[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

hain|alonõ s <hain|alosõ, hain|alost> euf uss, rästik ▪ hainalosit om kattõ .sorti, lipugaʔ ommaʔ .väega hullᴜʔ, noilõ olõ‿i sõnno usse on kahte liiki, krooniga on väga hullud, nonde jaoks pole sõnu (nende salvamist ei saa lausumisega ravitseda). Vrd husś, jalasusi, pikk´elläi, puhmalonõ, siug, suuelläi

hud´o1 s <hud´o, hut´o>
1. lastek hunt, hundu ▪ ma hirmudi nii .latsi, et kaeʔ, hud´o tulõ vai suśo tulõ ma hirmutasin nii lapsi, et vaata, hunt tuleb või susi tuleb. Vrd hudi, suśo, tśudśo
2. euf täi ▪ kaeʔ, kos sul hud´oʔ pääh vaata, kus sul täid peas. Vrd täi

jala|susi s <jala|soe, jala|sutt> euf uss, madu. Vrd hainalonõ, husś, pikk´elläi, puhmalonõ, siug, suuelläi

joosɪk3 s <joosɪka, joosɪkat> euf hiir ▪ oi, meil om pall´o joosɪkit, .kasśki om, midägi ei jõvvaʔ tetäʔ oi, meil on palju hiiri, kasski on, [aga see] ei suuda midagi teha; tõist eläjät õks õi kutsᴜta joosɪkast ku hiirt muid loomi ei nimetata jooksikuks, ainult hiirt. Vrd hiiŕ

joosɪtõlija s <joosɪtõlija, joosɪtõlijat> euf rott ▪ pikki .handugaʔ joosɪtõlijaʔ ni kassɪʔ saa ‿s mano võiulõ ei pikkade sabadega rotid ega kassid saanud võile kallale. Vrd lähk|rott´, põhkhiiŕ, võhl2, võhn, võhr

kerä|hand s <kerä|hanna, kerä|.handa> euf koer; krants ▪ saada pinilt pingikese, kerähannalt kergokõsõ (rahvalaulust) saadan koeraga pingikese, krantsiga järikese. Vrd pini || kerä|hannagaʔ pini suli ▪ kerähannagaʔ pini, kõ̭ik´ tälle vaja är‿üldäʔ [see on] suli, vaja talle välja öelda kõik [mis ma tast arvan]

laanõ|elläi s <laanõ|eläjä, laanõ|eläjät> euf kurat. Vrd laanõ.kõ̭ndja, laanõvitäi

laanõ|.kõ̭ndja s <laanõ|.kõ̭ndja, laanõ|.kõ̭ndjat> euf kurat. Vrd laanõelläi, laanõvitäi

laanõ|vitäi s <laanõ|vidäjä, laanõ|vidäjät> euf kurat ▪ sääl oll´ ütś uuś .lähkuh, ni sinnäʔ karaś vana laanõvitäi .sisse, ni kattõ .ärki silmist (muinasjutust) seal läheduses oli üks urg, sinna hüppas vanakurat sisse ja kaduski silmist. Vrd laanõelläi, laanõ.kõ̭ndja

mamm1 s <mamma, .mamma>
1. hellitl jook ▪ sis õks ka viläʔ .vihma .tahtvaʔ, .mamma orasõʔ ogivaʔ (rahvalaulust) siis tahavad viljad vihma, orased oigavad joogi järele; ime and´ õks aganit, saat´ saŕa.päälsit, noid käsk´ vette visadaʔ, mamma .sisse mahutaʔ (rahvalaulust) ema andis aganaid, saatis sõelapealseid, käskis neid vette visata, joogi sisse mahutada; tuu õks jooguʔ .liplõ .liime, maitskõʔ koorõ mammakõist (rahvalaulust) too joogu [kaera]lible leent, maitsku koorejoogikest; .julgõʔ olliʔ õks kõik´ Jumala söögiʔ, makõʔ .Maarja mammakõsõʔ (rahvalaulust) tugevad olid kõik jumala söögid, magusad Maarja joogikesed
2. euf viin, keelekaste ▪ võtkõ‿ks ti .viina inämbi, ärä maitskõʔ mõrro .mamma (rahvalaulust) võtke te rohkem viina, maitske mõru keelekastet; tulõʔ õks sa, näio, juuʔ .viina, marsiʔ siiä .maitsma .mamma, juuʔ õks sa .viina, saaʔ .julgõ, maidsaʔ .mamma, marsiʔ mullõ (rahvalaulust) tule sa, neiu, joo viina, marsi siia viina maitsma, joo sa viina, julgeks saa, maitse viina, tule mulle [naiseks]; sai õks sis viin .juudust, mõro mamm maidsõtust (rahvalaulust) sai siis viin joodud, mõru keelekaste maitstud

mere|pini s <mere|pini, mere|pinni> euf hüljes ▪ merepini, tuu hürises kah hüljes, see uriseb ka. Vrd .ülgäjä

nurmõ|susi s <nurmõ|soe, nurmõ|sutt> euf rukkihunt (mütoloogine olend) ▪ timahhava oll´, jumalalõ teno, nurmõsusi rammᴜh tänavu oli, tänu jumalale, rukkihunt rammus (viljasaak hea)

pikk´|elläi s <pikä|eläjä, pikkä|eläjät> euf uss, madu ▪ vissenjat .peeti pühäst kaʔ, kalla es süvväʔ, selle et pikk´elläi lätt maa .sisse, a timä pikäeläjä .plaani viissenjat peeti ka pühaks, [siis] kala ei söödud, sest uss läheb maa sisse, aga tema (kala) on ussi moodi; inne .päivä lüüʔ vikaht´ varrõst arʔ, panõʔ kabla .otsa ja viäʔ .ümbre usśaia, sõ̭s tükü‿i pikk´elläi .majja enne päikesetõusu löö vikat varre otsast ära, pane nööri otsa ja vea ümber õue, siis ei kipu uss majja; vissenjah lääväʔ hussɪʔ maa .sisse, sis mindä‿i .mõtsa eiʔ, mindä‿i .marja, tuvva‿i midägi mõtsast kodo, et pikäeläjä tuut kodo viissenjapäeval lähevad ussid maa sisse, siis ei minda üldse metsa, ei minda marjule, ei tooda midagi metsast koju, et [muidu] tood ussi koju. Vrd hainalonõ, husś, jalasusi, puhmalonõ, siug, suuelläi

puhm|alonõ s <puhm|alosõ, puhm|alost> euf uss, madu (ussisõnades) ▪ hainalonõ, puhmalonõ, .rüümäʔ, .räämäʔ .suurdõ .suuhu heinaalune, põõsaalune, rooma, rooma suurde sohu. Vrd hainalonõ, husś, jalasusi, pikk´elläi, siug, suuelläi

suu|elläi s <suu|eläjä, suu|eläjät> euf uss, rästik. Vrd hainalonõ, husś, jalasusi, pikk´elläi, puhmalonõ, siug

tśudśo s <tśudśo, tśutśo> , tsüdsö <tsüdsö, tsütsö>
1. lastek hunt, hundu ▪ või kull´a kaŕusõkõsõʔ, tśudśo lätt kaŕa mano oi, kulla karjusekesed, hunt läheb karja juurde. Vrd hudi, hud´o1, suśo
2. euf täi ▪ ajami noʔ tśudśoʔ .hiussist .vällä ajame nüüd täid juustest välja (öeldakse lapsele). Vrd täi

virrui2 s <viruja, virujat> euf hunt ▪ olõ‿i virujat, koh näüss (vanasõna) hunti pole seal, kus paistab [olevat] (hirmul on suured silmad). Vrd krõ̭im|silḿ, susi

võ̭nd´o s <võ̭nd´o, võ̭nd´ot> sõimusõna vanapoisi kohta; euf fallos, vänt ▪ vana võ̭nd´o võti naase, vana sado sai mehele vanapoiss võttis naise, vanaeit sai mehele