?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kaiholinõ adj s <kaiholisõ ~ kaiholitsõ, kaiholist>
1. kahjukannataja, kaotuse osaline, leinaline ▪ sis .võtnuʔ õks muʔ, .vaesõ, .ikmast, kaiholisõ kahitsõmast (rahvalaulust) võtnud siis mu, vaese, nutmast, leinalise kahetsemast; śoo õks ka saasõ .vaestõ kaiv, kaiholistõ suukastõ (rahvalaulust) sellest saab ka vaeste kaev, kahjukannatajate keelekaste. Vrd kah´olinõ, lainalinõ, leinaline
2. kahjulik, kahjutoov ▪ .paisus õks kui küläh tulõpatt, kaiholinõ tulõ katsk (rahvalaulust) kui paisub külas tulekahju, kahjutoov tulekatk. Vrd kah´olinõ