[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

SõnastikustEessõnaKasutusjuhend@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

.jürk´mä v <.jürkiʔ, jürgi>
1. seksima, sugutamatõõsõl säläh .jürkegi, tśura .tütrigugaʔ teine teisel seljas seksisidki, poiss tüdrukuga. Vrd jabõlõma, .jurk´ma, .jurkama, .koinlõma, .koińma, .koinõlõma
2. piltl (teise kohta) valet rääkima, valetamatõõsõ pääle jürgide .huupi teise peale valetad umbropsu


kuŕotõlõma v <kuŕotõllaʔ, kuŕotõlõ> kurjustama; kiruma, halba rääkima.veiga pall´o tä pajatõlli, kuvvõ võrra kuŕotõlli (rahvalaulust) väga palju ta pajatas, kuue võrra kurjustas; vatõr lätś ka .vannuh, .kohtumiisś kuŕotõllõh (rahvalaulust) vader läks vandudes, kohtumees kirudes; sis õks pall´o pahandõldi, kunigist kuŕotõldi (rahvalaulust) [seal] siis palju pahandati, kuningaid taga räägiti. Vrd kuŕotama, tsordsahutma, .tsortśma, .vanma


liglatama v <liglataʔ, liglada> meelitama, mesikeeli v libekeelselt rääkimakõnõlas, liglatas uma makõ keelegaʔ kõneleb, meelitab oma magusa (mesise) keelega; olt sa kuŕa repäń, arʔ mõistat liglataʔ oled üks kurja(vaimu) rebane, oskad libedalt meelitada. Vrd makõtama


moodotama v <moodotaʔ, moodota> , moodᴜtama <moodᴜtaʔ, mooduda ~ moodᴜta>
1. folk moodustama, vormi andmakui sa õks nakai .värḿmähe, nakai mustast moodotamma (rahvalaulust) kui sa ei hakka värvima, ei hakka mustaks muutma; kui õks ka inne eletigi, muistõ .saajo moodotõdi (rahvalaulust) kuidas varem ka elati, muiste pulmi peeti; mano sääl kõllast kõrgutõdi, .mustõ .riste moodutõdi (rahvalaulust) sinna juurde pandi kõrgele kollast, musti riste maaliti
2. folk laulma, rääkimatuud õks moodot´ tuu muuk, keerät´ kerigoelläi (rahvalaulust) seda rääkis see munk, keerutas (jutustas) kiriku ametimees; sedä õks jäl leelot´ lihavõõdõ, munapühi moodot´ sõnna (rahvalaulust) seda jälle leelotasid lihavõtted, munapühad seadsid sõnu
3. folk liikuma; liigutamasis mingeʔ õks ti .tarrõ .tandseh, moro .pääle moodotõh! (rahvalaulust) siis minge te tarre tantsides, õue peale liikudes!; eiś õks nääʔ kivve kergütiväʔ, mullatükkä moodotivaʔ (rahvalaulust) ise nad kive kergitasid, mullatükke liigutasid; kalaʔ jäiväʔ õks sis kullaʔ kuiva .pääle, mua .pääle moodotamma (rahvalaulust) kalad kullad jäid kuiva peale, muda peale visklema. Vrd moodotõlõma


moodotõlõma v <moodotõllaʔ, moodotõlõ> , moodᴜtõlõma <moodᴜtõllaʔ, moodᴜtõlõ>
1. folk moodustama, vormi andmamano või õks siiä tetäʔ mastõra, mungatarõ moodotõllaʔ (rahvalaulust) siia kõrvale võib teha kloostri, mungatare vormida; .kerge om õks taa keelegaʔ tetäʔ, ummil mokõl moodutõllaʔ (rahvalaulust) kerge on seda keelega teha, oma huultega vormida; tuud eheʔ õks kõik´ hobõst ilosahe, .musta .ruuna moodotõlliʔ (rahvalaulust) toda hobust ehtisid kõik ilusasti, musta ruuna vormisid (rakendasid); anniʔ õks sis suud nä nal´astõ, mokkõ mano moodotõlliʔ (rahvalaulust) suud nad andsid nalja pärast, huuli ligi torutasid
2. folk laulma, rääkimasedä õks ka Karnil kadsatõlli, innemustõ moodotõlli (rahvalaulust) eks Karnil sedagi kõneles, ennemuiste rääkis; sullõ lauli õks ma targa tammõlaulu, mustidsõ moodotõlli (rahvalaulust) sulle ma laulsin targa tammelaulu, muistse [laulu] leelotasin
3. folk liikuma; liigutamahüä om õks sis .marsseʔ mastõrah, päämungõl moodutõllaʔ (rahvalaulust) hea on siis marssida kloostris, peamunkadel liikuda; .väega õks tä .höste väherdelli, moro .pääle moodotõlli (rahvalaulust) väga hästi ta (hobune) väherdas, õue peale pikali heitis; õga valas õks sa rokka ruhe ala, molli ala moodotõllõs (rahvalaulust) ega sa siis valanud rokka küna alla ega heitnud molli alla. Vrd moodotama


segändelemä v <segändelläʔ, segändele> , segendelemä <segendelläʔ, segendele>
1. vahelduma (peamiselt ilma kohta)ilm segendeles, vahel satas .vihma, sis om jal põud ilm vaheldub, vahel sajab vihma, siis on jälle kuiv; ei olõʔ .selge, segendeles, kuis sa .sääntsegaʔ tiit .haina ei ole selge, ilm vaheldub, kuidas sa sellisega teed heina. Vrd segähelemä
2. segi ajama; segaselt rääkimamis sa noʔ segändelet tah jutugaʔ mis sa ajad nüüd siin segast juttu


.tõ̭nklõma v <tõ̭ngõldaʔ, .tõ̭nklõ> , .tõnklõma <tõngõldaʔ, .tõnklõ> vastu rääkima, vastu vaidlemapapigaʔ võis midägi tõ̭ngõldaʔ papile ei võinud milleski vastu vaielda. Vrd .tanklõma, .tinklõma


.vääkatama v <.vääkataʔ, .vääkata> patrama, pudrutama, ebaselgelt rääkimatääkań, saʔ nii .vääkatagui, sullõ saa puul´ diakon, sa ära niimoodi pudruta, pool [andamitest] saab sulle. Vrd .porrama



© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur