[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

SõnastikustEessõnaKasutusjuhend@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

konetśka s <konetśka, konetśkat> ahjupost, sammas v laud ahju külgservaskonetśka vaja otsah oll´ tiranik käterätt oli ahju küljelaua varnas; mõsk´ õks tä poolka punatsõst, konetśka kullatsõst (rahvalaulust) pesi ta laudi punaseks, ahjuposti kuldseks; ese õks sis kuuk´ konetśkalt, lask´ sõ̭nna laka takast (rahvalaulust) isa kukkus [rääkis] ahjupingilt, lasi sõna [sõnas] ahjukummi tagant; panniʔ õks nä .puhtaʔ .kräätkapuuʔ, .korgõʔ konetśkalavvaʔ (rahvalaulust) nad panid puhtad tugipuud, kõrged konetskalauad. Vrd konek


kummõhõhõ ~ kumõhõhõ adv kumedalt, kumedastikägo kuuk kummõhõhõ kägu kukub kumedalt; ku kerigokell kummõhõhõ lööse, jäät õ̭ks .saisma ja .kullõma P kui kirikukell kumedalt lööb, jääd ikka seisma ja kuulama; löögeʔ õks ti .laulo ilosahe, kul´atagõʔ kumõhõhõ (rahvalaulust) lööge laulu ilusasti, lõbutsege kumedasti [lauldes]


kuusi|poodi adv kuuele poole; kuuel poolkaivo käüse mul valdas viuh-vauh, kaivo kuuk kuusipoodi (rahvalaulust) kaevuvinn käib mul viu ja vops, kaevukook kuuele poole; tiigih om õks et .kunnõ kuuśkümmend, kunna kudu kuusipoodi (rahvalaulust) tiigis on konni kuuskümmend, konnakudu kuuel pool. Vrd kuusi|pooli


teeda1 s <teeda, teedat> taattull´ vana teedakõnõ kaʔ tii .viirde .puhkama vana taadikene tuli ka tee äärde [jalgu] puhkama; kõvõra jalagaʔ teedakõnõ aja tallist verevit hobõsit .vällä? (kuuk kisk hütsi .vällä) (mõistatus) kõvera jalaga taadikene ajab tallist punaseid hobuseid välja? (ahjuroop tõmbab süsi välja); jummal´ tull´ teedakõsõh .vasta (muis) jumal tuli vastu taadi kujul


.uigõlõma v <.uigõllaʔ, .uigõlõ> oiglema, (korduvalt) oigama; ägamama .uigõlli pliidi takah, jovvas .maaha lesätäʔ ma oigasin pliidi taga, ei jõudnudki [asemele] pikali heita (sünnitajast); ku kiä .veiga uiatas suurõ halu vai surma seeh, sis üldäs .uigõlõs kui keegi väga oigab suure valu käes või suremas olles, siis öeldakse, [et] ta oigleb; katai õks kumard´, eiś kuuk´, ossakõsõʔ .uigõlliʔ (rahvalaulust) kadakas kummardas, ise kurtis, oksakesed oiglesid; kua õks sis .vaenõ .vaugõlli, oholine .uigõlli (rahvalaulust) kes siis vaene vingus, kes siis vilets oigles. Vrd .oigõlõma, uiatama



© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur