[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kasu|põlv́ s <kasu|põlvõ, kasu|.põlvõ>
1. sugupõlv, põlvkond ▪ śoo kõ̭ik´ kasupõlv́ eläs ütte .muudu kogu see põlvkond elab ühtemoodi. Vrd põlv́, räät
2. kasvuaeg, iga ▪ .võtkõʔ ti‿ks naane umas iäs, kabu umas kasupõlvõs (rahvalaulust) võtke naine kogu eluks, neiu oma kasvuajaks; sai‿ks igä eletüs, kasupõlv́ kasunus (rahvalaulust) sai eluiga elatud, kasvuaeg kasvatud; neio, sai‿ks ma iä ihatullõ, kasupõlvõ .kaetullõ (rahvalaulust) sain ma, neiu, [kogu] elu ihaldatule [mehele], kasvuaja oodatule

lõo|talv́ s <lõo|talvõ, lõo|.talvõ> lõokesetalv, hiline lumesadu kevadel ▪ ku lummõ satas sis, ku .lõokõsõʔ jo väläh, sis üldäs, et lõotalv́ tull´ kui lund sajab siis, kui lõokesed on juba saabunud, siis öeldakse, et lõokesetalv tuli; lõotalv́ om, ku peräst .talvõ tulõ viil lumi .maaha lõokesetalv on siis, kui pärast talve tuleb veel lumi maha

tõrv|kari s <tõrv|kaŕa, tõrv|.karja> folk libahundikari ▪ halv visaś sis tälle tõrvnaha .sälgä ja .vaenõlatś .arke juusk´ .mõtsa tõrv.karja (muinasjutust) vanakurat viskas siis talle libahundi naha selga ja vaeslaps jooksis ära metsa libahundikarja (libahundiks); tännidäʔ sa hummõń kõvastõ kaʔ, muido tõrvkari lätt ar väega .kavvõ ja ma kuulõ‿i (muinasjutust) karju sa siis homme kõvasti, muidu libahundikari läheb väga kaugele ära ja ma ei kuule

tõrv|nahk s <tõrv|naha, tõrv|.nahka> folk libahundi nahk ▪ imä tull´ kivi alt .vällä, pand´ tõrvnaha .perse ala, imet´ latsõ aŕa (muinasjutust) ema tuli kivi alt välja, pani libahundi naha perse alla, imetas lapse ära. Vrd tõrva|nahk