[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kastõr s <kastõra, kastõrat> folk maja, elupaik, kodu ▪ vii‿ks sinnä neio kodo, kannaʔ kabo kastõrahe (rahvalaulust) vii neiu sinna koju, kanna tütarlaps majja; panõś paariʔ pardsimunõst, katusõ .tiissi kanamunõst, .sisse .tiissi mesi.hõngu, vaha.karmu kastõrahe (rahvalaulust) paneks sarikad pardimunadest, katuse teeks kanamunadest, sisse teeks meehõngu, vahalõhna elamusse; olõ‿s kotoh neio .velle, imekanna kastõrah (rahvalaulust) ei olnud kodus neiu venda, ema last majas; kodo käü‿i neio iist, ei kastõr kabo iist (rahvalaulust) kodu ei asenda neidu ega maja tütarlast

künnütelemä v <künnütelläʔ, künnütele> , küünᴜ̈telemä <küünᴜ̈telläʔ, küünᴜ̈tele>
1. küünitama ▪ künnüteli kabo .kaema, miä tulõh om sällüle, pahepooli palaval (rahvalaulust) küünitas neiu vaatama, mis on tules selili, pahupidi põleval [lõkkel]; küünütelgeʔ küsümähe, mille mi siiä tulli, mille mi vell´o siiä .veerü (rahvalaulust) küünitage küsima, miks me siia tulime, miks me noormees siia veeres. Vrd künnähütmä, künnütämä
2. folk välja sirutama ▪ kui sa õks ka elät, lättekene, perve küleh künnütellet (rahvalaulust) kuidas sa ka elad, lättekene, perve küljes end sirutad; küünütelli, painutõlli, küünü‿s kätte leemeleht´, painu‿s kätte aupapõŕ (rahvalaulust) sirutas, painutas, ei küündinud kätte lemmeleht, ei paindunud kätte aupaber

loona|tark s <loona|targa, loona|.tarka> folk manatark; loomult tark ▪ meil oll´ vell´o loonatark, mari oll´ maani mõistõlik (rahvalaulust) meil oli veli loomult tark (teadja), marjuke oli väga mõistlik; neio‿ks oll´ loonatark, kabo olli‿ks kavval´ kundsõni (rahvalaulust) neiu oli loodud tark, kabu oli kaval kandadeni (kavalust täis)

lõpõndik s <lõpõndiku, lõpõndikku> lõpuosa, lõpetus ▪ kabo jäi‿ks kangakutaj, lõpõndiku lõksutaja? (rahvalaulust) [kuhu] jäi neiu kangakuduja, lõpuosa lõksutaja?; anni‿ks kangastõ kudaja, lõpõndiku .lõikaja (rahvalaulust) andsime kangaste kuduja, lõpuosa lõikaja. Vrd lõping, lõpp, lõpunǵ, lõpõng

nänniline adj <nännilitse, nännilist> , nännüline <nännülise ~ nännülitse, nännülist> rindadega ▪ neio‿ks kaiaʔ nännilitse, kabo katõreisilitse (rahvalaulust) [tõime] näha neiu rindadega, tüdruku kahe reiega; otsimi sis neiot nännülist, kapo katõnisalist (rahvalaulust) otsime siis rindadega neiut, kabu kahe rinnaga

näräpine adj <näräpitse, näräpist>
1. kisklik, okslik (puu) ▪ katś näräpist kuusõ pakku jäti .lahkmaldaʔ kaks kisklikku kuusepakku jätsin lõhkumata. Vrd kilstalinõ, kilstanõ, .kiskja, .kiskjäne, .kisklik, näräṕ, näräpäne
2. folk kiuslik ▪ hot´ om sääl neio näräpine, olõ‿i kabo nii kaposi (rahvalaulust) ehkki seal [magamisasemel] on kiuslik neiu, pole tütarlaps nii kena

.süübümä v <.süübüdäʔ, (ta) .süübüs> folk söömisväärseks muutuma, maitsema ▪ sõ̭s iks nakas teil .süüki .süübümmä, nakas .juuki .juubumma (rahvalaulust) siis hakkab söök teile maitsema, jook hakkab joogiks sobima; angõ‿ks neio mi nätäʔ, angõʔ kabo mi kaiaʔ, sõ̭s iks agu süük´ .süübüs, agu juuk´ .juubus (rahvalaulust) andke neiu meile näha, andke kabu meile vaadata, siis ehk söök maitseb, ehk jook janu kustutab