[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

knääsś I s <knääsi, .knäässi> vürst; saks ▪ knääsɪʔ ollɪʔ kuniga ligimätseʔ vürstid olid kuninga lähikondsed; sa olt ku määnegɪʔ knääsś! iroon sa oled justkui mingi saks!. Vrd herr

kosti|vatsk s <kosti|vadsa, kosti|.vatska> kostituspirukas; sõir või sai, mida pakuti pärast pulmi noorikut vaatama tulnud külarahvale ▪ tõõsõl pääväl tull´ külärahvas noorɪkut .kaema, puulivvah oll´ kostivatsk, sõir vai sis sai, lillɪʔ pääl teisel päeval tuli külarahvas noorikut vaatama, puuliual oli [neile] pirukas, sõir või siis sai, lilled [kaunistuseks] peal

kuku|päiv s <kuku|päävä, kuku|.päivä> lastek pühapäev pärast paastu ▪ latsõʔ oodiʔ õks kõ̭kõ inäbä, kunas kukupäiv tulõ lapsed ootasid kõige rohkem, millal [paast lõpeb ja] pühapäev tuleb; latsõʔ iks loiʔ .sõrmi päält, õt śoo papopäiv ja śoo papopäiv koonɪʔ jäi katś perämäist .sõrmõ, sis ütś oll´ sannapäiv ja perämäne oll´ jo kukupäiv lapsed ikka lugesid sõrmede pealt, et see on [veel] paastupäev ja see [ka veel] paastupäev, kuni jäi kaks viimast sõrme, siis üks oli saunapäev ja viimane oli juba pühapäev; kaeʔ, kukupäiv istᴜs jo kõoh, .kullõs, ku kiä ikk, toolõ tulõki‿iʔ vaata, pühapäev istub juba kase otsas, kuulab, kui keegi nutab, siis sellele ei tulegi; kukupäävä .anti .piimä süvväʔ ja lihha paastu lõpetanud pühapäeval anti piima süüa ja liha

kõlla|päiv s <kõlla|päävä, kõlla|.päivä> esimene pühapäev pärast lihavõtteid või suvistepühi ▪ Mokolukah ja Uusvadah kutsᴜtas pühä.päivi nätäl´ pääle liha.võ̭õ̭tõ ja pääle suvistõpühi kõllapäiv Mokolukas (Mokornulgas) ja Uusvadas kutsutakse pühapäeva nädal pärast lihavõtteid või suvistepühi kõllapäevaks. Vrd kõllapühi, kõllapühäpäiv, ollõtus|päiv, ollõtus|pühi, olõspäiv

kõlla|pühi s <kõlla|pühi, kõlla|pühhi> esimene pühapäev pärast lihavõtteid või suvistepühi ▪ suur tulõ õks no suvisõpühi, kõrraline kõllapühi (rahvalaulust) nüüd tuleb suur suvistepüha, korralik kõllapüha. Vrd kõllapäiv, kõllapühäpäiv, ollõtus|päiv, ollõtus|pühi, olõspäiv

kõlla|pühä|päiv s <kõlla|pühä|päävä, kõlla|pühä|.päivä> esimene pühapäev pärast lihavõtteid või suvistepühi. Vrd kõllapäiv, kõllapühi, ollõtus|päiv, ollõtus|pühi, olõspäiv

olõs|päiv s <olõs|päävä, olõs|.päivä> olõspäev, pühapäev pärast lihavõtteid ▪ olõspääväniʔ ommaʔ .taiva väräʔ vallalõ olõspäevani on taeva väravad lahti; nätäl´ pääle liha.võ̭õ̭tõ om olõspäiv, kiä tuu nätäl´ koolõs, saa kõrragaʔ .taivahe nädal pärast lihavõtteid on olõspäev, kes tol nädalal sureb, saab kohe taevasse. Vrd kõllapäiv, kõllapühi, kõllapühäpäiv, ollõtus|päiv, ollõtus|pühi

ośa|päiv s <ośa|päävä, ośa|.päivä> van osjapäev, neidude ühine raudosja korjamise päev kevadel pärast lihavõtteid ▪ liha.võ̭õ̭tõ pühɪst katś nädälit edesi om ośapäiv, sis .tütrikᴜʔ ja tśuraʔ lätsɪʔ vanast .Sandra külä palo .taadõ .osja lihavõtetest kaks nädalat edasi on osjapäev, siis läksid tüdrukud ja poisid vanasti Sandra küla palu (männiku) taha osja korjama. Vrd ośakopp

veto|.riide s <veto|.riide, veto|.riidet> , veto|.riidi <veto|.riidi, veto|.riidit> reede pärast lihavõttepühi ▪ lihavõõdõht .peetäs nelli .päivä, sis om ütś päiv vahet ja tulõ jalʔ pühi, veto.riide lihavõtteid peetakse neli päeva, siis on üks päev vahet ja tuleb jällegi püha, vetoreede