[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

SõnastikustEessõnaKasutusjuhend@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

.hiitra adj <.hiitra, .hiitrat>
1. kaval, salakavaltaal mehel om .hiitruist pall´o, a tõõnõ om viil .hiitrap sel mehel on vigureid palju, aga teine on veel kavalam; .hiitra miisś, mõist vigurit pitäʔ salakaval mees, oskab krutskeid visata; a sinnäʔ kivist .liina minek´ om pahadu .hiitra ja vaivaline (muinasjutust) aga sinna kivist linna minek on väga keeruline ja vaevaline. Vrd kavval´, nässo
2. taiplik, leidlik, osavtimä om .hiitra miisś, tüü pääle .hiitra ta on taiplik mees, taiplik tööd tegema; ommaʔ õks mul Soomõh sugulasõʔ, Helsingih .hiitra hõim (rahvalaulust) mul on Soomes sugulased, Helsingis taiplik hõim
3. hrv hea, kvaliteetnekotoh värmɪtäs villast, .paklast ka liinah, saa värḿ .hiitramb kodus värvitakse villast [lõnga], takust ka linnas, jääb ilusamat värvi


iʔe I adj <iʔe, iʔet> lastek pai, heaiʔe latś pai laps; tuu om hüä latś, ku jo iʔest üldäs ärʔ see on hea laps, keda juba paiks kutsutakse. Vrd kuku1, kull´a, linnu1, maŕa, tsirgu


meeli|mari s <meeli|maŕa, meeli|.marja> folk meelimari (hellitussõna), hea, kallistoolõ tekkö õks jäl tinast püssäkene, meelimari mõõgakõnõ (rahvalaulust) talle tekkis tinast püssikene, meelimari mõõgakene; sis .saadõ õks ti, kullaʔ, .tuuhtõ kodo, meelimari .tuuhtõ .majja (rahvalaulust) siis saate te, kullad, sinna koju, meelimari sinna majja; jummal´ and´ õks ka mullõ .õigõ unõ, meelimaŕa magamise (rahvalaulust) jumal andis mullegi õige unenäo, meelimarja magamise. Vrd mesimari


.moośna adj <.moośna, .moośnat> hea, mõnus, torepoolõ .taivani lätś väegaʔ .moośna .perrä, aʔ sääl lõppi köüdś .otsa (muinasjutust) poole taevani läks väga mõnusat moodi, aga seal lõppes köis ära


.treitsä adj <.treitsä, .treitsät>
1. erk, tubli (hobusest)täl om .treitsä hobõnõ tal on erk hobune. Vrd trei
2. piltl sirge, hea väljanägemisega.ahnik lüvväs .vasta iäd, saa .treitsä, a särǵ .tõmbai nii .treitsäst ku kusk´ ja .ahnik ahven lüüakse vastu jääd [surnuks] ja jääb sirgu, aga särg ei tõmba nii sirgeks kui kiisk ja ahven


vetev I adj <vedevä, vedevät> hea veojõugaaih om vetev hopõn, no mõlõmbaʔ hobõsõʔ ommaʔ vedeväʔ küll on hea veojõuga (tugev) hobune, no mõlemad hobused on tugevad. Vrd vitäv



© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur