[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

helmine s <helmidse, helmɪst> helmestega kaunistatud seto naise peakatte osa (liniku v pärja peal) ▪ oi oll´ All´al illoś helmine vahru pääl küll oli Allal ilus helmine [pea]võru peal

hõimu|laud s <hõimu|lavva, hõimu|.lauda> hõimulaud, pidulaud seto pulmades mõrsja ja peiu pool omastele ▪ vanast .ülti vetśorkalaud, noʔ üldäs hõimulaud vanasti öeldi vetsorkalaud, nüüd öeldakse hõimulaud; mõni .ütles umastõlaud, mõni .ütles hõimulaud mõni ütleb omastelaud, mõni ütleb hõimulaud. Vrd umastõ|laud, vetserkalaud

hõimu|päiv s <hõimu|päävä, hõimu|.päivä> hõimupäev, seto pulmade kolmas päev, mida veedeti sugulastega omavahel nii mõrsja- kui ka peiukodus ▪ ütś om sajapäiv, tõõnõ om vakapäiv, kolmas hõimupäiv üks on pulma saajapäev, teine on vakapäev, kolmas on hõimupäev

hõpõ|kraaḿ s <hõpõ|kraami, hõpõ|.kraami> seto naise hõbeehted ▪ ma .naksi .eht´mä joʔ viietõist.kümne .aastaka vanalt, vanast oll´ tuu täüś.tütrikus, ku lätś kohe kirmasõhõ, sis .panti vanɪk .päähä ja hõpõkraamɪʔ tävveste pääle ma hakkasin end ehtima juba viieteistkümneaastaselt, vanasti oli [nii vana juba] täistüdruk, kui ta läks kirmasele, siis pandi vanik pähe ja kõik hõbeehted peale (kaela); mõ̭ni and´ sõlõ vai keedɪkese, mul .hindäl oll´ ka mõsu.mõskmise iist hulga hõpõ.kraami .korjunᴜʔ mõni andis sõle või keekese, mul endal oli ka pesupesemise eest hulk hõbeehteid kogunenud; .viidi rikas .tütrik .hauda, hõpõ.kraami .panti tälle üteh [kui] rikas tüdruk viidi hauda, pandi hõbeehteid talle kaasa

jedŕona|kampsoń P s <jedŕona|kampsona, jedŕona|kampsonat> / <jedŕona|.kampsoni, jedŕona|.kampsonit> seto meeste valge poolvillane kirjatud pikk-kuub ▪ jedŕona.kampsonaʔ ja poolõʔsärgɪʔ kirotidi samõdegaʔ pikk-kuued ja pealiskuued kaunistati sametiga; .hammõ pääl peiväʔ meheʔ .puulevillatset jedŕona.kampsonet, tuu oll´ ka jälʔ nii poolõneʔ jalaneʔ pikk´, sälä takah ollivaʔ prundɪʔ ja siiloʔ .pantevvaʔ üte .aino nöpsigaʔ kinni särgi peal kandsid mehed poolvillaseid pikk-kuubi, too ulatus umbes poolde säärde, selja taga olid krooked ja hõlmad käisid üheainsa nööbiga kinni

kaaladsiʔ pl s <kaalatsidõ, kaalatsit> , kaaladseʔ P <kaalatsidi, kaalatset> seto naise kaelaehted ▪ imä kaaladsiʔ ommavaʔ kõgõ ilosambaʔ ema kaelaehted on kõige ilusamad; .helmeʔ ja leheʔ ja tsäposkaʔ ja sangaʔ ja .püürtüʔ ja rahadsõʔ ja uuriketɪʔ ja ristikõrd, nuuʔ ommaʔ kõ̭ik´ kaaladsiʔ helmed ja lehed ja tsäposkad ja sangad ja spiraalne kee ja rahad ja uuriketid ja ristikord, nood kõik on kaelaehted; rida- saasõ õks -lipsost lehekõrd, kardohkest su kaaladseʔ (rahvalaulust) rõikalipsudest saab lehekord, kartulitest su kaelaehe. Vrd kaalakõrd

kaala|kõrd s <kaala|kõrra, kaala|.kõrda> seto naise kaelaehe; tihedalt ümber kaela kantav müntidest kaelakee ▪ panni kaalakõrraʔ .kaala panin kaelaehted kaela; kaalakõrd om .kümnist .kopkist tett kaelakee on kümnekopikalistest tehtud. Vrd kaaladsiʔ, kiit´, rahadsõʔ, rahakõrd

kitasnik s <kitasnika, kitasnikka> / <kitasniku, kitasnikku> , kitasnik´ P <kitasniki, kitasnikke> seto naiste pihtseelik ▪ kitasnikku peetäs kotoh kitasnikku kantakse kodus; naaseʔ ommaʔ kitasnikõh naised on kitasnikkudega; saa‿i minnäʔ, olõ‿i kitasnikka! ei saa minna, ei ole kitasnikku!; ma ai tagatarõh kitasnikke .sälgä P ma ajasin tagatoas kitasnikku selga; tädi, kadonaʔ, ummõl´ mullõ .vahtsõ kitasniki P kadunud tädi õmbles mulle uue kitasniku; kisu‿i .langu kitasnikast, haara‿i hüäst .hammõst, pisu .piinüst linɪkest (rahvalaulust) ei kisu lõngu kitasnikust, ei haara heast särgist [ega] piskut peenest linikust (peiukodu siledate pinkide kiituseks). Vrd .sukmań

koss s <kossa, .kossa>
1. juuksepats, palmik ▪ katś ilosat .kossa sälä pääl, pikki .kossõgaʔ .tütrik kaks ilusat patsi selja peal, pikkade patsidega tüdruk; mõ̭nõl seto .tütrikol om viil koss, .väiga .harva mõnel seto tüdrukul on veel pats, [aga] väga harva; hiusś om meil naisil palmituʔ kattõ .kossa juus on meil naistel palmitud kahte patsi; palmɪtś hobõsõ lehe .kossa palmis hobuse laka palmikusse; ko sõnna .kullõ‿i, sis kossa panõ jala ala kui [tüdruk] sõna ei kuula, siis panen patsi jala alla. Vrd kruntś, plett´
2. (hrl pl) linadest patsid, palmikupaar (seto naise soengu osa) ▪ mul om parhillaʔ ka linonõ koss mul on praegu ka linadest palmik [alles]; kossaʔ tetti linost, .hiusõgaʔ palmidsi kossaʔ kokko vahru .muudu palmikud tehti linadest, juustega palmitsesin kokku võru moodi; mi palmi linaʔ .hiusidõgaʔ kokko, sis mähɪtäs kossaʔ .ümbre pää me punume linad juustega kokku [palmikuks], siis mässitakse patsid ümber pea; linakossaʔ nigu sarvõʔ pääh linapalmikud nagu sarved peas; kossaʔ pääh, magasi nigu kannu otsah linapalmikud peas, magasin nagu kännu otsas; .suitoisist linost tetteväʔ katś .hüäge jämmet .kossa, sis pal´mɪtevvaʔ nuuʔ ka .kuage ummi .kossõgaʔ üteh P soetud linadest tehti kaks parajalt jämedat patsi, siis palmiti nood ka kumbki oma patsidega [kokku]. Vrd kossak, kossalinaʔ

kossak s <kossagu, kossagut ~ kossakut> linadest patsid, palmikupaar (seto naise soengu osa) ▪ vanaimäl om ütś kossak viil .tarbis vanaemal on üks linadest palmikupaar veel alles (kasutamiseks). Vrd koss, kossalinaʔ

kossa|linaʔ pl s <kossa|linnu, kossa|linnu> / <kossa|linno, kossa|linno P> linadest patsid, palmikupaar (seto naise soengu osa) ▪ kossalinaʔ ollivaʔ ka egal naasel, hotś ku suuŕ hiusś .oll´ge P linapalmikud olid igal naisel, ükskõik kui pikad juuksed tal olid; kossalinaʔ tetteväʔ .suitoisist linost, tetteväʔ katś .hüäge jämmet .kossa ja palmɪtevaʔ .kuage ummi .kossõgaʔ üteh P palmikud tehti soetud linadest, tehti kaks parajalt jämedat patsi ja punuti kumbki oma patsidega kokku. Vrd koss, kossak

langa|linɪk´ s <langa|linige, langa|linɪket> seto abielunaise linane peakate ▪ uma.koeduʔ langalinigeʔ omakootud linased linikud; meheimäl oll´ õga päiv linɪk´ pääh kõ̭õ̭, langalinɪk´ meheemal oli iga päev linik peas, alati linane linik. Vrd linɪk´

lelo interj seto lõikuslaulu refräänsõna ▪ rüä .põimmise man lelotadas, ega laulusõ̭na .perrä üldäs lelo-ha-lelo rukki õsumise juures lelotatakse, iga värsi lõpus lauldakse lelo-ha-lelo

lenta I s <lenta, lentat> , leenta <leenta, leentat>
1. pael, lint; kitsas riide- v nahariba ▪ ilosaʔ kiriväʔ leentaʔ ilusad kirjud paelad. Vrd lint´, siid´
2. seto neiu peaehe, pärg ▪ kodo .jäie meil vanik vaja pääle, kodo .jäie lenta liiva pääle (rahvalaulust) koju jäi meil vanik varna otsa, koju jäi pärg liiva peale. Vrd vanɪk

puugovits s <puugovitsa, puugo.vitsa>
1. nööp ▪ vanast ollɪʔ puugovitsaʔ .puidsõʔ ja .luidsõʔ vanasti olid nööbid puust ja luust. Vrd nöpś, puugnits
2. (pl) piltl seto naise krõllidega hõbekee ▪ puugovitsaʔ ommaʔ .nöpsegaʔ keedɪʔ puugovitsad on krõllidega keed

puul´|särk´ s <poolõ|särgi, puult|.särki> seto meestekuub, seljal krooked ja sametkaunistused ▪ puul´särk´ oll´ pikeb ku ńooʔ pindsaguʔ, põlvini ja alapoolõ .põlvi ollɪʔ, prundsɪʔ ollɪʔ sälä takah .puusõ kottal, sammõdiʔ ollɪʔ sälä takah kuub oli pikem kui need pintsakud, ulatusid põlvini ja allapoole põlvi, krooked olid selja taga puusade kohal, sametkaunistused olid selja taga; mehil vanast ollɪʔ poolõʔsärgɪʔ, inämbüsi ollɪʔ iks hallɪʔ meestel olid vanasti kuued, enamasti ikka hallid

risti|kõrd s <risti|kõrra, risti|.kõrda> ristikord, seto naise kee, kus on 1, 3, 5 või 7 risti krõllide või ripatsmüntide vahel rippumas ▪ pand´ õks tä .rinda suurõ sõlõ, riib´ .pääle ristikõrra (rahvalaulust) pani ta rinda suure sõle, riibus (pani) peale ristikorra; om õks meil rinnah ristikõrd, leheʔ küleh libiseseʔ (rahvalaulust) on meil rinnal ristikord, [hõbe]lehed küljes värelevad