[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

hannah adv piltl rivis, reas ▪ kõ̭ik´ üteh hannah kõik ühes rivis; innembä noorɪkuʔ peiʔ illo kaʔ, .karksiʔ pööräh ja hannah varemalt pidasid noorikud pidu ka, tantsisid ringis ja rivis. Vrd kõrrah, kõrrast

.istjaʔ pl s <.istjide, .istjit> istjad, paastueelne neidude ühisketrus v ühine käsitöötegemine koos lõbustustega ▪ ku om lihasüük´, sõ̭s om õga õdagu kulänja .istjide .aigu enne paastu (kui võib liha süüa), siis on igal õhtul tüdrukute istjate aegu pidu. Vrd .istjatsõʔ, istõ1, istõliseʔ

ivanaskorona s <ivanaskorona, ivanaskoronat> , ivanoskorona <ivanoskorona, ivanoskoronat> Ristija Johannese surmapäev, 29. VIII / 11. IX ▪ ivanaskorona ei olõʔ nii .praasnik, kerikupäiv õ̭nnõ ivanaskorona ei ole nii pidu, on ainult kirikupäev; ivanoskorona om kurvaline päiv, pühä Jaani pääragomise päiv, paastupäiv ivanoskorona on kurb päev, püha Jaani pea maharaiumise päev, paastupäev; ivanoskorona pääväl om rügä är külvet Ristija Johannese surmapäevaks on rukis külvatud

kogovama v <.kuudaʔ, (ta) kogovas>
1. kogunema ▪ pöörä liiv, mis sinnä tulõ ala, vii ala kogovas käia liiv, mis sinna alla tuleb, koguneb vee alla [käiaküna põhja]; kirmas om .praasnik, kohe kõ̭ik´ kogovasõʔ kokko kirmas on pidu, kuhu kõik kokku kogunevad. Vrd kogohuma, kogoma, kogonõma
2. koguma ▪ kogovas vai .korjas rahha kogub või korjab raha. Vrd kogohama, kogoma

migula|päiv s <migula|päävä, migula|.päivä>
1. kevadine nigulapäev, 9. V / 22. V ▪ ma olli latś, ku imä vei minno kaʔ migulapäävä .keŕkohe ma olin laps, kui ema viis mind ka nigulapäeval kirikusse; inne migula.päivä .püüti kartohkaʔ arʔ istᴜtaʔ ja .kõikõ .vilja .veit´kese .külbäʔ, sis Mikul õnnɪstas hüvvä .saaki enne nigulapäeva püüti kartulid maha panna ja veidi igast (tera)viljast külvata, siis Mikul õnnistab head saaki; jüripääväst katś nädälit om keväjäne migulapäiv kaks nädalat pärast jüripäeva on kevadine nigulapäev; koh tsässonah Migula .puusli om, sinnäʔ lätt migulapäävä rahvas kokko kus tsässonas (kabelis) on Migula ikoon, sinna läheb nigulapäeval rahvas kokku
2. talvine nigulapäev, 6. XII / 19. XII ▪ tuu om inne migula.päivä poolõh .talsipühi paastuh see on enne nigulapäeva, keset jõulupaastu; Toomasmäel .peetäs .praasnikke migulapääväh talvɪtsõh, meil om Migula tsässon kah Toomasmäel peetakse talvisel nigulapäeval pidu, meil on Migula kabel kah. Vrd mikul´, nigula|päiv, nikul´

suur|.maaŕa|päiv s <suurõ|.maaŕa|päävä, suurt|.maaŕa|.päivä> rukkimaarjapäev, 15. VIII / 28. VIII ▪ suurõ.maaŕapäävä om .väega kallɪs pühä, papõl om .praasnik, mastõrah .panti lavvaʔ üles, kiä õ̭nnõ lätś, .kõ̭iki ravɪtsiʔ rukkimaarjapäev on väga kallis püha, pappidel on pidu, kloostris kaeti lauad, kes aga läks, kõiki nad toitsid. Vrd rüä|.maaŕa|päiv, vana|.maaŕa|päiv

tähmᴜ̈tämä v <tähmᴜ̈täʔ, tähmüdä> selgitama, välja uurima, täpsustama ▪ noʔ tähmüt´ .parra ao, kuna vanamehegaʔ umatsidõ .liiku .juuma .naadaʔ nüüd täpsustas ta sobiva aja, millal vanamehega omaste liiku jooma hakata (sugulastele pidu korraldada). Vrd täämɪtämä