäotsa .suurᴜʔ .poiśkõnõ .jalki tänit´ (muinasjutust) tüdruk sai paar kord nisa sõõrutada, kui pöidlaotsa suurune poisike jällegi karjuma pistis. Vrd sõõratama, sõõratõlõma


tiranik s <tiraniga ~ tiranika, tiranikka> / <tiranigu ~ tiraniku, tiranikku> käterätttiranigul ommaʔ pitsɪʔ otsah, tiraniguʔ ommaʔ suud .pühkɪʔ käterätil on pitsid otsas, käterätid on näo pühkimiseks; .truuśkalõ köüdetäs tiranik .pihta isamehele seotakse käterätt ümber piha; kes .ildast jääss üles tulõma, tuu saa hämme tiraniku kes tõusmisega hiljaks jääb, too saab märja käteräti; saa kääbäs valmɪs, and umast .rahvast kiä havva.kaijbile tiraniku ja .kindaʔ [kui] kääbas valmis saab, annab keegi oma perest hauakaevajatele käterätiku ja kindad; lätś tuu .tütrek, vei kunigallõ pähᴜ̈tsehe .veiga ilosa tiranika, määnest .kohki olõi (muinasjutust) läks see tüdruk, viis kuningale peatsisse väga ilusa käteräti, mille sarnast [teist] kusagil mujal ei ole; hot´ sa kohe läät .üüsest, kõgõ pühɪʔ śoo tiranikagaʔ suud! (muinasjutust) kuhu tahes sa ööseks lähed, pühi nägu ikka selle käterätiga!. Vrd käe|rätt´, käte|rätt´


torrõ1 adj s <torõhõ, torõhõt> / <torrõ, torrõt>
1. madal (hääl)sääne torrõ helügaʔ miisś selline madala häälega mees; torrõ helügaʔ .tütrik, kõ̭nõlõskiʔ, sis nigᴜʔ pütü põh´ast jämeda häälega tüdruk, kui räägib, siis nagu tõrre põhjast
2. madal hääl leelokooriskoorɪh õks piät olõma torõhit ja kilõhit [leelo]kooris peab ikka olema madalaid ja kõrgeid hääli; mu velenaane lask torrõt mu vennanaine laulab madalat häält


.tseesna adj <.tseesna, .tseesnat> , .seesna <.seesna, .seesnat>
1. õiglane, ausolõi määne hojo, om .seesna ineminõ ei ole mingi lollike, on aus inimene; kui saiks vell´o targõbast, tsilgakõsõ .tseesnabast (rahvalaulust) kui sai noormees targemaks, tilgakese õiglasemaks. Vrd .ausa, .õigõ2
2. süütutuu, kiä olõi .poissagaʔ käunᴜʔ, om .tseesna .tütrik see, kes ei ole poistega käinud, on süütu tüdruk. Vrd tseelka



© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur