[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

alab ~ alap komp adj s <alaba, alabat> , alamb ~ alamp <alamba, alambat>
1. alam, alluv ▪ miiʔ ka olõ riigi alabaʔ meie ka oleme riigi alamad
2. vaesem, viletsam ▪ timä om alap must tema on minust vaesem; olõ‿i õks mu .kirstu kehvemb muid, annivakka alamb muid (rahvalaulust) pole mu veimekirst muudest kehvem, veimevakk teistest halvem
3. madalam ▪ alabast sai viil ubinit kätte madalamalt [puu otsast] sain veel õunu kätte

alamb vt alab

alamp vt alab

alap vt alab

.allik adj <.alligu ~ .alliku, .allikku> alandlik, allaandlik ▪ .alliguʔ latsõʔ, võta‿ai .vasta jutugaʔ, häbelitsõʔ alandlikud lapsed, ei räägi vastu, on häbelikud. Vrd alandlik

apat´ s <apadi, apatit> lobiseja, suure jutuga inimene, lobamokk ▪ apadilõ massa‿iʔ midägi kõ̭nõldaʔ lobisejale ei maksa midagi rääkida; olt sa apat´, suu juusk kõ̭ik´ aig no oled sa alles lobiseja, jutt jookseb kogu aeg. Vrd haipa, keelelapɪts, labask´, ladrask´, .lambakiil´, lobask´, lobisuu, loro|pää, lõust´, porga, porgataja, porgatś, tśarta

luhi|laiv s <luhi|laiva, luhi|.laiva> lennuk, õhulaev ▪ luhilaivaʔ .lindõlivaʔ .kotsil õhulaevad lendlesid pea kohal; vet noʔ naaʔ luhilaivaʔ kääväʔ, a näet, ku jummal´ lasõ‿i .hindä mano eks need lennukid nüüd käivad [küll], aga näed, ei lase jumal [neid] enda juurde; luhilaiva päält and´ kolm .pauku tulistas lennuki pealt kolm lasku. Vrd linnuk´

pliit s <pliida, .pliita> , pliit´2 <pliidi, .pliiti> paas, paekivi ▪ .Pihkva puul´ ommaʔ pliida maaʔ, maio tetäs pliidast Pihkva pool on paene maa, maju tehakse paekivist; .Uutsõ mäe otsast .veeti .pliite Uutsõ mäe otsast veeti paekive; vana kerɪk oll´ .Litva tapõlusõ .aigu ar .laotõt, tundaʔ om õks viil parhillaki, vanaʔ pliidi müürüʔ vana kirik oli Leedu sõja ajal ära lõhutud, selle tunneb ära veel praegugi, vanad paemüürid [on alles]; kuninga repi all om ütś suur pliit´, sääl all om ütś kärnkunn (muinasjutust) kuninga trepi all on üks suur paekivi, seal all on üks kärnkonn; pliitast õks tetäs .kimmit kivve, kablaʔ .külge köüdetäs (rahvalaulust) paest tehakse ikka tugevaid [võrgu]kive, nöörid külge köidetakse. Vrd lubja|kivi, paas1

puu|latt´ s <puu|lati, puu|latti> / <puu|lati, puu|latte P> põuelapp, meestesärgi kirjatud rinnaesine ▪ parhillaʔ kandas ka puulattõgaʔ .hammit praegu kantakse ka kirjatud rinnaesisega meestesärke

ütś|alate vt ütśalati

ütś|alati ~ ütś|alate P adv alatasa ▪ sääne vingunõ latś, ütśalate .haigõ P selline viril laps, alatasa haige; sepp käve ütśalati tuu ilosa naase mano, ku õnnõ kunagi timä miisś lätś ar kotost (muinasjutust) sepp käis alatasa selle ilusa naise juures, kui vaid tolle mees kodunt ära läks. Vrd kõ̭gõ, kõ̭gõgeʔ, kõ̭õ̭