[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

pilvɪskitśmä v <pilvɪskitsiʔ, (ta) pilvɪskits> pilvitama, pilve minema ▪ tõõnõkõrd, ku suur põud om, sis pilvɪskits, pilvɪskits, a mitte ei tulõʔ .vihma teinekord, kui on suur põud, siis pilvitab, pilvitab, aga mitte ei tule vihma; jummal´ tiid, määnes hummõń ilm saa, pilvɪskits .veiga jumal teab, milline ilm homme tuleb, kisub kangesti pilve. Vrd pilvɪsklemä

rühmɪk P s <rühmigo ~ rühmɪko, rühmɪkot> kamal, kokkupandud peod ▪ kas ma käse‿s sul vasigõ joogilõ rühmigo täut .jauhha mano .pandaʔ kas ma ei käskinud sul vasika joogile kamalutäit jahu juurde panna; tuuʔ sa rühmigogaʔ upõ, panõmõʔ hummõń teräʔ .ahjo too sa kamaluga ube, paneme homme kruubi- ja oaroa ahju. Vrd ruhmɪk, rumɪk

tuu|läbi ~ tuu|lävi adv tollepärast, tolle tõttu ▪ tuuläbi õ̭ks tulliʔ tollepärast ikka tulid; .Krõ̭stost es tahetaʔ .üüses võttaʔ tuulävi, et kos mi .üüses võta, meil saa hummõl´ rehi .pessäʔ (muinasjutust) Kristust ei tahetud öömajale võtta tollepärast, et kuidas me teda ööseks võtame, meil on homme rehi peksta; vanahalv saa‿as .tütrikko kost niipiä, tuuläbi saa‿as kodo ka tullaʔ inne ku õdago (muinasjutust) vanapagan ei saanud niipea teenijatüdrukut kuskilt, tolle tõttu ei saanud ta ka koju tulla enne kui õhtul. Vrd tuu|peräst

tõrv|kari s <tõrv|kaŕa, tõrv|.karja> folk libahundikari ▪ halv visaś sis tälle tõrvnaha .sälgä ja .vaenõlatś .arke juusk´ .mõtsa tõrv.karja (muinasjutust) vanakurat viskas siis talle libahundi naha selga ja vaeslaps jooksis ära metsa libahundikarja (libahundiks); tännidäʔ sa hummõń kõvastõ kaʔ, muido tõrvkari lätt ar väega .kavvõ ja ma kuulõ‿i (muinasjutust) karju sa siis homme kõvasti, muidu libahundikari läheb väga kaugele ära ja ma ei kuule