[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

klei I s <kleia, .kleia> uus liim ▪ kleiagaʔ pandas kokko .laudõ [puidu]liimiga liimitakse laudu kokku; raamadukaasõʔ ommaʔ kleiast vallalõ tulnᴜʔ raamatukaaned on liimist lahti tulnud; kleiagaʔ pand´ .paprõʔ kinni kleepis liimiga paberid kokku. Vrd kliiḿ || taro|klei taruvaik

oli|hirś s <oli|hirrõ, oli|hirt> kiigevõll ▪ mis hällüle om .risti pant, sikku pääle pant, tuu om olihirś mis kiigele on risti pandud, tugipuude peale pandud, see on kiigevõll; panõ‿s .olgõ olihirrest, panõ‿s .nõkla nõdõrmast (rahvalaulust) ei pannud õlge kiigevõlliks, ei pannud nõela kätkivibuks. Vrd ohihirś, orihirś, ori|palk´