[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

.kohtusi adv nagu kord ja kohus ▪ .lõikaʔ sa leib .õigusi, .lõikaʔ koorik .kohtusi (rahvalaulust) leib sa lõika õiglaselt, koorik nagu kord ja kohus

kua|kõrd adv kunagi, (üks või teine) kord ▪ ku tõõnõ vei tõõsõ talo hobõst, sis suvõ päält .masti rubla, kui kuakõrd suvi oll´ kui üks võttis [töötamiseks] teise talu hobust, siis suve pealt maksti rubla, kuidas kunagi suvi oli

kuttu adv folk korda, täide ▪ .täüde lätsiʔ tä .arvamisõʔ, kuttu kuŕaʔ .mõtlõmisõʔ (rahvalaulust) täide läksid ta arvamised, korda [ta] kurjad mõtlemised. Vrd jutti, .juundõ, .kõrda, .täüde

.kõrdapa komp adv paremini korda ▪ siih lätt .kõrdapa, siih olõ‿õi mutɪtajja siin läheb [töö] paremini korda, siin ei ole segajat

minehümä2 v <minehüdäʔ, minehü> , minehtümä2 <minehtüdäʔ, minehtü>
1. korda minema, edenema ▪ esel meil mehidseʔ minehtüʔ, esel sülemeʔ siginüʔ (rahvalaulust) meie isal mesilased edenesid, isal sülemid siginesid; .suuhõ lää‿s mul soranõ pudõr, minehü‿s iks mesine leib (rahvalaulust) suhu ei läinud mul sõmer puder, ei maitsenud mesine leib
2. minema hakkama ▪ meele‿ks minehüs migulapäiv, meele‿ks astus aigpühi (rahvalaulust) meile hakkab tulema nigulapäev, meile saabub kalendritähtpäev (püha); minehü‿s iks meelihopõń, tulõhu‿s täl tuliratso (rahvalaulust) ei hakanud tal minema lemmikhobune ega tulema tal tuliratsu; śoo‿ks .uibo inemine, śoo‿ks kataj kabõhinõ, selle tä‿ks häidseś sügüsest, talvõl iks maŕolõ minehtü (rahvalaulust) see õunapuu on inimene, see kadakas naisterahvas, sellepärast ta õitseski sügisel, hakkas talvel marju kandma
3. meelest minema ▪ agu meil iks iloʔ unõhunnuʔ, lauluʔ meelest minehünnüʔ? (rahvalaulust) aga kui meil on ilod ununenud, laulud meelest ära läinud?