[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

.heonõ adj <.heodsõ, heost> hrv higine ▪ latsõl .heonõ .hammõkõnõ säläh, pia tä .haigõst jää‿iʔ lapsel higine särgike seljas, pea ta siis haigeks ei jää; sulasõl ots .heonõ, pää .heonõ, .heodsõʔ käeʔ sulasel on otsmik higine, pea higine, käed higised. Vrd .hiine

järebähe komp adv lähemale ▪ pia nakaś tä joʔ tälle järebähe .saama varsti hakkas ta talle juba lähemale jõudma. Vrd ligebähe, .lähkombahe, .lähkoppa

kõrahutma v <kõrahuttaʔ, kõrahuda ~ kõrahuta> krõbedaks muutma ▪ halv kai, õt latsil kuio‿iʔ pääʔ pia arʔ, lei sis näil pääʔ vana vikahtegaʔ otsast, visaś .ahjo, kõrahut´ sääl arʔ, kisk´ ahost koogugaʔ .vällä ja paigaś sis latsilõ lehmäsitagaʔ jäl .otsa P (muinasjutust) vanapagan vaatas, et lastel ei kuiva juuksed niipeagi, lõi neil siis pead vana vikatiga otsast, viskas ahju, kõrvetas seal krõbekuivaks, kiskus ahjust roobiga välja ja pani lastele [pead] lehmasitaga jälle otsa [tagasi]. Vrd kõrbahutma, palotama

kängehümä v <kängehüdäʔ, (ta) kängehüs>
1. lahjuma, kängu jääma. Vrd kesähümä, .kindsuma, kängähümä, morɪhuma, täkerdümä
2. surema, kõngema ▪ taa vasɪk õks kängehüs kuna arʔ see vasikas ikka ükskord kõngeb; kängehü‿iʔ taa pia ei kõnge see niipea. Vrd kängähümä

lõnksɪh P adv lõnksus, lõdvalt konksus ▪ varsal ommaʔ edejalaʔ lõnksɪh, pia heit jäl .maaha varsal on esijalad lõnksus, varsti heidab jälle maha. Vrd nõdsoh

.lühkohe adv lühidalt, lühikeselt; napilt ▪ pol´dastõ kõnõlõs, keele ots .lühkohe küünᴜ̈s .vällä, tuu saa‿ai kõnõldaʔ .höste pudistades räägib, keeleots ulatub lühidalt välja, ta ei saa hästi rääkida; tä ütel´ niisama .lühkohe, es saaʔ nii pia kodo tullaʔ ta ütles sama napilt, et ei saanud niipea koju tulla

nulgõldõ adv nurgeti, nurkapidi ▪ tarõʔ puttuʔ pia.aigu nulgõldõ kokko majad puutusid nurgeti peaaegu kokku. Vrd nukõldõ, nulgatamiisi

tiakan s <tiakani, tiakanit ~ tia.kanni> abivaimulik, diakon ▪ tiakanil ommaʔ .rõivaʔ pia nigu papilgiʔ diakonil on (ameti)rõivad peaaegu nagu papilgi; ku lugõ papṕ, sõ̭s om tiakan .vaiki, tiakan lugõ, sõ̭s papṕ jalʔ .vaiki kui papp loeb, siis on diakon vait, kui diakon loeb, siis [on] jälle papp vait. Vrd t´aagan, täkan, tääkan

varɪk|tsirk s <varɪk|tsirgu, varɪk|.tsirku> laulurästas (Turdus philomelos) ▪ varɪktsirk, tuu laul pia kui sisas, plaksᴜtas ja villu lask laulurästas, tema laulab peaaegu nagu ööbik, laksutab ja laseb vilet