[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

.armama v <armadaʔ, .arma> armsaks pidama; hoolima; kaasa tundma ▪ ütśtõist .hoitkõʔ ni armakõʔ hoidke üksteist ja pidage armsaks; noʔ sai‿ks tä ihaduʔ .rõivaʔ ja armaduʔ aśaʔ (rahvalaulust) nüüd sai ta igatsetud riided ja armastatud asjad. Vrd armɪtsõma

armatsõma v <armadaʔ, armadsõ> haletsema, kaasa tundma ▪ ma armadsõ sinno ma tunnen sulle kaasa; rahvast .väega armatś, tä oll´ .väega .rahvalõ hüä tundis väga rahvale kaasa, ta oli rahvale väga hea. Vrd armɪtsõma

armɪtsõma v <armidaʔ, armidsõ> hoidma, hoolima; kaasa tundma ▪ imä armɪtsõs last ema hoiab last; ma õks armidsõ näid, hüä kohe minnäʔ, parebit olõ‿i .tõisi ma ikka hoolin neist [sugulastest], on hea, [kui on] kuhugi minna, teisi paremaid pole; Iŕo palt´o om kuluhunᴜʔ külʔ, a viil´ saa kukki pall´o armidaʔ ka piltl Iro mantel on kulunud küll, aga [seda] saab veel kuigivõrd kanda. Vrd .armama, armatsõma

kasa s <kasa, kassa> folk (abi)kaasa, oma mees ▪ kotoh olõ‿s täl umma üllä, kassa umah .kambrõh polnud tal kodus oma meest, kaasat oma kambris; ülä üldäs üsäh .hoitvat, kasa kaalah .kandvat öeldakse, et mees hoiab süles, kaasa kannab kaelas. Vrd kaasa, ülä