?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
kukahuma v <kukahudaʔ, (ta) kukahus> , kukahtuma <kukahtudaʔ, (ta) kukahtus> ümber minema ▪ panǵ kukahtu, vesi põrmadul pang läks ümber, vesi [kõik] põrandal; .kuurma päält kukahtuʔ olõʔ .maaha ni eiś ka .maahha koormast kukkusid õled maha ja ma ise [kukkusin] ka
lehinemä v <lehidäʔ, (ta) lehines> lehtima, lehte minema ▪ kuiv külh um, a ei palaʔ, hal´as um, a ei lehineʔ? (tuhk ja osi) (mõistatus) kuiv on küll, aga ei põle, roheline on, aga lehte ei lähe? (tuhk ja osi). Vrd lehɪtsemä
minehümä2 v <minehüdäʔ, minehü> , minehtümä2 <minehtüdäʔ, minehtü>
1. korda minema, edenema ▪ esel meil mehidseʔ minehtüʔ, esel sülemeʔ siginüʔ (rahvalaulust) meie isal mesilased edenesid, isal sülemid siginesid; .suuhõ lää‿s mul soranõ pudõr, minehü‿s iks mesine leib (rahvalaulust) suhu ei läinud mul sõmer puder, ei maitsenud mesine leib
2. minema hakkama ▪ meele‿ks minehüs migulapäiv, meele‿ks astus aigpühi (rahvalaulust) meile hakkab tulema nigulapäev, meile saabub kalendritähtpäev (püha); minehü‿s iks meelihopõń, tulõhu‿s täl tuliratso (rahvalaulust) ei hakanud tal minema lemmikhobune ega tulema tal tuliratsu; śoo‿ks .uibo inemine, śoo‿ks kataj kabõhinõ, selle tä‿ks häidseś sügüsest, talvõl iks maŕolõ minehtü (rahvalaulust) see õunapuu on inimene, see kadakas naisterahvas, sellepärast ta õitseski sügisel, hakkas talvel marju kandma
3. meelest minema ▪ agu meil iks iloʔ unõhunnuʔ, lauluʔ meelest minehünnüʔ? (rahvalaulust) aga kui meil on ilod ununenud, laulud meelest ära läinud?
mut´ahuma v <mut´ahudaʔ, (ta) mut´ahus> nurjuma; segi minema ▪ mis sa tiit, ku sõ̭na mut´ahus mis sa teed, kui sõna läheb sassi
mutt´uma v <mutt´udaʔ, mutt´u> , mutt´oma <mutt´odaʔ, mutt´o P> eksima, vääratama, segi, sassi minema ▪ ar mutt´u tuu .tütrik uma elogaʔ too tüdruk vääratas oma eluteel (sai vallaslapse); halv, mutt´unᴜʔ elo halb, segi paisatud elu; mul .veit´kese sõ̭naʔ mutt´uʔ arʔ mul läksid sõnad natuke sassi; jalg mutt´o P jalg vääratas. Vrd mut´ahama || meelest mutt´unuʔ peast segi, arust ära ▪ imä oll´ mutt´unuʔ umast meelest arʔ suurõ halõndusõgaʔ ema oli suurest kurvastusest peast segi läinud
pilvɪskitśmä v <pilvɪskitsiʔ, (ta) pilvɪskits> pilvitama, pilve minema ▪ tõõnõkõrd, ku suur põud om, sis pilvɪskits, pilvɪskits, a mitte ei tulõʔ .vihma teinekord, kui on suur põud, siis pilvitab, pilvitab, aga mitte ei tule vihma; jummal´ tiid, määnes hummõń ilm saa, pilvɪskits .veiga jumal teab, milline ilm homme tuleb, kisub kangesti pilve. Vrd pilvɪsklemä
põssahoma P v <põssahodaʔ, põssaho> mossi minema, tusaseks muutuma ▪ tiiä‿i mille om jäl arʔ põssahonᴜʔ ei tea, miks on ta jälle mossi tõmbunud; rutto põssahos muutub kiiresti tusaseks. Vrd põssahtuma
rädsähümä v <rädsähüdäʔ, (ta) rädsähüs> , rädsähtümä <rädsähtüdäʔ, rädsähtüs> pulstuma, sassi minema (karvast); räbalduma; räsitud saama ▪ olõ‿i hüä .täämbä .laatogɪʔ minnäʔ, hopõń om ar .veiga rätsähhünüʔ ei ole hea täna laadalegi minna, hobune on väga pulstunud; pindsak õks ar .pitsö .pindre pääle, räbik sinnä ar rädsähtö (rahvalaulust) pintsak pitsus peenra peale, kuub sinnasamasse räbaldus. Vrd .närtsuma, .räntsümä, ründsähümä
tuidotama v <tuidotaʔ, tuidoda> kohmerdama; koperdades minema ▪ väsünüʔ om, tuidotas .aigo piti väsinud on, kohmerdab aegamööda. Vrd kohkõrdama, kohkõrdõlõma, tuidõrdama
valõhuma v <valõhudaʔ, valõhu> kahvatuma; valgeks minema (näost) ▪ .verdki jää‿i suu pääle, kõ̭ik´ valõhus arʔ veretilkagi ei jää näkku, kahvatub üleni; inemine om näost arʔ valõhhunᴜʔ inimene on näost kaameks läinud; lää‿ks mi kuumast kul´atõh, valõhu‿ks mi .vaiva näteh (rahvalaulust) läheme kuumaks lõbutsedes, kahvatume vaeva nähes; sis õks tä .pliikü peeńo palõh, .valgõ nägo valõhtu (rahvalaulust) siis pleekis peen pale, valge nägu kahvatus