[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

põrahutma v <põrahuttaʔ, põrahuda ~ põrahuta> põrutama (äkki) ▪ põlvõ põrahut´ ärʔ, verd tulõ‿õs põlve põrutas ära, aga verd ei tulnud; täl oll´ olaluu arʔ põrahhudõt tal oli õlaluu ära põrutatud; pikkäne põrahut´, üte lehmä põrot´ ärʔ piltl korraga põrutas pikne, ühe lehma põrutas ära (lõi surnuks). Vrd põrᴜtama, tõrahutma

ribakallaʔ adv ripakil ▪ köüdś oll´ .kuurmapuu küleh ribakallaʔ köis oli koormapuu küljes ripakil. Vrd ribah, ribahusi, ripakallaʔ, ripakõlliʔ

valahutma v <valahuttaʔ, valahuda ~ valahuta> läigatama, (ühekorraga) valama ▪ kiit´ katś .pangi keevät vett ni valahut´ .kirstu .kuulja pääle (muinasjutust) keetis kaks pange keeva vett ja läigatas kirstu koolja peale. Vrd .kaldama, kalksahtuma, lapahutma, lopsahama, valama, valgɪtsõlõma