[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kannɪk s <kannigu, kannɪkut> kännustik, raiesmik ▪ olõ‿i kivve kesä pääl, kaŕamaal kannikit (rahvalaulust) ei ole kive kesa peal, kännustikke karjamaal. Vrd kannastik, kannɪst, kannɪstik, kannᴜstik

moodotama v <moodotaʔ, moodota> , moodᴜtama <moodᴜtaʔ, mooduda ~ moodᴜta>
1. folk moodustama, vormi andma ▪ kui sa õks naka‿i .värḿmähe, naka‿i mustast moodotamma (rahvalaulust) kui sa ei hakka värvima, ei hakka mustaks muutma; kui õks ka inne eletigi, muistõ .saajo moodotõdi (rahvalaulust) kuidas varem ka elati, muiste pulmi peeti; mano sääl kõllast kõrgutõdi, .mustõ .riste moodutõdi (rahvalaulust) sinna juurde pandi kõrgele kollast, musti riste maaliti
2. folk laulma, rääkima ▪ tuud õks moodot´ tuu muuk, keerät´ kerigoelläi (rahvalaulust) seda rääkis see munk, keerutas (jutustas) kiriku ametimees; sedä õks jäl leelot´ lihavõõdõ, munapühi moodot´ sõnna (rahvalaulust) seda jälle leelotasid lihavõtted, munapühad seadsid sõnu
3. folk liikuma; liigutama ▪ sis mingeʔ õks ti .tarrõ .tandseh, moro .pääle moodotõh! (rahvalaulust) siis minge te tarre tantsides, õue peale liikudes!; eiś õks nääʔ kivve kergütiväʔ, mullatükkä moodotivaʔ (rahvalaulust) ise nad kive kergitasid, mullatükke liigutasid; kalaʔ jäiväʔ õks sis kullaʔ kuiva .pääle, mua .pääle moodotamma (rahvalaulust) kalad kullad jäid kuiva peale, muda peale visklema. Vrd moodotõlõma

pliit s <pliida, .pliita> , pliit´2 <pliidi, .pliiti> paas, paekivi ▪ .Pihkva puul´ ommaʔ pliida maaʔ, maio tetäs pliidast Pihkva pool on paene maa, maju tehakse paekivist; .Uutsõ mäe otsast .veeti .pliite Uutsõ mäe otsast veeti paekive; vana kerɪk oll´ .Litva tapõlusõ .aigu ar .laotõt, tundaʔ om õks viil parhillaki, vanaʔ pliidi müürüʔ vana kirik oli Leedu sõja ajal ära lõhutud, selle tunneb ära veel praegugi, vanad paemüürid [on alles]; kuninga repi all om ütś suur pliit´, sääl all om ütś kärnkunn (muinasjutust) kuninga trepi all on üks suur paekivi, seal all on üks kärnkonn; pliitast õks tetäs .kimmit kivve, kablaʔ .külge köüdetäs (rahvalaulust) paest tehakse ikka tugevaid [võrgu]kive, nöörid külge köidetakse. Vrd lubja|kivi, paas1