[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

hubalikᴜh adv koos, ligistikku (hrl kariloomade kohta) ▪ eläjäʔ ei süüʔ, .saisvaʔ õ̭nnõ üteh hubalikᴜh loomad ei söö, ainult seisavad ligistikku

hõimu|laud s <hõimu|lavva, hõimu|.lauda> hõimulaud, pidulaud seto pulmades mõrsja ja peiu pool omastele ▪ vanast .ülti vetśorkalaud, noʔ üldäs hõimulaud vanasti öeldi vetsorkalaud, nüüd öeldakse hõimulaud; mõni .ütles umastõlaud, mõni .ütles hõimulaud mõni ütleb omastelaud, mõni ütleb hõimulaud. Vrd umastõ|laud, vetserkalaud

.istjaʔ pl s <.istjide, .istjit> istjad, paastueelne neidude ühisketrus v ühine käsitöötegemine koos lõbustustega ▪ ku om lihasüük´, sõ̭s om õga õdagu kulänja .istjide .aigu enne paastu (kui võib liha süüa), siis on igal õhtul tüdrukute istjate aegu pidu. Vrd .istjatsõʔ, istõ1, istõliseʔ

kuusi|poodi adv kuuele poole; kuuel pool ▪ kaivo käüse mul valdas viuh-vauh, kaivo kuuk kuusipoodi (rahvalaulust) kaevuvinn käib mul viu ja vops, kaevukook kuuele poole; tiigih om õks et .kunnõ kuuśkümmend, kunna kudu kuusipoodi (rahvalaulust) tiigis on konni kuuskümmend, konnakudu kuuel pool. Vrd kuusi|pooli

.kõ̭ikekese ~ .kõ̭ikikese ~ .kõikikese adv kõik koos, kõik ühiselt ▪ sis .naksevaʔ riheliseʔ .kõ̭ikekese .veiga .herrä .kuutõgaʔ .peśmä (muinasjutust) siis hakkasid rehelised kõik koos härrat kootidega kõvasti materdama; hõimukõnõ‿ks, .suukõnõ, .suukõnõ‿ks sorrõkõnõ, .kõ̭iki‿ks-kese kõ̭nõlgõʔ (rahvalaulust) hõimukene, suguseltsike, suguvõsake lahedakene, kõik koos pajatagem. Vrd .kõ̭ik´mikesi

.kõ̭ik´mikesi adv kõik koos, kõik ühiselt ▪ midäs ti .kõ̭ik´mikesi ütte naarat? mis te kõik koos ühe üle nöögite?. Vrd .kõ̭ikekese

lopṕ1 s <lopi, loppi> mure, hool ▪ pall´o loppi palju hoolt; sääl om pall´o loppi, vaja .hainu küüssüʔ, vaja .kaaru, õka kotᴜst vaja murõhtaʔ seal on palju muret, vaja heinu küsida, vaja kaeru, iga asja pärast vaja muretseda. Vrd huul´1, murõh

müssᴜ̈h adv kobaras, tihedalt koos ▪ latsõʔ saisɪʔ müssᴜ̈h moro pääl lapsed seisid kobaras õuel; varõsõʔ kõ̭ik´ müssᴜ̈h aida katusõ pääl kõik varesed on kobaras aida katusel. Vrd kahah

mõ̭õ̭l s <mõõlu, .mõ̭õ̭lu> (jõe)koole ▪ mõõlᴜh saa mõssu .mõskõʔ jõekoolmes saab pesu pesta; läät iks kui .mõskma mõõlu .viirde, läät .kolk´ma kunnu .viirde (rahvalaulust) kui lähed pesema koolme äärde, lähed kolkima laane äärde; mingu‿i .mõ̭õ̭ldu .mõskma, mingu‿i‿ks .kundu .kolk´ma (rahvalaulust) ära mine koolmesse pesema, ära mine laande kolkima

nel´o|poodi adv neljal pool; neljale poole; nelja moodi ▪ .mõrśa umadsõʔ .suievaʔ .mõrśal pääd, imä ja esä .suievaʔ kõ̭kõ inne nel´opoodi mõrsja omaksed kammisid mõrsja pead, isa ja ema kammisid kõige enne neljale poole; veli niit õks sis mukka vihasahe, rehk´ .veiga .rõ̭õ̭msahe, ütsi- õks -poodi, tõisipoodi, kolmipoodi, nel´opoodi (rahvalaulust) vend niidab minuga (vikatiga) vihaselt (hoogsalt), vehib väga rõõmsalt, ikka ühele poole, teisele poole, kolmele poole, neljale poole; .ümbre om õks ka lätte illoś tarõ, nel´opoodi .puhtaʔ sainaʔ (rahvalaulust) ümber lätte on ilus tuba, neljal pool puhtad seinad. Vrd nel´o|pooli

nuut´1 s <noodi, .nuuti> nool ▪ tekeʔ luuk, sis mi lasõ .nuuti tehke vibu, siis me laseme noolega; latsõʔ .laskvaʔ .nuutõ lapsed lasevad nooltega. Vrd nuul´

papo1 s <papo, papot> lastek võõras; koll; pagan ▪ latsõʔ, .paekõʔ arʔ, papo tulõ lapsed, põgenege, koll tuleb; vanahalv tahõta‿i üldäʔ, sis üldäs papo vanakurat ei taheta öelda, siis öeldakse pagan; .tõuksiʔ papo .tütre silla ala, sõidiʔ edesi (muinasjutust) tõukasid pagana tütre silla alla, [ise] sõitsid edasi; murriʔ sanna ussõ .maaha, murriʔ papoʔ kaʔ kõ̭ik´ purᴜst (muinasjutust) murdsid sauna ukse maha, murdsid ka kõik paganad puruks

peŕotkaʔ I pl s <peŕotkide, peŕotkit> van vankri esirattad koos teljega ▪ ku võttaʔ arʔ ratta pesä, jääss ütś telekene, sis om peŕotkaʔ kui võtta vankrilt korv ära, jääb järele üks teljekene, siis on esirattad koos teljega

päälo|piim s <päälo|piimä, päälo|.piimä> lastek (piima)koor ▪ śoo päälopiim om jo vanas lännüʔ see koor on juba vanaks läinud (riknenud). Vrd kuuŕ2, pääline, .päälne, päälᴜ̈s1, päälüse|piim

tilah adv koos, killas, kambas ▪ olli timägaʔ tilah olin temaga koos. Vrd kuuh, üteh, üteh|kuuh

viisi|poodi adv viiele poole; viiel pool ▪ kõ̭ik´ lätsiʔ õks nä .lakja .lainõllõ, joosiʔ vette viisipoodi (rahvalaulust) kõik nad läksid laiali lainesse, jooksid vette viiele poole; kae mi, kae katsipoodi, heidä .silmi viisipoodi (rahvalaulust) vaatame, vaatame kahele poole, heidame pilku viiele poole. Vrd viisi|pooli

vuu s <vuu, vuud> vool, voog ▪ kos om .kangõ vuu pääl, sääl mütimeʔ liivigaʔ kus on tugeva vooluga [püügikoht], seal müttasime liiviga

õhi s <õhi, õhhi>
1. hool, hoidmine; õnn ▪ .tahtsõ mu mehiläse õhhi arʔ viiäʔ tahtis mu mesilaseõnne ära viia; ma anna mehiläseʔ .Maaŕa kätte, täl om õhi ma annan mesilased Maarjale, tal on [mesilastega] õnne
2. taig, kaitsemaagiline rituaal; kaitsemaagiline tabu ▪ üripäävä hummogu .peeti jalʔ tuudsamma õhhi: imä pand´ viil katś munna .liuda, ütś sai kaŕᴜssõlõ, a tõõnõ .viidi Ürile jüripäeva hommikul viidi läbi jälle sedasama rituaali: ema pani veel kaks muna kaussi, ühe sai karjus, aga teine viidi Jürile [ohvriks]; jummal´ hoit räüsä iist, ku mingu‿iʔ räüsäpäävä .nurmõ tegemä, Eestimaal ommaʔ suurõʔ räüsäʔ, meil siih ei olõʔ nii, sääl es .peetä taad õhhi jumal hoiab rahe eest, kui ei minda rahepäeval (25. mail) põldu harima, Eestimaal on suured rahesajud, meil siin nii väga ei saja, [aga] seal ei peetud sellest tabust kinni; kaŕa .vällä.laskmise õhhi .peeti järgiti karjalaske rituaali