[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

jävildämä v <jävildäʔ, jävildä> teatama, avaldama ▪ unõhtu‿ks oppamada, jäi jävildämäldä (rahvalaulust) ununes õpetamata, jäi edasi andmata. Vrd jaavɪtama

karmᴜtama v <karmᴜtaʔ, karmuda ~ karmᴜta>
1. vingumürgitust tekitama ▪ pää jäi .haigõs, karmut´ ar minno pea hakkas valutama, [sest] sain vingumürgituse
2. (suitsu)vingu tegema v tekitama ▪ mis sa karmᴜtat tah, ajat .halva .savvu, taa võtt .päähä mis sa teed siin vingu, ajad halba suitsu, see hakkab pähe

.kärṕmä v <.kärpiʔ, kärbi> / <.kärpeʔ, kärbi P>
1. õhemaks taguma, õhendades teritama ▪ kirvõst kärbɪtäs, ku padi om, vii sepä kätte, lasõ .kärpiʔ kirvest taotakse õhemaks, kui [kirvetera] on paks, viin sepa kätte, lasen teritada; sai taad .rauda kärbɪtüs külʔ sai seda rauda õhemaks küll taotud
2. peksma, lööma ▪ ma su kärbi vitsagaʔ, ku sa kullõ‿i sõ̭nna ma annan sulle vitsa , kui sa sõna ei kuula; tä mu kihhä .kärpe, õt ma püüsü‿üs paigah aga ta mu keret nüpeldas, et ma ei püsinud paigal; .piidsol pessi, roosal ropsõ, ärä ma kärbe .kämbelellä (rahvalaulust) piitsadega peksin, roosaga ropsisin, lõpuks lõin [veel] kämblaga. Vrd klobima, kludima, .klähḿmä, .kohmama, .kärpämä, .mütmä, virotama

.muutama v <.muutaʔ ~ .muutadaʔ, .muuta> moondama ▪ poig ütel´ imäle: ma .muuta hinnäst hobõsõs ja sa müüʔ minno ärʔ (muinasjutust) poeg ütelnud emale: ma moondan end hobuseks ja sa müü mind maha. Vrd .isk´mä, .muundama, .nuuḿma1 || .silmi .muutama silmapetet tekitama ▪ essᴜ̈täjä .muutas su silmäʔ ärʔ, sis sa tiiä‿i midägi eksitaja moondab su silmad ära, siis sa ei tea (näe) midagi

tehrᴜ̈telemä v <tehrᴜ̈telläʔ, tehrᴜ̈tele> tervitama, teretama ▪ ärä iks haari tehrütelläʔ: kohes sa‿ks läät ilokõnõ? (rahvalaulust) tervitasin kiiresti: kuhu sa lähed, rõõmukene?. Vrd tehrᴜ̈tämä, teretelemä, teretämä, tervühtämä, tervᴜ̈telemä

tehrᴜ̈tämä v <tehrᴜ̈täʔ, tehrüdä> , tehrɪtämä <tehrɪtäʔ, tehridä> tervitama, teretama ▪ hüä .käegaʔ lätt tehrᴜ̈täs läheb tervitab parema käega; veli sõ̭sarõgaʔ hummogolt tehrɪtiväʔ: tereʔ hummogost vend ja õde hommikul teretasid: tere hommikust; vana miisś tulõ .vasta, and kätt: tehrüdäʔ mukkaʔ! (muinasjutust) vana mees tuleb vastu, annab kätt: tereta mind!; sõ̭s lätś timä sinnäʔ, koh tuu halv oll´, tehrᴜ̈tämä tedä (muinasjutust) siis läks tema sinna, kus see vanapagan oli, et teda tervitada. Vrd tehrᴜ̈telemä, teretelemä, teretämä, tervühtämä, tervᴜ̈telemä

teretelemä v <teretelläʔ, teretele> folk teretama ▪ sis .tihka‿i õks imp nõ̭nna üles .nõstaʔ, tõistõgaʔ teretelläʔ (rahvalaulust) siis ei tihka ta enam nina üles tõsta, teisi teretada; aŕa õks nä haariʔ teretelläʔ, teretelläʔ, tervütelläʔ (rahvalaulust) nad ruttasid teretama, teretama, tervitama. Vrd tehrᴜ̈telemä, tehrᴜ̈tämä, teretämä, tervühtämä, tervᴜ̈telemä

.tölk´mä v <.tölkiʔ, (ta) tölk´> iiveldust tekitama, vastikuks muutuma ▪ tõõnõ om külʔ sääne, õt kannahtas .sääntsit sõ̭nno lavva man, a tõõnõ või‿i kullõldaʔ, nakas .tölk´mä mõni on küll selline, et kannatab lauas niisuguseid [inetuid] sõnu, aga teine ei kannata kuulatagi, [jutt] ajab iiveldama. Vrd tülgähämä, tülgähümä, tülgähütmä, .tülk´mä

vaibõndama v <vaibõndaʔ, vaibõnda> teritama ▪ massina teräʔ tulõvaʔ ar vaibõndaʔ [niidu]masina terad tuleb ära teritada. Vrd .vaibma, vaivõndama