[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

SõnastikustEessõnaKasutusjuhend@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

hannah adv piltl rivis, reaskõ̭ik´ üteh hannah kõik ühes rivis; innembä noorɪkuʔ peiʔ illo kaʔ, .karksiʔ pööräh ja hannah varemalt pidasid noorikud pidu ka, tantsisid ringis ja rivis. Vrd kõrrah, kõrrast


.jurkama v <jurgadaʔ, .jurka> seksima, keppimaIll´o timmä jurgaś Illo keppis teda. Vrd ebelemä, jabõlõma, .jurk´ma, .jürk´mä, .koinlõma, .koińma


laadɪtama v <laadɪtaʔ ~ laadɪtadaʔ, laadida ~ laadɪta> , .laetama <.laetadaʔ, .laeta>
1. korraldama, valmis seadma; valmistamaku .keŕkost kodo tuldas, om kodo.rahval joʔ laud laadɪtõt kui kirikust koju tullakse, on kodurahval juba laud kaetud; latsõ.rist´misõ hummogu nakas pernaane jo hummogu .varra laadɪtama ristsete hommikul hakkab perenaine juba hommikul vara toimetama; puid õks lahutas, ko .kuulja kotoh, vet puhetõ aost vaja .süüke laadɪtadaʔ P puid ikka lõhutakse, isegi kui surnu [veel] kodus on, peiede ajaks on ometi tarvis toite valmistada; õks .huupe mütetäi ja tetäi määnestke tüüd, muud ko .puhtet .laetadas P huupi ikka ei mütata ega tehta mingisugust muud tööd, [sellal] kui matuseid korraldatakse; ku sa näet, ku ma jo kavvõst tulõ tsirgu suurult, sis sa jo laadidaʔ mullõ .sälgä karadaʔ! (muinasjutust) kui sa näed, et ma kaugelt juba tulen linnu suurusena, siis ole sa juba valmis mulle selga hüppama!; rutto õks sis söögiʔ .säetiväʔ, .rutto lavvaʔ laaditivaʔ (rahvalaulust) ruttu siis söögid seati, ruttu lauad kaeti; naane läpei illo ehitädäʔ, läpei .laulu laaditadaʔ (rahvalaulust) naine ei läbe rõõmu valmistada, ei malda laulu luua. Vrd laadɪtõlõma, .säädlemä, .säädmä
2. asutama; teele asumameheesä pand´ hobõsõ ette ja laadɪt´ Suurõjärve mano minemä, kallo .otśma meheisa pani hobuse ette ja asutas Suurjärve äärde minema, kalu tooma; laadɪtivaʔ laulatama minemä seadsid end laulatama minema; miiʔ laadida pakko minnäʔ Petserehe me asutame Petserisse pakku minema; mineʔ kodo, laadidaʔ .mõtsa minemä, a .minkuiʔ .mõtsa, mineʔ tarõ pääle (muinasjutust) mine koju, tee, nagu asutaksid metsa minema, aga metsa ära mine, mine pööningule. Vrd .eht´mä


põtatama v <põtataʔ, põtada> , põ̭tatama <põ̭tataʔ, põ̭tada>
1. proovima, katsetamalina.tuustõ põtatõdi, .panti kuioma .riihhe katsetati lina proovipeodega (kas on valminud), pandi rehte kuivama; .vaja põ̭tataʔ, vaest tulõ .arki naasest vaja proovida, võib-olla tulebki naiseks. Vrd .kaema, potatama, .pruuḿma
2. piltl naljatlema, lõbutsema; lõbustusi korraldamavanast .käuti üte talo poolõ kokko illo pidämä, põ̭tatama vanasti käidi ühes talus koos lõbutsemas, nalja tegemas; õks õga puul´pühä põ̭tadiʔ, teiʔ kõ̭ik´sugudsõʔ tükᴜ̈ʔ arʔ iga laupäev nad ikka lõbutsesid, tegid igasuguseid [koerus]tükke


ua|ilo s <ua|ilo, ua|illo> neidude laulumäng, oamängmõ̭nikõrd harvastõ mängiti uaillo kaʔ mõnikord harva mängiti ka laulumängu oast



© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur