[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

edesnik s <edesniga, edesnikka> abikarjus, karja ees käija ▪ mi lätsi ette, miiʔ olõ edesnigaʔ me läksime [karja] ette, me oleme karja ees käijad. Vrd külesnik, peräsnik1

essᴜ̈ssehe adv eksi, valesti ▪ essᴜ̈ssehe lätsi uma keelegaʔ eksisin rääkides (keel komistas); tohi‿iʔ .siinde minnäʔ, läät essᴜ̈ssehe P ei julge seenele minna, eksid ära

hill´o adv hilju, tasakesi ▪ hill´o lätsi takah hellü piteh, kummu piteh kullõldõh (rahvalaulust) tasahilju läksin taga hääle järgi, kumina järgi kuulatades. Vrd .hillä, hilläkeiste, hilläkeitsi, .hillä|.tassa, .tassa

hilläkeiste adv
1. aeglaselt. Vrd .hillä, hill´okõitsi
2. vaikselt ▪ ma lätsi madaluisi, hilläkeiste ma läksin maadligi, vaikselt. Vrd hill´o, .hillä, hilläkeitsi, .hillä|.tassa, .tassa
3. õrnalt ▪ võtt´ paaba hilläkeiste .üskä, .veie .sanna, pand´ laba pääle (muinasjutust) võttis eide õrnalt sülle, viis sauna, pani lavale. Vrd helläste

kaalt ~ kalt adv postp kaudu ▪ lätsi Võrolt .Põlva kaalt .Tartohe läksin Võrust Põlva kaudu Tartusse; külli kaalt õ̭ks lätsi külasid pidi ikka läksin; Lõkova kaalt tulli tulin Lõkova kaudu; kost kalt ti käut Petserehe? kust kaudu te Petseris käite?. Vrd kaolt, .kaudu, kaut

kitt s <kitu, kittu> / <kitü, kittü> kiit, kiitus, kiitmine ▪ su kitu pääle ma lätsi läksin sinu kiitmise peale (soovitusel); uma kitt lätt kõ̭ik´ läbi .kintsa .vällä enesekiitus läheb kõik läbi kintsude välja (enesekiitus haiseb); mu kittu pite tä mehele lätś mu kiitmise peale ta mehele läks; mille .avvu anda‿s, kittü kingɪtä‿s? (rahvalaulust) miks au ei antud, kiitu ei kingitud?; olli‿ks täl kittü kerikohe, olli‿ks täl au altarihe (rahvalaulust) oli tal kiitmist kirikusse, oli tal au altari ette [minna]. Vrd kittuś, kitᴜś

kohahus s <kohahusõ, kohahust> , kohahuś <kohahusõ, kohahuist> kohatus, kohatamine ▪ ma kuuli küünᴜ̈st kõvva kohahuist, lätsi .kaema, hainaʔ ollivaʔ .alla .vaonoʔ P ma kuulsin küünist valju kohatust, läksin vaatama, heinad olid [virnast] alla vajunud. Vrd kohhin

.kumṕmiistõ adv kompamisi ▪ lätsi suurõ pümmegaʔ .kumṕmiistõ, a .saie õ̭ks peräle läksin kottpimedas kompamisi, aga jõudsin ikkagi kohale. Vrd .kumṕmiisi || käe|.kumṕmiistõ käsikaudu ▪ käe.kumṕmiistõ lätsi, käe.kumṕmisõ viiel käsikaudu läksin, käega kombates. Vrd käsikaalt

.külmsütmä v <.külmsüttäʔ, .külmsüdä ~ .külmsütä> külmutama, külma kätte jätma ▪ .külmsüdeti kirgessit külmutati prussakaid (jäeti külma kätte); miiʔ esś ka käve kirgesit .külmsütmäh, lätsi tõõsõ talo poolõ, jäti uma ussõ vallalõ, peräniʔ, olli nädäli me ise jätsime ka prussakad külma kätte, läksime teise tallu, jätsime oma ukse lahti, pärani, olime nädala [ära]; arʔ olõ .külmsütnüʔ .hindä olen enda ära külmetanud. Vrd külmehtämä, .külmämä, külmätämä

madaluistõ adv
1. madalalt, maadligi
2. alandlikult ▪ lätsi .hillä ime mano, madaluistõ maama mano (rahvalaulust) läksin tasa ema juurde, alandlikult memme juurde; minge‿ks .hillä tiid pite, madaluistõ‿ks maad pite (rahvalaulust) minge vaikselt teed mööda, toretsemata maad mööda. Vrd alatohe, madaluisi

mahatõlõma I v <mahatõllaʔ, mahatõlõ>
1. vehkima ▪ ku umalõ aśalõ lätsi, .sõ̭ski pidi lehes käeh olõma ja .tuugaʔ mahatõllõma kui asjale läksin, isegi siis pidi lehtedega oks käes olema ja [pidi] tollega vehkima (sääskede peletamiseks); sinnä haaraʔ sa .puhkuʔ, tuulõkõnõ, mahatõlõʔ sa, marukõnõ (rahvalaulust) sinnapoole hakka puhuma, tuulekene, vehi, marukene. Vrd mahatama, ropᴜtõlõma, .viuhkma
2. lauldes käte-jalgadega tantsuliigutusi tegema ▪ selle õ̭ks ma, imä, ilotõlõ, lastõ maama mahatõlõ (rahvalaulust) sellepärast ma, ema, lõbutsen, laste ema tantsisklen

.moośkas ~ .moośka s <.moośka, .moośkat>
1. harilik maakirp (Phyllotreta undulata) ▪ .moośkaʔ sööväʔ ar .kapstaʔ, jovva‿i ar naid .moośkit ka .häötäʔ maakirbud söövad kapsad ära, ei jõua kõiki neid maakirpe ka ära hävitada; .moośkaʔ ommaʔ linnu pääl, .karglõsõʔ ütest paigast .tõistõ, .kuumõgaʔ lüü nääʔ maakirbud on lina[taimede] peal, hüppavad ühest kohast teise, nad ilmuvad kuumade ilmadega
2. kihulane ▪ nii pall´o oll´ .moośkit, mõ̭nõvoori lätsi läbi ku .määntse sao nii palju oli kihulasi, [et] mõnikord läksin nagu läbi mingi saju[pilve]; nii pall´o oll´ .moośkõ, mahadi ja kaidsi näo iist kihulasi oli nii palju, [et] vehkisin ja tõrjusin [neid] näo eest; sa käut ku .moośka, mokaʔ pikäh piltl sa käid ringi nagu kihulane, mokad pikad (mossitajast)

pargihna ~ pargih adv salgana, hulgakesi ▪ miiʔ lätsi pargɪhna .marja me läksime hulgakesi marjule; .oidu‿ks mi kodo hulgahna, panni‿ks mi kodo pargihna (rahvalaulust) tulime koju hulgana, liikusime koju salgana. Vrd hulgahna, hulgakese, hulga.keske, hulgõ, pargõ, summaviiel, summa|.viise, summõ, tuudɪh

praalɪs I s <praalisa, praalɪsat> suur lomp, tiik ▪ sääne suuŕ kui määne tiik´, a kutsᴜtas praalɪs selline suur nagu mingi tiik, aga kutsutakse lombiks; kõõ lätsi praalisa mano .mõskma läksin alati lombi äärde [pesu] pesema

rinnatsillaʔ ~ rinnatsõllaʔ adv kõrvuti; reastikku; rinnakuti ▪ lätsi‿ks rikkaʔ rinnatsillaʔ, kõrgiʔ lätsiʔ kõrvotsidõ (rahvalaulust) läksid rikkad rinnakuti, kõrgid läksid kõrvuti; ommaʔ täl riheʔ rinnatsõllaʔ, vanaʔ ommaʔ tarõʔ vastatsõllaʔ (rahvalaulust) tal on rehed rinnakuti, vanad tared on vastakuti. Vrd kõrratsidõ, rinnatsidõ, rinnatsikku, rinno, rinnotsõllaʔ

öüss s <.öüse ~ .öüsse, öüst>
1. lisaparred (reheahju suu juures) ▪ .öüse pääle ka ataʔ tõsta vilja lisapartele ka; śoo .tuurõp vili tulõ .öüssehe pandaʔ selle toorema vilja peab lisapartele panema; .öüsseh kuios vili parõbahe kui partõ pääl lisapartel kuivab vili paremini kui parte peal. Vrd eüss
2. lisapartel kuivav vili ▪ mineʔ .toukaʔ öüss .maahha mine lükka vili lisapartelt maha
3. sauna v aida vöörus, eeskoda ▪ panni viha .öüssehe, esi lätsi .sanna panin (jätsin) viha vöörusesse, ise läksin sauna