[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kastõr s <kastõra, kastõrat> folk maja, elupaik, kodu ▪ vii‿ks sinnä neio kodo, kannaʔ kabo kastõrahe (rahvalaulust) vii neiu sinna koju, kanna tütarlaps majja; panõś paariʔ pardsimunõst, katusõ .tiissi kanamunõst, .sisse .tiissi mesi.hõngu, vaha.karmu kastõrahe (rahvalaulust) paneks sarikad pardimunadest, katuse teeks kanamunadest, sisse teeks meehõngu, vahalõhna elamusse; olõ‿s kotoh neio .velle, imekanna kastõrah (rahvalaulust) ei olnud kodus neiu venda, ema last majas; kodo käü‿i neio iist, ei kastõr kabo iist (rahvalaulust) kodu ei asenda neidu ega maja tütarlast