[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

käbü|känǵ s <käbü|kängä, käbü|.kängä> (hrl pl) folk ilusad kingad, paremad kingad ▪ kas um śoo saja .saapil, kaasigõʔ käbükängil? (rahvalaulust) kas on pulmalised saabastega, kaasitajad kaunite kingadega?; .jalga känge käbükängäʔ, lumi.valgõʔ kapudaʔ (rahvalaulust) jalga panin kaunid kingad, lumivalged sukad; .leie kurõ kundsa pääle, käre käbükängä pääle (rahvalaulust) lõin ma kure kontsa peale, rähni kena kinga peale

lehe|kõrd s <lehe|kõrra, lehe|.kõrda> hõberahadest kee, millele on lisatud mõned lehekujulised (hõbe)ripatsid ▪ kõkõ inne .küsse .hammõ, .sukmani, vüü, sõlõ, ristikõrra, lehekõrra, tsäposkit, põllõ, suurõ śolgadsõ räti, särgi, räbigu, kasuga, kapudaʔ, .kindaʔ, .saapaʔ ja .andõʔ ka kõõʔ, miä tälle vaja .olleʔ, ni .küsse üte kõrragaʔ arʔ tuu võõrasimä tütär nuidõ vana.halvu käest (muinasjutust) kõigepealt küsis särgi, sukmani, vöö, sõle, ristikorra, lehekorra, tsäposkaid, põlle, suure siidräti, pealiskuue, suvekuue, kasuka, sukad, kindad, saapad ja kõik (pruudi)anded ka, mis tal vaja läksid, ning ta küsis [kõik] ühe korraga ära, too võõrasema tütar nonde kuradite käest; rida- saasõ õks -lipsost lehekõrd, kardohkest su kaaladseʔ (rahvalaulust) rõikalipsudest saab lehekord, kartulitest su kaelaehe. Vrd leheʔ

.minkanõ pron <.minkatsõ, .minkast> milline, missugune ▪ .minkatsõʔ kapudaʔ ma panõ .jalga? millised villased sokid ma jalga panen?. Vrd määne