?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
hõpõ|kraaḿ s <hõpõ|kraami, hõpõ|.kraami> seto naise hõbeehted ▪ ma .naksi .eht´mä joʔ viietõist.kümne .aastaka vanalt, vanast oll´ tuu täüś.tütrikus, ku lätś kohe kirmasõhõ, sis .panti vanɪk .päähä ja hõpõkraamɪʔ tävveste pääle ma hakkasin end ehtima juba viieteistkümneaastaselt, vanasti oli [nii vana juba] täistüdruk, kui ta läks kirmasele, siis pandi vanik pähe ja kõik hõbeehted peale (kaela); mõ̭ni and´ sõlõ vai keedɪkese, mul .hindäl oll´ ka mõsu.mõskmise iist hulga hõpõ.kraami .korjunᴜʔ mõni andis sõle või keekese, mul endal oli ka pesupesemise eest hulk hõbeehteid kogunenud; .viidi rikas .tütrik .hauda, hõpõ.kraami .panti tälle üteh [kui] rikas tüdruk viidi hauda, pandi hõbeehteid talle kaasa
hõrrin s <hõrina, hõrinat>
1. jorin; mürin; sumin ▪ .vask´lastõ pesäh käve kõva hõrrin vapsikute pesas käis kõva sumin. Vrd .enkśna, hunnin, hurrin, kärrin, mürrin
2. lõrin; urin ▪ Saamo pini, tuu igäväne lõust´, tull´ hõrinagaʔ mano Saamo koer, see igavene haukuja, tuli lõrinaga juurde. Vrd härrin, lõrrin
kammõlikku ~ kammõlikko adv
1. karmilt, kalgilt ▪ ku tulõ .vasta torõhõhe, kaess .vasta kammõlikku (rahvalaulust) kui tuleb uhkelt vastu, vaatab karmilt vastu. Vrd .korgõhe, .korgõst, kõrgɪstõ, torõhõhe2, .uhkõhe
2. piltl aeglaselt ▪ näio õks sis .ehte igävähe, kammõlikko kabistõlli (rahvalaulust) neiu ehtis end pikkamisi, seadis valmis aegamisi
labask´ s <labaski, labaskit> lobiseja, latatara ▪ vana labaskitükk´, muudku lopa igavene latatara, muudkui lobiseb. Vrd apat´, haipa, hauśa, keelelapɪts, ladrask´, .lambakiil´, lobask´, lobisuu, porga, porgataja, porgatś, tśarta
lopama v <lopaʔ, lopa> lobisema, latrama ▪ vana labaski tükk´, muudku lopa igavene latatara, muudkui lobiseb. Vrd apõrdama, .haiskama2, halõpalɪtama, lablatama, lapatama1, .latrama, lobahama, lobahutma, lobisõma, lorisõma, .lorrama, lototama, .lotrama, lõkatama, .lõust´ma, pold´atama, porgatama
lund´o|pää s <lund´o|pää, lund´o|pääd> lontrus; lollpea ▪ oh ti igävätseʔ lund´opääʔ, milles ti näid kinni es võtaʔ? (muinasjutust) oh te igavesed lontrused, miks te neid kinni ei võtnud?. Vrd holdo, loll´, lond´o, lood´o, .loodva, loodõŕ, .lootva, luud´o
oiᴜtõlõma v <oiᴜtõllaʔ, oiᴜtõlõ> , .oitõlõma <.oitõllaʔ, .oitõlõ>
1. folk ulatama, andma ▪ innep jaaʔ õks sa .hammõʔ jänesille, oiutõllõʔ oravillõ (rahvalaulust) ennem jaga sa särgid jänestele, ulata oravatele; Kaadsi pand´ õks sis viina lavva .pääle, ollõkorvi oiutõlli (rahvalaulust) Kaadsi pani viina laua peale, andis üle õllekorvi; and´ õks tä käe künnär.pääni, olõst saani oiutõlli (rahvalaulust) sirutas käe küünarnukini, ulatas õlgadest saati; meele‿ks upõ .oitõllõʔ, meele‿ks .läätsi lähätelleʔ (rahvalaulust) meile ikka ube ulata, meile läätsi läheta. Vrd oiᴜtama
2. folk liigutama ▪ lehmäʔ õks jo .tahra tandsutõlli, lõia .otsa oiutõlli (rahvalaulust) lehmad juba karjaaeda tantsitas, kütke külge kinnitas; velekene õks vaest tarõ tappa pand, ussõ lukko oiutõllõs (rahvalaulust) vennas vast tare tabasse paneb, ukse lukku keerab; sullõ kõõ ma ussõ oiutõli, sullõ kõõ lingi liigutõli (rahvalaulust) alati ma sulle ukse avasin, alati linki liigutasin; ussõst õks tä .vällä oiutõlli, lävest õks .vällä lähätelli (rahvalaulust) uksest ta (poisi) välja juhatas, üle läve välja lähetas
3. folk kostitama, hoidma ▪ umal viinal veerätelle, umal ollõl .oitõllõ (rahvalaulust) oma viinaga lõbustan, oma õllega kostitan; sinno‿ks ma söödä sibulil, sinno .oitõllõ ubinil (rahvalaulust) sind ma söödan sibulatega, sind ma kostitan õuntega
vesi|ilves s <vesi|ilvese, vesi|ilvest> vesihall ilves ▪ ku .aetas takah, sis vesiilveseʔ pakõsõʔ .puuhtõ kui aetakse taga, siis põgenevad ilvesed puu otsa; vesiilves om haha ja musta kirriv ilves on halli- ja mustakirju
vildo adj <vildo, vildot> püsimatu ▪ naaʔ mõ̭nõ .lambaʔ, igävätseʔ vildoʔ ommavaʔ need nüüd mõned lambad, need on igavesed püsimatud. Vrd igratś, kiibask´, kiidsak, kärsɪk