[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

äio s <äio, äiot> üleloomulik olend, kurat ▪ äio tull´, imet´ latsõ hummogolt huunissõgaʔ (muinasjutust) kurat tuli, imetas last hommikul kogritsatega; äio tütär imet´ .latsi hummogolta huunisolt, keskpääväl kistavarsilt, .lõunõlla lõmmuspuilt (muinasjutust) kuradi tütar imetas lapsi hommikul kogritsate, keskpäeval kedervarte, lõuna ajal lõmmupuudega; näioʔ .naksɪʔ äio pääle .rüük´mä P (muinasjutust) neiud hakkasid kuradi peale karjuma. Vrd halv, kurat´, kuri, pagand´, .perkläne, pokan, äi, äiolanõ, äitś