[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

käbü|küpäŕ s <käbü|kübärä, käbü|kübärät> folk ilus kübar, parem kübar ▪ lasõ‿ks veerdäʔ mi velel, .kävvüʔ käbükübäräl (rahvalaulust) lase me vennal veereda, käia kena kübaraga

loodus1 s <loodusõ, loodust> algus, loomine ▪ lehm om loodusõ pääl lehm on loomisel (tiine)

.loohvka adj <.loohvka, .loohvkat> , .loovka <.loovka, .loovkat>
1. ilus, lahke, ladus, mõnus ▪ .loohvka miisś mõnus mees; .teie õks ma .luudõ .loovkit, alt lõigi arolehessit (rahvalaulust) tegin ma luudasid mõnusaid, lõikasin arukaselt alumisi lehtedega oksi; sõtta‿ks .viidiʔ hüäʔ tśuraʔ, Vinne.maalõ viksiʔ poisiʔ, loodi ala .loohvkaʔ poisiʔ (rahvalaulust) sõtta viidi head noormehed, Venemaale viksid poisid, kuuli alla kenad poisid; vikaht- saivaʔ õks sis -kaari veere mano, .loohvka looga otsa mano (rahvalaulust) nad said vikerkaare jala juurde, ilusa looga otsa juurde. Vrd .laadna1, latuś, loohk
2. kerge, pingutuseta ▪ .loohvkambaʔ söögɪkeseʔ tettiʔ valmistati lihtsamad toidud

miilostin s <miilostinna, miilos.tinna> almus, armuand; and; heategu ▪ üldäs, et kana munal om nellikümmend miilos.tinna öeldakse, et kanamunal on [küljes] nelikümmend andeksandi; miilos.tinna andas sandõlõ almust antakse kerjustele; kui ma õks ka teele luba anna, meehtele miilostinna, määnest õks ti tahat, säänest .võtkõʔ, kuvva .arvat, .astkõʔ mano (rahvalaulust) kui ma teile loa annan, meestele armuanni, millist [neidu] te tahate, selline võtke, kelle valite, astuge juurde; Migulalõ õks sis anna miilos.tinna, .uudsõ.vatska .vaesillõ (rahvalaulust) Migulale annan anni, vaestele uudsekaraskit. Vrd miilost´

pah interj lastek valus, ai-ai, paa ▪ taa om pah, .putku‿iʔ, häbo saa see on paa-paa, ära puutu, saad haiget; koes sullõ sai pah? kus sul ai-ai on?

.praavna I adj <.praavna, .praavnat> tubli, korralik; ilus ▪ kõ̭ik´ ommaʔ .praavnaʔ meheʔ, .praavnaʔ ni ilosaʔ kõik on tublid mehed, tublid ja ilusad; .praavna tüü, ku jovvus tegemine korralik töö, kui tegemine edeneb

.tseesna adj <.tseesna, .tseesnat> , .seesna <.seesna, .seesnat>
1. õiglane, aus ▪ olõ‿i määne hojo, om .seesna ineminõ ei ole mingi lollike, on aus inimene; kui sai‿ks vell´o targõbast, tsilgakõsõ .tseesnabast (rahvalaulust) kui sai noormees targemaks, tilgakese õiglasemaks. Vrd .ausa, .õigõ2
2. süütu ▪ tuu, kiä olõ‿i .poissagaʔ käunᴜʔ, om .tseesna .tütrik see, kes ei ole poistega käinud, on süütu tüdruk. Vrd tseelka