[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

SõnastikustEessõnaKasutusjuhend@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

kukahuma v <kukahudaʔ, (ta) kukahus> , kukahtuma <kukahtudaʔ, (ta) kukahtus> ümber minemapanǵ kukahtu, vesi põrmadul pang läks ümber, vesi [kõik] põrandal; .kuurma päält kukahtuʔ olõʔ .maaha ni eiś ka .maahha koormast kukkusid õled maha ja ma ise [kukkusin] ka


lehinemä v <lehidäʔ, (ta) lehines> lehtima, lehte minemakuiv külh um, a ei palaʔ, hal´as um, a ei lehineʔ? (tuhk ja osi) (mõistatus) kuiv on küll, aga ei põle, roheline on, aga lehte ei lähe? (tuhk ja osi). Vrd lehɪtsemä


minehümä2 v <minehüdäʔ, minehü> , minehtümä2 <minehtüdäʔ, minehtü>
1. korda minema, edenemaesel meil mehidseʔ minehtüʔ, esel sülemeʔ siginüʔ (rahvalaulust) meie isal mesilased edenesid, isal sülemid siginesid; .suuhõ lääs mul soranõ pudõr, minehüs iks mesine leib (rahvalaulust) suhu ei läinud mul sõmer puder, ei maitsenud mesine leib
2. minema hakkamameeleks minehüs migulapäiv, meeleks astus aigpühi (rahvalaulust) meile hakkab tulema nigulapäev, meile saabub kalendritähtpäev (püha); minehüs iks meelihopõń, tulõhus täl tuliratso (rahvalaulust) ei hakanud tal minema lemmikhobune ega tulema tal tuliratsu; śooks .uibo inemine, śooks kataj kabõhinõ, selle täks häidseś sügüsest, talvõl iks maŕolõ minehtü (rahvalaulust) see õunapuu on inimene, see kadakas naisterahvas, sellepärast ta õitseski sügisel, hakkas talvel marju kandma
3. meelest minemaagu meil iks iloʔ unõhunnuʔ, lauluʔ meelest minehünnüʔ? (rahvalaulust) aga kui meil on ilod ununenud, laulud meelest ära läinud?


mut´ahuma v <mut´ahudaʔ, (ta) mut´ahus> nurjuma; segi minemamis sa tiit, ku sõ̭na mut´ahus mis sa teed, kui sõna läheb sassi


mutt´uma v <mutt´udaʔ, mutt´u> , mutt´oma <mutt´odaʔ, mutt´o P> eksima, vääratama, segi, sassi minemaar mutt´u tuu .tütrik uma elogaʔ too tüdruk vääratas oma eluteel (sai vallaslapse); halv, mutt´unᴜʔ elo halb, segi paisatud elu; mul .veit´kese sõ̭naʔ mutt´uʔ arʔ mul läksid sõnad natuke sassi; jalg mutt´o P jalg vääratas. Vrd mut´ahama || meelest mutt´unuʔ peast segi, arust äraimä oll´ mutt´unuʔ umast meelest arʔ suurõ halõndusõgaʔ ema oli suurest kurvastusest peast segi läinud


pilvɪskitśmä v <pilvɪskitsiʔ, (ta) pilvɪskits> pilvitama, pilve minematõõnõkõrd, ku suur põud om, sis pilvɪskits, pilvɪskits, a mitte ei tulõʔ .vihma teinekord, kui on suur põud, siis pilvitab, pilvitab, aga mitte ei tule vihma; jummal´ tiid, määnes hummõń ilm saa, pilvɪskits .veiga jumal teab, milline ilm homme tuleb, kisub kangesti pilve. Vrd pilvɪsklemä


põssahoma P v <põssahodaʔ, põssaho> mossi minema, tusaseks muutumatiiäi mille om jäl arʔ põssahonᴜʔ ei tea, miks on ta jälle mossi tõmbunud; rutto põssahos muutub kiiresti tusaseks. Vrd põssahtuma


rädsähümä v <rädsähüdäʔ, (ta) rädsähüs> , rädsähtümä <rädsähtüdäʔ, rädsähtüs> pulstuma, sassi minema (karvast); räbalduma; räsitud saamaolõi hüä .täämbä .laatogɪʔ minnäʔ, hopõń om ar .veiga rätsähhünüʔ ei ole hea täna laadalegi minna, hobune on väga pulstunud; pindsak õks ar .pitsö .pindre pääle, räbik sinnä ar rädsähtö (rahvalaulust) pintsak pitsus peenra peale, kuub sinnasamasse räbaldus. Vrd .närtsuma, .räntsümä, ründsähümä


tuidotama v <tuidotaʔ, tuidoda> kohmerdama; koperdades minemaväsünüʔ om, tuidotas .aigo piti väsinud on, kohmerdab aegamööda. Vrd kohkõrdama, kohkõrdõlõma, tuidõrdama


valõhuma v <valõhudaʔ, valõhu> kahvatuma; valgeks minema (näost).verdki jääi suu pääle, kõ̭ik´ valõhus arʔ veretilkagi ei jää näkku, kahvatub üleni; inemine om näost arʔ valõhhunᴜʔ inimene on näost kaameks läinud; lääks mi kuumast kul´atõh, valõhuks mi .vaiva näteh (rahvalaulust) läheme kuumaks lõbutsedes, kahvatume vaeva nähes; sis õks tä .pliikü peeńo palõh, .valgõ nägo valõhtu (rahvalaulust) siis pleekis peen pale, valge nägu kahvatus



© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur